Teavik
on
raamatukogunduses
andmekandja
? materiaalne objekt, millele on talletatud
informatsiooni
. Teavik on naiteks
trukis
,
heliplaat
,
foto
,
CD-ROM
,
CD
,
helikassett
,
videofilm
.
Eesti Standardikeskuse
poolt valja antud standard EVS-EN ISO 2789:2003 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika" annab teavikule jargmise definitsiooni: teavik/dokument (inglise
document
) ? uksusena kasitletav salvestis voi materiaalne objekt.
Raamatukogusonastik annab teavikule jargmise definitsiooni: dokument/
raamat
/teavik (inglise
document
) ? mistahes materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon, naiteks trukis, foto, heliplaat, kompaktketas.
Termin "teavik" voeti kasutusele XX sajandi lopus, riiklikku terministandardisse joudis see aastal 2001 (ISO 5127:2001). Eesti oigekeelsussonaraamatusse ilmus sona "teavik" esimest korda 2006. aastal definitsiooniga "teavik on infot kandev objekt raamatukogus, nt trukis, foto, plaat,
mikrofilm
".
Teavikute kasutajatele vahendamiseks, nendest teadaandmiseks ning nende iseloomustamiseks on erinevaid esitusvoimalusi:
Iga esitusviisi iseloomustab erinev analuus ja sunteesi aste.
Andmekogum teaviku kohta, mis:
- voimaldab seda identifitseerida
- annab ettekujutuse teaviku:
- sisust
- lugejamaarangust
- teatmestikust
- annab teaviku fuusilise kirjelduse
Andmete iseloomu ja esitamise jarjekorra maaravad kindlaks:
- kataloogimisreeglid
- kirjastandardid
Teavikute kirjeldamiseks raamatukogunduses on
IFLA
(The International Federation of Library Associations and Institutions) poolt valja tootatud vastav rahvusvaheline standardite ruhm ISBD (International Standard Bibliographic Description), mis maarab eri teavikutuupide kirjeldamisel esitatavate andmete valiku, vormi ja jarjekorra, ning kirjavahemargid: ISBD(M), ISBD(S), ISBD(NBM), ISBD(CM), ISBD(A), ISBD(PM), ISBD(ER), ISBD(CF), ISBD(G). Standardi eesmargiks on luua uhtne reeglistik iga teavikulaadi jaoks ning luua eeldused ulemaailmselt uhtseks kirjeldamiseks, mis holbustaks bibliograafiliste andmete vahetust rahvusvahelisel tasandil. Teavikuid kirjeldatakse bibliograafilise kirjega ja kataloogitakse bibliograafilistes formaatides, millest tuntuimad kuuluvad MARC-ruhma.
Teavikute bibliograafiline kirjeldamine e. bibliografeerimine (inglise k
bibliographical description
) ? teaviku pohiandmete esitamine kindlate reeglite alusel.
Kirjeldamise tulemusena koostatakse bibliokirje (inglise k
bibliographical record
,
bibliographical description
,
entry
) voi lihtsalt kirje.
Kirjeldamise objektiks on erinevad teavikulaadid (olenevalt kandjast)
- trukised
- raamatud,
bro?uurid
- jadavaljaanded (
perioodika
: ajalehed, ajakirjad, jatkvaljaanded)
- noodid
- kartograafilised teavikud
- tehnikakirjanduse erilaadid (patendid, standardid, tootekataloogid, hinnakirjad)
- auvised (helikassetid, -plaadid, videod)
- elektroonilised teavikud
Teavikute kataloogimine on kirjete koostamine raamatukogukataloogi jaoks ning kataloogide koostamine ja hooldamine. Kataloogimine on raamatukogutoo pohiprotsessi kuuluv tegevus, mis voimaldab teavikute leidmist raamatukogu kogudest.
Kataloog on teavikute susteemne loetelu raamatukogus (kaartkataloog, elektrooniline kataloog).
Teavikute liigitamine e. indekseerimine ? teaviku sisu valjendamine numbrilise ja/voi tahtedest koosneva leppemargiga, mille eesmargiks on teaviku otstarbekas paigutus raamatukogu hoidlas voimaldades seega vastavat teavikut kiiresti leida ning mis pakub lugejale teemaotsingu voimaluse. Enamikus raamatukogudest on kasutusel
UDK
(universaalne detsimaalklassifikatsioon).
Teavikute liigitamisel kehtivad nouded:
- tapsus
- adekvaatsus
- ammendavus
- teaduslikkus
Teavikute marksonastamine on teaviku ainestiku esitamine uhe voi mitme tunnusliku sona voi sonauhendi abil, mille maarab marksonastaja.
Marksonastamise pohimotted on:
- MARC21-vormingu kasutamine taies ulatuses
- jarelkoordineeritud marksonastamine
- kohustuslik on adekvaatne marksonastamine, suva- ja uldistav marksonastamine lisandub vastavalt vajadusele
- marksonastamine ei tohi olla anonuumne
Teavikute sailitamine ? tegevused raamatukogus, mille eesmargiks on teavikute vananemise aeglustamine, nende lagunemise takistamine ning seelabi raamatukogu varade pikaajalise kasutatavuse tagamine.
Teavikute sailitamise pohiprintsiibid:
- minimalismiprintsiip
- pooratavus
- dokumenteeritus
Teavikute sailitamise tegevussuunad:
- ennetav sailitamine (hoiustamise keskkonnatingimuste loomine ja kontroll, info uuendamine, tootajate ja kasutajate koolitus)
- korrektiivne sailitamine (konserveerimine ja restaureerimine)
Teavikute hankimine ja komplekteerimine
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Komplekteerimiseks nimetatakse pidevat kogude moodustamist, kogude pidevat uuendamist teavikutega, mis vastavad raamatukogu ulesannetele ja tema kasutajaskonna vajadustele.
Raamatukogu
kogude moodustamisel lahtutakse:
- teeninduspiirkonna elanike vajadustest
- teeninduspiirkonna isearasustest
- lugejate arvust jm.
Teavikute hankimisviisid:
- ostmine
- ettetellimine
- raamatuvahetus
- uleandmine
- kingid
- annetused
Informatsiooni ilmuvate teavikute kohta annavad:
- raamatukaubandusettevotete tellimisnimekirjad
- kirjastuste ja autorite koostatud teavikututvustused
- perioodika
Teaviku laadi maarab tema vorm ehk valised tunnused (materjal) ja/voi perioodilisus
- raamat (49 lk ja enam)
- bro?uur
(kerges koites voi koitmata, 5?48 lk)
- pisitrukis
ehk lehttrukis voldikud, reklaamlehed
- ajaleht
? tihedalt (iga paev kuni kord nadalas) uhesuguses kujunduses, tavaliselt suures formaadis ja veergudesse seatud tekstiga ilmuv sama pealkirjaga perioodikavaljaanne)
- ajakiri
? regulaarselt (vahemalt kaks korda aastas), uhesuguses kujunduses ja formaadis, numereerituna ilmuv sama pealkirjaga perioodikavaljaanne
- jatkvaljaanne
? ebaregulaarsete ajavahemike jarel ilmuv numereeritud perioodiline valjaanne, mille uksiknumbritel voivad olla eripealkirjad ning mida uhendab seeriapealkiri
- erilaadid ? masinloetavad analoog- voi digitaalkujul infokandjad (mikrofilmid, mikrofi??id); patendid, hinnakirjad, plaanid, skeemid, luumikud, tootekirjeldused; graafilised lehed, reprod, maakaardid, gloobused, noodid, pimedate trukised, plakatid
- audiovisuaalteavik ehk
auvis
? kuulmis-/nagemismeeltega spetsiaalse seadme abil tajutava info kandja (heliplaat, lint, kassett, laserplaat, diapositiiv, film, videokassett, kileleht)
- elektrooniline teavik ? CD, CD-ROM, magnetketas, -lint
- jne.
Teaviku tuubi maarab tema otstarve:
- ametlikud teavikud ? kehtestatud seadused, maarused, standardid, juhendid, organisatsioonide kohta voi nende poolt valjaantud teavikud
- readuslikud teavikud ? kirjapandud uurimuste tulemused erialaspetsialistidele (monograafiad, projektid, toimetised, ka publitseerimata teavik)
- oppekirjandus ? opikud, oppevahendid
- teatmeteavikud ? erinevad teatmeteosed erinevate andmete kiireks leidmiseks
- tarbeteavikud ? eesmargiga anda praktilisi teadmisi, juhiseid mingi too tegemiseks
- aimekirjandus ? populaarteaduslik kirjandus
- ilukirjandus
- reklaamteavikud
- jne.
NB! Koikides teavikutuupides kasutatakse enamasti koiki teavikute laade!
- monograafia
- kasikiri
- nooditeavik
- mikrovorm
- kaarditeavik
- auvis
- graafikateavik
- patendikirjeldus
- jne.