Tallinna Botaanikaaed

Allikas: Vikipeedia
(Umber suunatud lehekuljelt Tallinna botaanikaaed )
Tallinna Botaanikaaed
Asukoht Tallinn
Koordinaadid 59° 28′ 11″ N , 24° 52′ 41″ E
Kaart
Tallinna Botaanikaaed, 2. november 2008
Foto: Ave Maria Moistlik

Tallinna Botaanikaaed ( luhend TBA ) on botaanikaaed Tallinnas Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis.

Tallinna Botaanikaaed on Tallinna Keskkonnaameti hallatav teadus- ja arendusasutus . [1] Botaanikaaia pindala on 28 hektarit. Tallinna Botaanikaaia territoorium asub Pirita joeoru maastikukaitseala Botaanikaaia piiranguvoondis. [2]

Botaanikaaed on rajanud mitu alluksust, naiteks Saaremaale Audaku katsepunkte ja Irusse puukooli .

Tallinna Botaanikaaed on Baltimaade Botaanikaaedade Assotsiatsiooni (ABBG) liige 1992. aastast ja Rahvusvahelise Botaanikaaedade Looduskaitse Organisatsiooni (BGCI) liige 1994. aastast. [3]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tallinna Botaanikaaed asutati 1. detsembril 1961 ENSV Teaduste Akadeemia instituudina [3] . (Teistel andmetel loodi botaanikaaed 8. jaanuaril 1959 ENSV Ministrite Noukogu maarusega ENSV Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia Instituudi juurde, mis ise oli rajatud juba 1. aprillil 1957 Tallinna Bioloogilise Eksperimentaalbaasi alusel. 1. detsembrist 1961 reorganiseeriti botaanikaaed iseseisvaks teaduslikuks uurimisasutuseks instituudi oigustes. [4] )

Algselt tegeles see peamiselt uute liikide uurimisega Eesti kontekstis: uuriti nende kasvunoudeid ja aklimatisatsiooni . 1970. aastail asuti pohjalikumalt tegelema Eesti parismaiste taimeliikide kasutamisega haljastuses ja iluaianduses ( Ulle Kukk , Vaike Paju , Marianna Saar jt).

Aastast 1995 on botaanikaaed Tallinna munitsipaalasutus . Samal aastal rajati Tallinna Botaanikaaia Soprade Selts . [3]

2021. aastal lopetati Palmimaja rekonstrueerimistood, mis laksid maksma ligi 2,2 miljonit eurot. [5]

Direktorid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Botaanikaaia direktoreiks on olnud

Kollektsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uus galerii

Kulastajaile avas botaanikaaed uksed 17. juunil [6] 1970 . aastal, siis sai naha avamaakollektsioone. Aasta hiljem avati ka kasvuhoonekollektsioonid. Tanapaeval on Tallinna Botaanikaaia kollektsioonid Eesti liigirikkaimad, neisse kuulub ule 2000 taksoni ja sordi . [3]

Avamaakollektsioonide tahelepanuvaarsemate osade seas on arboreetum , rosaarium ja alpinaarium (kiviktaimla). 2014. aastal oli rosaariumis ule 600 roosiliigi. [7]

Kollektsioonide rajamiseks on alates 1959. aastast korraldatud ule 50 ekspeditsiooni. Aastatel 1971?1990 korraldati 45 introduktsiooniga seotud ekspeditsiooni Venemaa ja tema lahiriikide 28 floristilisse rajooni Krimmist Kuriilideni . [8]

Botaanikaaial on ka ulatuslik herbaarium ja raamatukogu, kuhu 2000. aastal kuulus vastavalt umbes 73 500 herbaarlehte ja umbes 10 100 uhikut kirjandust. [8]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Tallinna Botaanikaaia pohimaarus
  2. Pirita joeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Avasta umbrust" Tallinna Botaanikaaia kodulehel (vaadatud 07.07.2014)
  4. Kronoloogia 1938?2014 Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel (vaadatud 07.07.2014)
  5. "Galerii: Tallinna botaanikaaed avas uuenenud palmimaja" ERR, 8. juuni 2021
  6. "Botaanikaaed voorustab juba 25 aastat" . Eesti Paevaleht. 15.06.1995 . Vaadatud 27.10.2022 .
  7. Maria-Ann Rohemae Tallinna botaanikaaed avas suvehooaja ERR 15.06.2014
  8. 8,0 8,1 Erna Annuka ja Heldur Sander TALLINNA BOTAANIKAAIA RAJAMISE AASTAD 1868?1961 (vaadatud 07.07.2014)

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]