한국   대만   중국   일본 
Tallinna toomkirik ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Tallinna toomkirik

Allikas: Vikipeedia
(Umber suunatud lehekuljelt Tallinna Toomkirik )
Tallinna toomkirik
Riik Eesti
Asukoht Toom-Kooli 6, Tallinn
Ehituse algus 1230. aastad
Ehituse lopp 1240
Esmamainimine 1219
Koordinaadid 59° 26′ 13,4″ N , 24° 44′ 20,7″ E
Kaart
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga
Toomkirik (2005)
Toomkiriku keskloov
Toomkiriku torni muna ja tuulelipp

Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas . Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Puha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus .

Tallinna toomkirik ehk Domus Mariana on puhitsetud neitsi Maarjale , nagu ka Saksa ordu ja Taani kuninga ristiretkega vallutatud Vana-Liivimaa [1] territoorium. Toomkirikut on esmamainitud 1219 . aastal. Praegust hoonet hakati ehitama toenaoliselt 1230. aastatel . Valmis sai see 1240 . aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste ( Eestimaa hertsogiriigi ) peakiriku. Kuni 1560 . aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide katedraalkirik , hiljem votsid seal koha sisse Eesti luterlikud piiskopid ja superintendendid .

Toomkiriku juures tegutses Tallinna piiskopkonna Tallinna toomkapiitel , mis juhtis ja korraldas piiskopkonna kirikuelu. Uks toomkapiitli liikmeist, (toom) skolastik , pidi kapiitlisiseste ulesannete taitmise korval inspekteerima ja juhatama toomkirikute juures tootavaid koole. 13. sajandil olid toomskolastikud ka sageli ainsad opetajad, hiljem aga olid nad peamiselt vaimuliku elukutseks valmistuvate kooli vanemate opilaste ? toomskolaaride ? opetajad. Opetajaamet eraldus Eesti toomkoolides vaimulikukutsest arvatavasti 14. sajandil. Kuni 16. sajandini , s.o Liivi sojani , oli katoliikliku toomkooli kaks pohiulesannet: kindlustada jarelkasv kohalikele katoliku usu vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda linnakodanike lastele algharidus. Katoliiklikud toomkoolid sailisid Tallinnas ja Tartus 16. sajandi teisel veerandini. Toompeal tegutses vaheaegadega toenaoliselt 13. sajandist kuni 1939. aastani Tallinna Toomkool .

18., [2] 19. sajand ja 20. sajandi alguses nimetati kirikut saksakeelses kirjanduses Tallinna ruutelkonna- ja toomkirikuks (saksa Ritter- und Domkirche in Reval ). [3]

Eesti iseseisvumise eel asutati Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning sisse seati Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi amet. Esimeseks EELK piiskopiks nimetati Jakob Kukk . Kuna piiskopi kui kirikupea ametist tulenes otseselt toomkoguduse ulemopetaja ametikoht, siis vastavalt ajaloolistele traditsioonidele sai Jakob Kukest ka EELK Piiskopliku Toomkoguduse ulemopetaja. Eesti riik tunnistas toomkiriku enda omandiks ning andis EELK piiskopile kasutamiseks. Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse taasasutamine toimus 1927. aasta kevadel, mil kogudus registreeriti usuuhinguna .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toomkiriku hoonet hakati ehitama toenaoliselt 1230. aastatel . Valmis sai see 1240 . aastal. Aastatel 1430 ? 1460 ehitati kirikuhoone umber kolme looviliseks basiilikaks . [4] Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest havis 1684 . aasta Toompea tulekahjus . Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver havis ning aastatel 1778 ? 1779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver. Torni korgus on 69 meetrit.

2. novembril 1926 otsustas Riigikohus , et kuna Eestimaa ruutelkonna oigused on Eesti riigile ule lainud, siis tuleb ka toomkirikut vaadelda kui riigi omandust. Tallinna toomkiriku saksa koguduse esindajad aga kohale ei ilmunud ja keeldusid kiriku votit valja andmast. Seejarel andis soja- ja siseminister kindral Jaan Soots politseile kasu kiriku uksed lukkseppade abiga lahti murda, mis 1927. aasta 19. veebruari varahommikul ka tehti. Kirikupaev andis sakslastele loa samuti toomkirikut jumalateenistusteks kasutada, kuid viimased eelistasid siiski umber kolida Niguliste kirikusse . 3. aprillil pidas piiskop Jakob Kukk toomkirikus avajumalateenistuse, kusjuures Tallinna toomkiriku eesti kogudus oli veel asutamata.

1927. aastal otsustas konsistoorium teha toomkirikust "uhe korraliku kiriku". Muu hulgas voeti maha kirikus olnud Eestimaa ruutelkonna liikmete vapid. Sel puhul kirjutati ajalehes Vaba Maa : "Meie arvates oleks haridusministeeriumil tulnud ikkagi viibimata lopetada konsistooriumi poolt ette voetud "remont" toomkirikus, mis taiesti seadusevastaselt alati. Konsistooriumi inimestel naib puuduvat taielikult igasugune narv meie maa ajaloo ja kunsti vaartuste hindamiseks ja ei voi olla selleparast mingisugust kindlustust voimalikkude ullatuste arahoidmiseks, mis meile voivad kalliks maksma minna." [5]

2023. aastal valiti Tallinna toomkiriku 2022. aastal remonditud tornikiiver rahvusvahelise katuseala foderatsiooni (IFD) ule aasta toimuval konkursil IFD Award maailma parimaks metallkatuseks. [6]

Sisustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Altar ja kantsel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kiriku altari valmistasid Nicodemus Tessin noorem ja Christian Ackermann 1696 . aastal, altarimaali "Kristus ristil" Eduard von Gebhardt 1866 . aastal. Barokkstiilis kiriku kantsli tegi Christian Ackermann 1686 . aastal.

Orel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ainulaadse oreli ehitas 1878 . aastal tuntud saksa orelimeister Friedrich Ladegast . Algselt kolme manuaali ja 49 registriga orelit laiendati 1913 . aastal Wilhelm Saueri firmas Frankfurdis Saksamaal . Sellel oli nuud 71 registrit ligi 4500 vilega , algsest sailitati 27 registrit.

1998 . aastal remonditi orelit pohjalikult. Selleks loodi 1995. aastal Tallinna toomkiriku Oreli Fond. Restaureerimise kaigus uuendati aastakumnetega kulunud pneumaatiline mangumehhanism, valmistati uks uus register ja intoneeriti umber kummekond. Toode teostajaks oli Saksa restaureerimisfirma Christian Scheffler Sieversdorfist Saksamaal.

Kellad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toomkirikul on 2 suurt kella, Maarjakell ja Salvator 1685 . aastast, ja 2 vaikest kirikukella 1792 . aastast.

Puha Juri kabel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Edelakabel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vappepitaafid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toomkiriku puidust malestustahvlite ehk vappepitaafide kogu parineb hoone polemisele 6. juunil 1684 jargnenud ajast. Enamus suuri epitaafe parineb 17. sajandi lopust ja 18. sajandist. Seoses 1772. aastal kehtima hakanud kirikutesse matmise keeluga puidust matusetahiste toomkirikusse paigutamise komme soikus. 19. sajandi keskpaigast kuni esimese maailmasojani riputati toomkiriku seintele puidust malestustahvleid-kenotaafe Eestimaa ruutelkonna peameestele ja muidu uhiskondlikus elus silma paistnud isikutele, kes ei ole enam maetud kirikusse, vaid perekonnakalmistuile. [7] Toomkirikus on 109 vappepitaafi: mh Eestimaa ruutelkonna peamehele (1671?1676) ja hilisemale Eestimaa maanounikule Berend Johann von Uexkullile , Eestimaa maanounik Adam Johann von Uexkullile (1667?1729) [8] , Eestimaa provintsiaalpoliitik ja Eestimaa maanounik Robert von Tollile [9] , Rootsi leitnant Gerhart Johann von Vietinghoffile (1647?1693) [10] jt.

Aastatel 1927?1928 eemaldati seoses katedraali siseremondiga toomkiriku seintelt ajutiselt koik malestustahvlid. 1960. aastatel toimunud remondiga seoses eemaldati epitaafid uuesti, misjarel suurem osa kogust ladustati ebaprofessionaalselt aastakumneteks kiriku pikihoonesse ja kabelitesse, kus paljud epitaafid said kannatada. 1993. aastal sai alguse too epitaafide konserveerimiseks. Konserveerimistookoja juhataja Ene Trompi ja tema abiliste kae all toimunud konserveerimistoode eesmargiks oli vappepitaafide algse valjanagemise sailitamine. See holmas koigi hilisemate ulemaalingute eemaldamist, originaalpolukroomia ja krundi puhastamist ja kinnitamist ning puitkonstruktsioonide tugevdamist. Kaotsi lainud puitdetaile konserveerimise kaigus ei asendatud ja midagi ule ei varvitud. 2013. aasta seisuga on koik sailinud vappepitaafid konserveeritud ja uuesti seintele riputatud. [7]

  Pikemalt artiklis Eesti vappepitaafide loend
Borodino epitaaf

Tallinna Toomkirikus on ka marmorist epitaafid [11] Borodino lahingus langenute nimedega: Woldemar von Maydell , Leonhardt von Richter , Casimir Baron Meyendorff , Alexander Baron Rosen, Georg Baron Meyendorff, Andreas Baron Rosen, Joseph Graf Mellin , Carl Baron Rosen, Carl von Muller, Carl Baron Rosen, Georg von Nasacken , Friedrich Baron Rosen, Reinhold von Nasacken, Gregorie Baron Rosen, Alexander Graf Osterman Tolstoy, Michael Baron Rosen, Carl Baron von der Pahlen , Otto Baron Rosen, Iwan Graf von der Pahlen, Otto Baron Rosen, Paul Graf von der Pahlen, Robert Baron Rosen, Peter Graf von der Pahlen, Robert Baron Rosen, Robert von der Pahlen, Woldemar Baron Rosen, Woldemar von Pattkull , Woldemar Baron Rosen, Otto von Paykull , Otto von Rosenbach , Carl Pilar von Pilchau , Gustav von Rosenbach, Georg Pilar von Pilchau, Adam von Ruckteschild , Gustav Pilar von Pilchau, Alexander Baron Salza , Carl von Pistohlkors , Carl Baron Salza, Adolf von Proebsting , Georg Baron Salza, Friedrich von Proebsting, Herrmann Baron Salza, Thomas von Ramm , Peter Baron Salza, Constantin Graf Rehbinder , Alexander von Scharenberg , Arend von Rehbinder, Eduard von Scharenberg, Jacob von Rehbinder, Carl von Schilling , Gustav von Rennenkampf , Gustav von Schilling, Paul von Rennenkampf, Jacob von Schilling, Woldemar von Renteln , Otto von Schulmann , Burchardt von Richter , Gustav von Smilten , Eestimaa Ruutelkonna 1812. aasta Isamaasojas osalenud [12] liikmetele [13] : 2. epitaafi [14] vasakus veerus: Bey Waesma den 16ten August 1812. Alexander von Knorring . Leutenant und Ritter des goldenen Sabels. Bey Borodino d: 25sten u 26sten Aug:1812. Johann [15] von Buxhofden . Obrister un Ritter der Orden des St: Georg 4ter Classe und des Koninglich - Preussischen Pour-le-Merite . Michael von Derfgelden . Obrister und Ritter der Orden des St: Wladimir 3ter, des St: Annen 2ter Classe und des goldenen Degens. Anton von Mohrenschildt , Lieutenant [16] . Robert Baron Taube . Obrister und Ritter der Orden des St: Georg und St: Wladimir 4ter Classe. Wilhelm von Wogdt . Lieutenant und Ritter des St: Wladimir 4ter Classe und des goldenen Degens. Friedrich von Wrangell . Staabs-Capitaine und Ritter der Orden des St: Georg und St: Wladimir 4ter Classe und des goldenen Degens. Bey Tarutino den 6ten October 1812. Carl von Baggehufwudt . General-Lieutenant. Corps-Comandeur und verschiedener hoher Orden Ritter ja paremas veerus: Bey Krasnoe den 5ten October 1812. Carl von Trithoff . Staabs-Capitaine Bey Lutzen den 20ten April 1813. George von Helmersen . Staabs-Capitaine bey der Artillerie. Gustav von Rosenthal . Lieutenant und verschiedener Orden Ritter Otto von Wartmann . Major und Ritter der Orden des St: Annen 2ter, des St: Wladimir 4ter Classe, des goldenen Degens und des Koninglichen Preussischen Pour-le-Merite. Iwann Baron Wrede . St: Capitaine bey der Artillerie und Ritter der Orden des St: Annen 2ter, St: Wladimir 4ter Classe und des goldenen Degens. Bey Bautzen [17] den 8ten May 1813 [18] . Alexander von Zurmuhlen Cornet. Carl von Helffreich . Lieut.u. Ritter Bey Goerden den 4ten September 1813. Gustav von Aderkas . Fahnrich und Ritter des St: Annen Degens , mis algselt asusid Eestimaa ruutelkonna hoone Ruutlisaali seinal.

Kogudused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toomkirikut ja selle kogudust on labi ajaloo seostatud eelkoige saksa kogudusega, kuna toomkogudusse kuulusid pohiliselt Eestimaa ruutelkonna liikmed. Ametlikult asutati eestikeelne toomkogudus Rootsi ajal , 1636 . aastal.

1684. aasta Toompea tulekahju jarel toimusid Tallinna toomkiriku eesti, rootsi ja saksa koguduse jumalateenistused Tonismae Kaarli kirikus , rootsi ja eesti kogudus hakkaski kaima Kaarli kirikus ja parast toomkiriku taastamist jaigi eesti kogudus Tallinna Kaarli kirikusse [19] .

Tallinna superintendent oli uhtlasi ka toomkiriku ulemopetaja .

Kirikut kasutas 1927. aastani Tallinna Toompea saksa kogudus ja Rootsi ajast kuni 1710. aastani ka Tallinna toomkiriku rootsi kogudus . Kiriku juures on tegutsenud ka soome toomkogudus. [20]

1927. aastast voeti kirik seniselt Tallinna toomkiriku saksa koguduselt ara ja asutati uus, Eesti evangeeliumi luteri usu Toomkogudus, hilisem EELK Piiskoplik Toomkogudus . Senised saksa koguduse liikmed astusid Oleviste ja Niguliste kogudusse . Kiriku uksed avati muukrauaga ja kirik anti Toompea lossi komandandi major Konstantin Kanepi jarelevalve alla. [21] 3. aprillil 1927 pidas piiskop Hugo Bernhard Rahamagi kirikus esimese eestikeelse jumalateenistuse. [22]

Parast Niguliste kiriku polemist 1944. aastal liideti Niguliste kogudus Tallinna toomkogudusega [23] .

Kirikusse maetuid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tallinna toomkirik oli Eestimaa ruutelkonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik.

Maetu Info Hauatahise autor Valmimisaasta
Arnoldus (suri 1301) preester
Sander de Pal (surnud 1344) kanoonik
Woldemarus Sorsever tundmatu Tallinna kiviraidur 14. sajand
Johannes Rekeling (suri 1401) Tallinna piiskop 1390?1403
Simon von der Borch Tallinna piiskop 1477?1492
Nicolaus Roddendorp Tallinna piiskop 1492?1509
Margareta Eriksdotter (1497?1536) Gustav I ode, Hoya krahvi Johanni abikaasa
J. Taube u. 1562
Pontus De la Gardie (1520?1585) Rootsi vaejuht, P. De la Gardie ja S. Gyllenhielmi hauamonument-sarkofaag ja epitaaf [24] Arent Passer 1589?1595
Sofia Gyllenhielm (1559?1583) Johan III tutar, Pontus De la Gardie abikaasa, P. De la Gardie ja S. Gyllenhielmi hauamonument-sarkofaag ja epitaaf [24] Arent Passer 1589?1595
Olof Ryning (surnud 1589) Rootsi ouemarssal , Eestimaa asehaldur , Tyreso isand Hans von Aken 1594
Caspar von Tiesenhausen Kiiu moisnik , Haapsalu asehaldur Arent Passer 1599
Marta Oxenstierna Caspar von Tiesenhauseni abikaasa Arent Passer 1599
Otto von Uexkull (surnud 1601) Rootsi feldmarssal Arent Passer u. 1601
Karl Henriksson Horn (u. 1550?1601) Rootsi vaejuht Arent Passer u. 1601
Agnes von Delwig Karl Henriksson Horni abikaasa Arent Passer
Richard Rosencrantz (surnud 1622) Parnu asehaldur Arent Passer u. 1623
Margaretha Fahrensbach Richard Rosencranzi ja Thomas von Rammi abikaasa Arent Passer u. 1623
Thomas von Ramm (surnud 1631) Riia burgermeister ja Tartu ouekohtu president Arent Passeri tookoda 1634
Krahv Franz Bernhard von Thurn (1592?1628) Rootsi sojavaelane
Christian von Thurn (1624?1640) [25] Franz Bernhard von Thurni poeg
Krahv Heinrich Matthias von Thurn (1567?1640) Boomi aadlimees, Ferdinand II vastase massu eestvedajaid, hiljem Rootsi diplomaat ja sojavaelane, Parnu krahvkonna harra
Heinrich Burtt Rootsi sojavaelane tundmatu Tallinna kiviraidur 17. sajandi keskapaik
Magdalene von Vietinghoff Heinrich Burtti abikaasa tundmatu Tallinna kiviraidur 17. sajandi keskpaik
Dietrich von Taube (1601?1654) [26] Eestimaa ruutelkonna peamees 1650?1653
Margarethe von Taube (surn. 1667) Dietrich von Taube (1601?1654) abikaasa
Hans Wrangel (suri 1663) tundmatu Tallinna kiviraidur 1660. aastad
Elisabeth Tiesenhausen Hans Wrangeli abikaasa tundmatu Tallinna kiviraidur 1660. aastad
Caspar Wrede (maeti 1667 [27] ) Rootsi sojavaelane (kaptenleitnant), Eesti Preedi moisa ja Liivimaal Wredenhofi (Briede) ning Soome Peipala moisnik tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1667
Sophia Taube Caspar Wrede abikaasa tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1667
Lars Persson (surnud 1667) Kuninglik kirjutaja Tallinna linnuses tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1667
Johann Hastfer (surnud 1674) Rootsi sojavaelane, Eestimaa ruutelkonna maanounik Nicolaes Millich [28] 1676
Fabian von Fersen (1626?1677) Rootsi sojavaelane ja riigitegelane Johann Gustav Stockenberg 17. sajandi II pool
Sabina Elisabeth von Westerhagen Fabian von Ferseni abikaasa Johann Gustav Stockenberg 17. sajandi II pool
Otto Reinhold Taube (1627?1689) vabaharra, Rootsi oberst, Tartu maakonna aadlipealik, Tartu asehaldur ja linna komandant; Maidla, Luunja ja Kullamaa moisa parusharra [29] Johann Gustav Stockenberg 17. sajandi IV veerand
Margareta Oxe Otto Reinhold von Taube abikaasa Johann Gustav Stockenberg 17. sajandi IV veerand
Wolter von Stackelberg (1625?1691) Rootsi sojavaelane (ooberst), Harjumaa meeskohtunik, Eestimaa maanounik, Haljava moisnik vappepitaaf, tundmatu Tallinna tisler-puunikerdaja [30] u. 1692
Hans von Wrangell (1626?1691) [31] Kuusiku , Vasta ja Tuhala moisnik , Rootsi sojavaelane (ooberst) ja kammerharra , Eestimaa maanounik tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1692
Margaretha von Lode Hans von Wrangelli abikaasa [32] tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1691
Reinhold von Lode Pahkla moisnik tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1695
Reinhold von Wrangell [33] tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1695
Catharina Elisabeth Nieroth [33] Reinhold Wrangelli abikaasa tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1695
Otto Johann von Taube Edise ja Koonu moisnik tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1696
Bernhard von Taube (1619?1696) [34] Eestimaa maanounik , Rootsi kindralmajor, Navesti ja Kose moisa rentnik vapp-epitaaf , Chr. Ackermann u. 1696
Johan Bagghufvud (1652?1702 [35] ) Rootsi sojavaelane (rittmeister), Karavete moisnik vapp-epitaaf, Chr. Ackermann [36] 1702
Otto Wilhelm von Fersen (1623?1703) Rootsi sojavaelane ja riigitegelane Johan Gustav Stockenberg ? 18. sajandi algus
Carl Johann von Huene (surnud 1743) major tundmatu Tallinna kiviraidur u. 1743
Karl von Wrangell (1677?1758) Eestimaa maanounik , kapten, Koila, Kohatu, Kirna ja Kirdalu moisnik
Samuel Greigh (1736?1788) Vene merevaeohvitser Giacomo Quarenghi
Krahv Ferdinand von Tiesenhausen (1782?1805) Aleksander I tiibadjutant u. 1806
Adam Johann von Krusenstern (1770?1846) Vene maadeavastaja Johann Gottfried Exner 1848

Vt. Tallinna toomkirikusse maetud

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Villem Raam ja Kaur Altoa , Toomkirik ja Eesti arhitektuur. Tallinn Tallinna entsuklopeedia 1?2. 2004
  2. ↑ Toomkirik Ajalugu Kronoloogia. 1710 ? Tallinn ja Eestimaa ruutelkond kapituleeruvad Venemaa ees, ruutelkonna privileegid sailitatakse nn akordpunktidega, toomkirikust saab Ritter- und Domkirche.
  3. ↑ Ritter- und Domkirche in Reval: ein Erinnerungsblatt fur das Jahr 1900 , 1900
  4. ↑ Sulev Maevali . Ajaloo-ja ehitusmalestisi Tallinnas.1981
  5. ↑ Toomkiriku "remonteerijad" kutsutakse korrale. Vaba Maa, 7. oktoober 1927, nr 235, lk 7.
  6. ↑ toimetus, Ehituslehe (15. oktoober 2023). "Tallinna toomkiriku tornikiiver valiti maailma parimaks metallkatuseks" . Ehitusleht . Vaadatud 15. oktoobril 2023 .
  7. ↑ 7,0 7,1 Maevali, Sulev ja Ene Tromp. 2013. Tallinna toomkiriku epitaafid. Die Wappenepitaphe der Tallinner Domkirche. Epitaphs of the Tallinn Cathedral . Teine trukk. Tallinn: EELS Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. lk 8?11. ( ISBN 978-9985-68-285-2 )
  8. ↑ A. J. Uexkulli vapp-epitaaf kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 14.09.2023)
  9. ↑ R. v. Tolli vapp-epitaaf, 1876 kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 14.09.2023)
  10. ↑ G. J. v. Vietinghofi vapp-epitaaf, 1693 (puit, polukroomia) kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 14.09.2023)
  11. ↑ Epitaaf Borodino lahingus (1812- 1814) langenute nimedega, 19.saj (marmor) kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 12.09.2023)
  12. ↑ Zur Leipziger Schlacht-Feier , Revalsche Zeitung, 14 oktoober 1863, seite 6
  13. ↑ Baron Georges Wrangell , Baltische Offizire im Feldzuge von 1812 , Reval: Kluge, 1912
  14. ↑ Epitaaf Borodino lahingus (1812- 1814) langenute nimedega, 19.saj (marmor) kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 12.09.2023)
  15. ↑ Georg Adelheim , " Revaler Ahnentafeln. 56. V. Arpshoven " Eine Fortsetzung der Laurenty’schen ?Genealogie der alten Familien Revals“ I, 1929, seite 4
  16. ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Anton von Mohrenschildt , Genealogisches Handbuch der estlandischen Ritterschaft. 2, Gorlitz: Verl. fur Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1930, s. 138
  17. ↑ Lutzeni lahing (1813) .
  18. ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Iwan (johann) Wrede (1789?1813) , Genealogisches Handbuch der estlandischen Ritterschaft. 2, Gorlitz: Verl. fur Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1930, seite 225
  19. ↑ Tonismae kalmistud , linnaarhiiv.wordpress.com, 18.11.2018
  20. ↑ Marten Seppel, 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mulleri tuluraamatu pohjal , TUNA 3 / 2017, lk 30?44.
  21. ↑ Tallinna sakslased sojajalal. Esmaspaev, 21. veebruar 1927, nr 8, lk 1.
  22. ↑ Piiskop oma kirikus. Esmaspaev, 4. aprill 1927, nr 14, lk 1.
  23. ↑ Kristjan Luhamets , Koguduse lugu: Tallinna Emmause, Peetruse ja Kolmainu koguduste lood , https://e-kirik.eelk.ee/
  24. ↑ 24,0 24,1 P. De la Gardie ja S. Gyllenhielmi hauamonument-sarkofaag ja epitaaf) kultuurimalestiste riiklikus registris
  25. ↑ Von Thurn nr 5 , www.adelsvapen.com
  26. ↑ Stackelberg, Otto Magnus von. Dietrich von Taube , Genealogisches Handbuch der estlandischen Ritterschaft, Bd.: 1, Gorlitz, 1931, s. 390
  27. ↑ Casper Wrede, friherre Wrede af Elima, Kaptenlojtnant. (introd. 1654 under nr 44). Dod 1667 och begraven s. a. 27/2 i Revals domkyrka , www.adelsvapen.com
  28. ↑ J. Hastferi hauamonument epitaaf, N. Millich, 1676 kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 12.12.2023)
  29. ↑ O.R.Taube (srn. 1689) vapp-epitaaf kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 12.12.2023)
  30. ↑ W. Stackelbergi vapp-epitaaf, 1691 kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 12.12.2023)
  31. ↑ Hans von Wrangell , Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estlandischen Ritterschaft, Bd.: 1, Gorlitz, [1931], seite 555
  32. ↑ Hans von Wrangell , Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estlandischen Ritterschaft, Bd.: 1, Gorlitz, [1931], seite 555
  33. ↑ 33,0 33,1 1342 N. Wrangeli hauaplaat antiikvatekstiga, 1695 (paas) , Kultuurimalestiste register
  34. ↑ B. Taube vapp-epitaaf, Chr. Ackermann kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 23.12.2023)
  35. ↑ Johan, till Kerrafer, fodd 1652-03-16 i Reval. Ryttmastare. Dod 1702-12-12 och begraven i Revals domkyrka, dar hans huvudbaner uppsattes. , www.adelsvapen.com
  36. ↑ J. Baghuffudi (Baggehufvudi) vapp-epitaaf, Chr. Ackermann, 1702 kultuurimalestiste riiklikus registris (vaadatud 12.12.2023)

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Toomkiriku tulikusimus loplikult lahendatud. Kaja , 6. oktoober 1934, nr 236, lk 4.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_toomkirik&oldid=6641016 "