See artikkel raagib ettevottest. Kammerkoori kohta vaata artiklit A. Le Coq (koor) .

Aktsiaselts A. Le Coq
Asutatud	1807
Peakorter	Laulupeo puiestee 15, Tartu
Votmeisikud	Jaanus Vihand [1]
Valdkonnad	joogitootmine, toiduainete tootmine
Kaive	96,53 mln eurot (2022) [2]
Tegevuskasum	13,6 mln eurot (2022) [2]
Omakapital	613 431 eurot
Tootajaid	374 (2022) [3]
Emaettevote	Olvi OYJ
Tunnuslause	"Elus on maitset"
Koduleht	alecoq.ee

Aktsiaselts A. Le Coq on Eesti vanim tanapaevani tegutsev olletootja ja laia tooteportfelliga joogitoostus. ^[4]

A. Le Coq kuulub Soome paritolu Olvi Gruppi , mille emaettevote on Helsingi borsil noteeritud Olvi Oyj ning kuhu kuuluvad lisaks veel Helsinki Destillery, veinide ja ollede importija Servaali ning Olvi olletehas Soomes; C?su ja Piebalga olletehased Latis; olletootja Volfas Engelman ning veetootja Uniqua Leedus; Lidskoe Pivo olletehas Valgevenes ja Vestfyeni olletehas Taanis. ^[5]

Ettevote ekspordib oma tooteid enam kui 60 riiki, sealhulgas Skandinaaviasse, teistesse Balti riikidesse, Inglismaale, mitmesse Kesk- ja Louna-Euroopa riiki, aga ka Aasiasse, Austraaliasse ja Okeaaniasse ning Ameerikasse. Peamised ekspordiartiklid on olled, siidrid, kokteilid ja long drink . ^[4]

A. Le Coq on 14 korda parjatud Eesti koige konkurentsivoimelisemaks toidutootmisettevotte tiitliga (viimati 2022). ^[6]

Ettevotte tunnuslause on “Elus on maitset”. ^[4]

Ettevotte jargi on nime saanud A. Le Coq Arena . A. Le Coq toetab kuldsponsorina Eesti Jalgpalli Liitu , Eesti meistriliiga kannab Premium liiga nime ^[7] . Tartus toetab A. Le Coq Aura veekeskust ^[8] ja spordihalli A. Le Coq Sport . ^[9]

A. Le Coqi ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis A. Le Coqi ajalugu

Tartu kujunes pollumajanduspiirkonna ja kaubateede keskuseks juba esimese aastatuhande teisel poolel. Toenaoliselt on Tartus olut pruulitud sama kaua kui leiba kupsetatud. ^[10]

Eesti vanima jarjepidevalt tegutseva A. Le Coqi olletehase otsene eelkaija on 1800. aastal asutatud Barthold Joachim Hesse ollevabrik ja 1826. aastal tegevust alustanud Justus Reinhold Schrammi ollevabrik. Neist ettevotetest kujunes suurettevote AS Tivoli , millele uus omanik andis 1913. aastal nime AS A. Le Coq. ^[10]

Joogikaubandusega tegelenud firma A. Le Coq & Co. rajas 1807. aastal Preisimaal perekond Le Coq. 1820. aastatel kolis Albert L. J. Le Coq Londonisse, et hakata seal kauplema perekonna veinimoisa toodanguga. Peagi hakkas ta veiniari korval oma nime all villima ja eksportima vene keiserlikku stout ?'?i ? A. Le Coq Imperial Extra Double Stout. A. Le Coqi omanikud otsisid aastaid imperial stout ?'?i tootmiseks sobivat olletehast Venemaal voi selle lahiumbruses ja valjavalituks osutus AS Tivoli Tartus. 1912. aastal asutati Londonis aktsiaselts A. Le Coq Ltd. ja Tartu olletehas hakkas tegutsema selle ettevotte Venemaa tutarettevottena . ^[10]

Venemaal maailmasoja tottu kehtestatud alkoholimuugikeeld peatas 1914. aastal ettevotte edu. 1917. aastal ruustasid Tahtvere mael asuvat tehast Vene sodurid ja 1918. aastal rekvireerisid allesjaanud sisseseade Saksa keisririigi vaed. ^[10]

Iseseisvas Eesti Vabariigis alustas AS A. Le Coqi Tartu olletehas uuesti tood 1921. aastal Tahtvere tanav 56/62 asuvates hoonetes. 1926. aastal solmisid Eesti olletoosturid omavahel turustustsoonide lepingu: tekkinud trust jattis A. Le Coqile muugitsooniks Louna-Eesti, Saku Olletehase AS-ile Pohja-Eesti. ^[10] 1940. aastal ettevote natsionaliseeriti ja 1941. aastal nimetati see umber Tartu Olletehaseks. ^[11] Parast teist maailmasoda suurendati tehase tootmismahte pidevalt ja uute spetsialistide korge tase viis ettevotte 1960. aastatel NSV Liidu juhtivate olletoostusettevotete hulka. Tunnustusena sai ettevote 1973. aastal nimeks Tartu Eksperimentaalolletehas. See andis voimaluse Tartu tehases ise valja tootada olle- ja karastusjoogisorte ning samas arendada ja juurutada uusi tehnoloogiad. ^[10]

Eesti Vabariik erastas riikliku aktsiaseltsi RAS Tartu Olletehas 1995. aastal aktsiaseltsile Magnum Konsuumer, kes ostis 1996. aastal ka AS Saare Olu olletehase Kuressaares. Uued omanikud alustasid ettevotete moderniseerimisega ja muusid 1997. aastal molemad olletehased Soome olletootjale Olvi OYJ -le. ^[10]

Olvi OYJ suurinvesteeringud muutsid AS Tartu Olletehase 1999. aastaks tanapaevaseks suurettevotteks. ^[10] 1999. aasta maikuus voeti taas kasutusele A. Le Coqi kaubamark, mida hakkasid esimesena kandma olled Premium, Porter ja Pilsner ning mineraalvesi Vichy. ^[4]

Tanapaevane A. Le Coq on Eesti suurim joogitootja, kelle tootegruppide arv on kasvanud neljateistkumneni. Ettevottes toodetakse eri jooke alates veest, toonikust, kaljast, mahlast, siirupist, karastus-, mahla-, energia- ja spordijookidest ning lopetades lahjade alkohoolsete jookidega, nagu olu, siider ja gin long drink . Olulisemad brandid on A. Le Coq, Hoggy’s, Le Coq, Fizz, Aura ja Limonaad. ^[4]

Olletegemise varasem ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Olu on sama vana kui leib. Toestatud fakte selle kohta, millal Tartus esimest korda olut pruuliti, ei ole kellelgi. Allpool on moned teadaolevad faktid ollepruulimise ajaloo algusest Tartus:

1230. aasta ? Tartu kulje alla Karknasse rajati kindlusklooster, kus elanud mungad hakkasid olut pruulima.

1461. aasta ? pruulimisskraaga anti koikidele Tartu kodanikele oigus olut pruulida.

1608. aasta ? suurgildi kodanikuna andis vande Hans Bull, esimene eesti soost gildikaupmees Tartus, kes vois ollearis osaleda saksa kaupmeestega vordsena.

1697. aasta ? rootsiaegses Tartus oli 2000 elanikku, aastas tarbiti 61 000 liitrit olut (30 liitrit tartlase kohta aastas).

1752. aasta ? loodi Tartu ollepruulide amet, mille pohimaaruse kinnitas Tartu raad.

1783. aasta ? loodi Pruulikompanii ? omaparane sotsiaalhoolekande organ, mille liikmetel oli ainuoigus Tartu linnas olut toota ja muua. Pruulikompanii liikmeteks voisid olla ainult gildiliikmete lesed ja orvud.

1800. aasta ? tartlastele hakkab olut pruulima B. J. Hesse, kelle vaikesest ollevabrikust saab alguse Eesti vanim ja suurim jarjepidevalt tegutsev joogitoostusettevote, praegune A. Le Coq. ^[10]

Rohepoliitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastatel 2020?2022 investeeris ettevote oma okoloogilise jalajalje vahendamiseks ule 5 miljoni euro. ^[12] A. Le Coq on ka uks kestlikkuse organisatsiooni Rohetiiger asutajaliikmeid. ^[13] Esimese Eesti ettevottena vottis A. Le Coq kasutusele 100% taaskasutatud plastist veepudelid ja laks taielikult ule rohelise elektri tarbimisele. 2021. aastal rajati logistikakeskuse katusele esimene paikesepark, mis katab olulise osa hoone elektrivajadusest. Energia efektiivsemaks kasutamiseks juurutati tootmises Energy Track energiajuhtimissusteem ja paigaldati korstnate otsa spetsiaalne seade, mis voimaldab suunata katlamaja suitsugaaside energia tootmishoonete kutteks. ^[14] 2022. aastal avati tehase territooriumil biogaasi- ja reoveepuhastusjaam, mis voimaldab tehasel heitveest enda tarbeks biogaasi toota. ^[12] Esimese Baltikumi ettevottena soetati ka taiselektriline veoauto, mis veab kaupa Tallinna tanavatel. ^[15] EASi ja KredExi uhendasutuse ning Eesti Tooandjate Keskliidu korraldataval Eesti suurimal ettevotluskonkursil valiti A. Le Coq aasta kestlikuks ettevotteks 2023. ^[16]

Uhiskondlik panus [ muuda | muuda lahteteksti ]

A. Le Coq toetab Eesti tipp- ja harrastusspordi arengut, sponsoreerib jalgpallistaadionit A. Le Coq Arena ja kuldsponsorina Eesti Jalgpalliliitu. A. Le Coq on Muhu Vaina regati nimisponsor ning Tallinna maratoni ja Tartu maratoni klassiku sarja joogipartner. Tartu linnas toetab A. Le Coq Aura veekeskuse ja spordihalli A. Le Coq Sport tegevust. ^[4]

Ollemuuseum [ muuda | muuda lahteteksti ]

2003. aastal avati Tartus A. Le Coqi tehase ajaloolises linnase kuivatustornis muuseum-elamuskeskus Ollemaailm, mis tutvustab ollekultuuri ajalugu. Muuseumis on eksponeeritud haruldasi vanaaegseid tootmisseadmeid, mis on tehases olnud selle aegade algusest. Jalgida saab olle valmistamise protsessi ning koiki joogi koostisosi on voimalik maitsta, nuusutada ja vaadelda. ^[17]

Eesti parima ollesommeljee voistlused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti ollekultuuri arendamiseks algatas A. Le Coq 2011. aasta oktoobris Beer Stari projekti, mille eesmark on parandada ollede serveerimiskvaliteeti Eesti pubides ja restoranides. Projekti raames koolitati A. Le Coqi olut muuvate toitlustuskohtade tootajaid, kuidas olut hinnata, serveerida ja toiduga sobitada. 2013. aasta sugisel toimus esimest korda Beer Stari ja Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni uhisettevotmine, Eesti parima ollesommeljee voistlus. Nuudseks on voistlusest kasvanud Laanemere regiooni parima ollesommeljee valimine, mida korraldab Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon. ^[18]

Toodang [ muuda | muuda lahteteksti ]

Olled [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ettevotte tuntumad ollebrandid on A. Le Coq Premium , A. Le Coq Special , A. Le Coq Imperial Extra Double Stout, A. Le Coq Porter, A. Le Coq Pilsner, Alexander, Tommu Hiid ja Saaremaa Tuulik. Rahvusvahelistest olledest impordib A. Le Coq Eestisse Warsteinerit, Konig Ludwigit ja Coronat. ^[4]

Siidrid ja lahjad alkohoolsed joogid [ muuda | muuda lahteteksti ]

A. Le Coq toodab kaubamarkide Fizz ja Hoggy’s all naturaalse ounaveini baasil valmistatud siidreid ning kaubamarkide G:N ja Le Coq all lahjasid alkohoolseid jooke. ^[4]

Mahlad, nektarid, siirupid ja Active'i mahlajoogid [ muuda | muuda lahteteksti ]

A. Le Coq toodab Aura kaubamargi all taismahlu, nektareid ja mahlajooke ning Limpa korrejooke. Samuti kuuluvad Aura brandi alla puuvilja- ja marjamaitselised siirupid. Vitaminiseeritud mahlajoogid on pakendatud kaeparastesse plastpudelitesse ja on tuntud Dr Active'i mahlajookidena. ^[4]

Karastusjoogid [ muuda | muuda lahteteksti ]

1945. aastast alates toodab A. Le Coq traditsioonilist Limonaadi, mille retsept parineb aastast 1936. Lisaks on ettevottel tanapaevani tootmises nostalgiahongulised joogid Kelluke ja Valge Klaar. Tuntud Ameerika koolabrandi RC Cola tootmist alustas A. Le Coq 2010. aasta kevadel. ^[4]

Spordi- ja energiajoogid [ muuda | muuda lahteteksti ]

A. Le Coq toodab spordijooke kaubamargi Arctic Sport ja energiajooke kaubamargi Dynami:t all. ^[4]

Veed [ muuda | muuda lahteteksti ]

A. Le Coq ammutab Aura kaubamargi vett Louna-Eesti maapouest, 410 meetri sugavuselt ordoviitsiumikihist. 505 miljonit aastat tagasi tekkinud ordoviitsiumikiht on kaitstud igasuguste valistegurite eest ja rikas looduslike mineraalide poolest. Vitaminiseeritud ja lisandvaartusega vett toodab ettevote Vitaminerali nime all. ^[4]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• A. Le Coqi Ollemuuseum
• Limpa

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Andres Sepp , "Ollelinn Tartu. A. Le Coq 1807?2007". Tartu 2007 , 376 lk; ISBN 9789949151219

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: A. Le Coq

• A. Le Coqi koduleht
• A. Le Coq Ollemaailm
• Aivar Kull , "Esindusalbum kaanetas ollevahuse ajaloo" (Andres Sepa raamatu "Ollelinn Tartu" arvustus) Tartu Postimees, 28. august 2007
• "Eestlastele meeldib pindises purgis olu" Valgamaalane, 27. oktoober 2009
• "A. Le Coq'i kali tousis topeltpopiks" Tartu Postimees, 24. aprill 2009
• "A. Le Coq toob turule uue koolajoogi" Delfi majandus, 31. mai 2010