Teine Puunia soda
Osa Puunia sodadest
Vahemere umbruse maad enne teist Puunia soda
Toimumisaeg	218-202 eKr
Toimumiskoht	Vahemeri , Sitsiilia , Sardiinia , Pohja-Aafrika
Tulemus	Rooma voit
Osalised
Rooma vabariik Kartaago riik

Teine Puunia soda (218?202 eKr) oli teine ja otsustavaim kolmest sojast ulemvoimu parast Vahemere laaneosas tousva Rooma riigi ja Kartaago vahel. Soda peetakse uheks antiikaja koige ohvriterohkemaks, mille kaigus hukkus toenaoliselt sadu tuhandeid inimesi ja purustati sadu linnu. Voit sojas tahendas Rooma joulist suurriigina maailmaareenile kerkimist.

Eellugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kartaago ja Rooma, kes olid varasemates sodades ka liitlased olnud, ^[1] muutusid aina enam teineteise rivaalideks, sest molema poliitilised ja majandushuvid piirkonnas kattusid. Rooma oli ligi pooleteist sajandi jooksul jaga ja valitse ( divide et impera ) taktikaga peaaegu kogu Itaalia vallutanud voi liidulepingutega endaga sidunud. Jargmise loogilise sammuna poorasid roomlased tahelepanu viljakale Sitsiilia saarele, mille laaneosa oli Kartaago valduses. Runnakuga Messina linnale 264 eKr algaski Esimene Puunia soda , mille peamiseks tegevusvaljaks jargmise 23 aasta jooksul kujunes Sitsiilia saar, Vahemere laaneosa ja Aafrika pohjarannik. Sojas osutus voidukaks Rooma, mis purustas Kartaago merevae ja vallutas Sitsiilia (valja arvatud idapoolne Surakuusa ). 241 eKr solmiti rahuleping, mille kohaselt Kartaago jai Sitsiilia valdustest ilma ja maksis voitjale tribuuti.

Kolm aastat hiljem 238 eKr allutas Rooma endale poliselanike Kartaago-vastast massu ara kasutades Sardiinia ja Korsika saared. ^[2]

Kaotuste tottu poorasid kartaagolased oma pilgud Ibeeria poolsaarele, kuhu nad olid oma esimesed kolooniad rajanud juba 6. sajandil eKr. Vaejuht Hamilkar Barkas vallutas kiiresti ja uhtset vastupanu kohtamata poolsaarel suuri alasid. Hamilkar Barkase jarglane vaejuhina, Hasdrubal asutas Uus-Kartaago linna Ibeeria poolsaare idarannikul, millest sai jargnevalt puunlaste peamine tugipunkt Hispaanias. Uute vallutustega sai Kartaago uusi juurdepaase hinnalistele hobedakaevandustele, mis voimaldasid tal roomlastele suuri kontributsioone maksta ning uuesti suure sojavae ules ehitada. 226 eKr solmisid Rooma ja Kartaago lepingu, mille kohaselt nimetati Ebro jogi kahe rivaali huvialade vaheliseks voimupiiriks. Hasdrubali morvamise jarel, valis sojavagi uueks juhiks 221 eKr Hamilkar Barkase 25-aastase poja Hannibali.

219 eKr vallutas Hannibal Saguntumi linna (tanapaeva Valencia lahedal), mis jai kull lepingualusest Ebro joest louna poole, kuid mida roomlased pidasid enda kaitse all olevaks ja mis Rooma liitlasena keeldus tunnistamast Kartaago ulemvoimu. Selle teoga sai Rooma ettekaande oiglase soja ( bellum iustum ) valjakuulutamiseks. ^[3]

Teise Puunia soja algus [ muuda | muuda lahteteksti ]

218 eKr uletas Hannibal suure vaega Ebro joe, tungis roomlastele ootamatult ule kahe massiivse maestiku ^[4] ( Pureneed ja Alpid ) Itaalia aladele. Hannibal oli kokku koondanud lisaks kartaagolastele ka gallid ning tema vaes vois hinnanguliselt olla 50 000 sodurit, 10 000 ratsavaelast. Ule Alpide toodi ka 37 sojaelevanti, kuid viimaste propagandavaartus oli suurem kui sojaline kasu otseses lahingutegevuses. ^{[5] [6]} Selle kaiguga nurjas Hannibal roomlaste plaanid kanda sojategevus Pohja-Aafrikasse. Hannibal valtis osavalt Rooma kahe konsuli vagesid ning purustas need Trebia lahingus (218 eKr) ja konsul Flamininuse juhitud vaed Trasimenuse jarve lahingus (217 eKr). Flamininus ja suur osa roomlastest langes, ulejaanud andsid end vangi.

Kaotustest oppisid roomlased, et Hannibalile otse vastu minna on liiga ohtlik ning jargmine vaejuht, diktaator Quintus Fabius Maximus kasutas uut viivitamisel ja taganemisel pohinevat taktikat, et otsustavat lahingut mitte vastu votta, vaid kartaagolasi poletatud maa taktika ja sissirunnakutega kurnata. Hannibal vottis seepeale suure ringiga Roomast moodudes ette ruusteretke Itaalia lounaossa Rooma liitlaste aladele, lootes et see poorab viimased roomlaste vastu.

Cannae lahing [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rooma oli vahepeal kogunud selle aja kohta vaga suure vae ? umbes 80 000 jala- ja 6000 ratsavaelast ning otsustas Hannibalile suure lahingu anda. 2. augustil 216 eKr toimus Aadria mere ranniku lahedal Louna-Itaalias soja veriseim Cannae lahing , kus peaaegu kogu roomlaste vagi purustati taielikult, hukkunutena kaotati 50 000 meest.

  Pikemalt artiklis Cannae lahing

Rooma vastupidamine ja initsiatiivi haaramine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Cannae lahingu voidu jarel tekkis olukord, kus vaejuhid kannustasid Hannibali Roomat vallutama, et sellega sojakaik loplikult voita. See oli linna jaoks vaga kriitiline hetk, mis on ajalukku jaanud valjendiga Hannibal ad portas (Hannibal on varavas!). Cannae lahingu voiduga sai Hannibal endale uusi liitlasi nii Itaalias, kus mitmed Rooma soltlased ( Surakuusa valitseja Hieronymos) ule tulid, kui ka ulemere Makedoonia kuninga Philippos V naol, kes arvas, et roomlased on piisavalt norgestatud.

Hispaania sojatandril oli Rooma saavutanud edu ning laevastiku toel vallutanud Saguntumi . Sellega sailitas Rooma ulemvoimu merel ja ei voimaldanud Hannibalile lisavagede ega varustuse juurdetarnimist. Ehkki Hannibal tegi panuse sellele, et mitmes jarjestikuses lahingus kumneid ja kumneid tuhandeid mehi kaotanud Rooma kukub ise kokku, siis seda ei juhtunud. Rooma tugevus seisnes selles, et tema loodud liitlassuhted pusisid ^[7] ning nende toel kogus Rooma uue vae.

Soandamata siiski otseselt Hannibali vastu minna, runnati tema liitlasi, loigates tema varustusteid uha enam ara. 215?205 eKr runnati ja voideti Kartaago liitlast Makedooniat , 214?212 eKr piirati Sitsiilias Surakuusa linna, mille kaitsmisele roomlaste vastu andis erinevate sojamasinate ehitamisega oma panuse ka kuulus teadlane ja leiutaja Archimedes , kes linna vallutamisel Rooma soduri poolt tapeti. ^[8]

209 ? 206 eKr suutsid Rooma vaed Publius Cornelus Scipio juhtimisel kartaagolased Hispaaniast valja suruda. Hannibali vend Hasdrubal kogus Hispaanias teise vae, et Hannibali retke korrata ning vajalikke piiramisvahendeid ja lisavagesid tuua, kuid Itaaliasse joudes tabas teda 207 eKr Metauruse joe lahingus havitav kaotus ja Hasdrubal langes lahingus.

204 eKr otsustas Rooma oma vae konsuliks valitud Publius Cornelius Scipio Africanuse juhatusel Pohja-Aafrikasse viia. Viimane solmis liidulepingu Numiidiaga ning suundus sojakaiguga pealinn Kartaago poole. Hannibal oli aastaid Louna-Itaalias oma vaeriismetega liikvel olnud, kuid uue hadaohu kerkides kutsus Kartaago oma andekaima vaejuhi 203 eKr Aafrikasse koju tagasi.

Zama lahing [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teise Puunia soja viimases, 202 eKr 19. septembril toimunud Zama lahingus osutus Hannibali taktikast edukamaks Scipio Africanuse oskuslik reservide ja roomlaste poole asunud Numiidia kuninga Massinissa ulekaalukas ratsavagi, mis otsustas lahingu saatuse ning roomlased saavutasid otsustava voidu.

  Pikemalt artiklis Zama lahing

Rahu solmimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kartaago palus parast Zama lahingu kaotust rahu ning talle suruti lepinguga peale rasked ja alandavad tingimused. Riik loovutas oma Hispaania alad, oma sojalaevastiku, pidi maksma ranka kahjunouet, ei tohtinud Rooma loata sodu pidada ? viimane punkt andis 50 aastat hiljem Roomale ettekaande Kolmandas Puunia sojas Kartaago taielikult havitada. Rahulepinguga ei noudnud roomlased Hannibali valjaandmist, kuid nahes tema edukust reparatsioonimaksete kogumisel ja Kartaago ulesehitamisel muutsid nad enda meelt, mille jarel pogenes ta Seleukiidide riiki ja hiljem edasi Bituuniasse .

Rooma kerkis Teise Puunia soja voiduga Vahemere laaneosa vaieldamatuks valitsejaks ning Kartaago kaotas jaadavalt oma endise ulemvoimu.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Beard, Mary (2017). S.P.Q.R. Vana-Rooma ajalugu. Tallinn: Varrak.
• Zetterberg, Seppo (2015). Maailma ajalugu. Tallinn: Varrak.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Teine Puunia soda