Tampere

Tampere
soome	Tampere
rootsi	Tammerfors
	Tampere vapp
Pindala	690 km² (2023)
Elanikke	255 333 (29.02.2024)
Koordinaadid	61° 30′ N , 23° 46′ E

Tampere ( rootsi Tammerfors ) on linn Soomes Laane-Soome laanis Pirkanmaa maakonnas .

Tampere asub kahe jarve vahel. Pohjapoolne neist on Nasijarvi ja lounapoolne Pyhajarvi . Tampere kaugus teistest Soome linnadest: Helsingi on Tamperest 176 km kaugusel, Hameenlinna 75 km ja Turu 157 km kaugusel.

Tampere on Helsingi ja Espoo jarel suuruselt ja rahvaarvu poolest kolmas ??linn Soomes. Tampere rahvaarv on 249 060 (2022) ja Pirkanmaa umbes 520 000. ^[3]

Tampere on Tartu sopruslinn. Tartus asub Tampere maja .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tampere linna asutas 1775 . aastal Rootsi kuningas Gustav III . Linnaoigused sai Tampere 1779 . aastal. 1783 rajati linna Soome esimene paberivabrik ja 1829 Finlaysoni puuvillavabrik. 19. sajandil kasvas Tampere Soome suurimaks toostuskeskuseks. 1876 sai Tampere raudteeuhenduse Hameenlinnaga . Linnast kujunes uks Soome toolisliikumise keskusi, eelkoige just tugeva toostussektori ja sellest tuleneva markimisvaarse tooliste arvu tottu.

1905 ja 1906 osales linnas peetud bol?evike kongressil ka Vladimir Lenin . 1918 oli Tampere Soome kodusojas punaste uks suuremaid strateegilise tahtsusega keskusi. 6. aprillil 1918 votsid Soome valged Mannerheimi juhtimisel seal vangi 10 000 punast. Veel tanapaevalgi on tuntav linna kodusojaaegne punane minevik ning aktuaalsed sellest traagilisest vennatapusojast pohjustatud ajalooliste sundmuste jarelkajad. Alates 1946. aastast tegutses linnas ka Lenini muuseum, mis asendatakse 2024 aga idasuhete muuseumiga ^[4].

Uks markantseim naide sellest on, et mitmes Soome linnas asub Soome suurima sojakangelase marssal Mannerheimi kuju, kuid Tamperes ei ole seda kunagi olnud. Siiski linnast valjas kunkal (tanapaeval on see koht linna hoogsa laienemise tottu juba linna piirides), kus Mannerheim juhatas runnakut Tamperele, pustitati talle siiski vaike monument. 1960. aastatel hakkas senini Tampere uheks tunnuseks ja uhkuseks olnud tekstiilitoostus haabuma ja mitmed vabrikud suleti.

Tamperes on ajalooliselt asunud kumneid jalatsivabrikuid ja linn on olnud pikka aega Soome jalatsitoostuse uks lipulaevu. Seoses odavama toojou pealetungiga, konkurentsiga ja vajadusega kulusid optimeerida on tanapaevaks jalatsitoostus Tamperes peaaegu haabunud.

Tanapaeval on Tampere olnud uks Soome elektroonikatoostuse peamisi keskusi (linnas asub mitu Soome suurima toostusgigandi Nokia tootmis- ja tootearenduskeskust).

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tampere ulikool rajati 1925 Helsingis Rahvakorgkooli nime all. 1960 . aastal kolis ulikool Tamperesse, kus ta sai ka oma tanapaevase nime. Tanapaeval opib Tampere ulikoolis umbes 15 000 uliopilast. Tampere Hervanta linnaosas asub Tampere Tehnikaulikool . TTU on asutatud 1965 . aastal ja seal opib 8000 uliopilast. On plaanitud uhendada Tampere ulikool, Tampere Tehnikaulikool ja Tampere polutehniline kool, mille nimeks saaks Tampere uus ulikool .

Kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rivaliteet Turuga

Tampere ja Turu vahel valitseb siiani rivaliteet, mis valjendub naljades, mida raagitakse molema linna kohta. Peamised sihtmargid on traditsiooniline Tampere toit mustamakkara , Aura joe seisukord Turus ja piirkondlikud murrakud. Tampere uliopilased asutasid uhenduse "Ei Turku osakunta" ( Ei-Turkulainen Osakunta ), mille liikmed on 1997. aastast korraldanud reise Turusse, et hupata turuvaljakul, et Turu vajuks taas maa alla. ^[5]^[6]

Tampere linnaga liidetud vallad ja nende osad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1937 . aastal liideti Tamperega Pispala .

1947 . aastal liideti Tamperega Messukyla vald , mille kulad on Aitoniemi, Haihara, Hallila, Hirviniemi, Hyllila, Juvela, Jarvensivu, Kaukajarven kartano, Koivisto, Laalahti, Leinola, Messukyla, Nurmi, Palo, Pappila, Rasula, Sorila, Takahuhti, Uusikyla ja Vehmainen.

1950 . aastal liideti Tamperega Lielahti vald .

1966 . aastal liideti Tamperega Aitolahti vald , mille kulad on:

1972 . aastal liideti Tampere linnaga Teisko vald , mille kulad on: