Tallinna Linnahall

Tallinna Linnahall on Tallinnas mere aares asuv kontserdisaali , jaahalli , sadama ja kohvikute ning teiste ruumidega ehitis .

Hoone ametlik nimetus oli Noukogude ajal V. I. Lenini nimeline Tallinna Kultuuri- ja Spordipalee . ^[1]

Linnahalli haldab Tallinna Linnahalli Aktsiaselts . Tallinna linnahalli kinnistu kuulub Tallinna linnale. Hoone pole aktiivses kasutuses ja ootab renoveerimist. Tallinna linnavalitsus on teinud katseid Linnahalli tema soodsa asukoha tottu mitmeid korda maha muua ja/voi lammutada.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ehitamine ja Noukogude periood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uue suure hoone ehituseks puhastati Tallinna elektrijaamast ida poole jaav ranna-ala ajutistest ehitistest. Projekteerimine ja ehitus kulgesid osaliselt paralleelselt. Ehitas Tallinna Ehitustrust . Uhtlasi oli see komsomoli lookehitus. Lopuks ehitasid Linnahalli Noukogude armee ajateenijad.

Tallinna Kultuuri- ja Spordipalee valmis oodatult Moskva 1980. aasta suveolumpiamangudeks . Seal asus toole 540 inimest. Esimene uritus oli Eesti NSV 40. aastapaeva tahistamine. Suures saalis oli algselt 6000 plastmassistet, mis vahetati valja 4200 pehme istme vastu.

1981. valmis ka estakaadi alla rajatud 3000 vaatajakohaga jaahall, kus hakati korraldama hokimange , muid spordiuritusi, moedemonstratsioone ja kontserte. Sellest sai harrastus-uisutajate meeliskoht.

Hoone palvis biennaali Interarh-83 Grand Prix ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia ning 1984 . aastal NSV Liidu riikliku preemia, mistottu arvati ehitis ka muinsuskaitseobjektide nimekirja.

1985. aastal valmis spetsiaalselt Linnahalli jaoks Enn Poldroosi poolt kujundatud eesriie ?Inimeste elu”, mida peeti tol ajal maailma suurimaks gobelaaniks .

1988. aastal nimetati hoone V. I. Lenini nimeliseks Tallinna Linnahalliks.

Linnahall oli ainus Noukogude perioodil kerkinud mereaarne avalik objekt. Seetottu omas Linnahall nii kultuurilist kui linnaruumilist tahtsust.

Parast Eesti taasiseseisvumist 1991 [ muuda | muuda lahteteksti ]

1991. aastal (toenaoliselt juba enne Eesti taasiseseisvumist 20. augustil) kustutati Tallinna Linnahalli nimest V. I. Lenini nimetus.

Hoone merepoolsel kuljel asus 1990. aastail populaarne saloon-ooklubi Lucky Luke, hiljem Poseidon. Linnahallis tegutses sadama baasil alates 1995. aastast reisilaeva ettevotte Linda Line Express . Linnahallis tegutses muuhulgas ka kohvik Nord Cafe . ^[2]

Linnahalli kompleks tunnistati kultuuriministri 18. augusti 1997 maarusega nr 55 kultuurimalestiseks . Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 2 kohaselt on kinnistu voorandamise korral selle ostueesoigus Eesti Vabariigil.

1998. aastal todeti, et Linnahall vajab hadasti remonti. Jaahalli katus laskis vett labi ja istmed olid saanud kannatada nii sademete kui ka lohkumise labi. Valgus- ja tehnikapark, jaahalli jahutusseadmed ning 120 km torustikku vajas uuendamist. Linnahalli lava pusis aga endiselt ajutistel puittaladel. Paasteamet tegi linnahalli juhtidele ettekirjutusi. Linnahall tootas vaikese kasumiga, kuid piletirahast maja remontida polnud voimalik. Ule poole rendipindadest oli samas kasutamata. Abilinnapea Peeter Kreitzbergi sonul oli linnahall juba ehitisena aarmiselt ebaonnestunud ja linna seisukohast pole sellel ka kontserdipaigana motet.

Linnahalli merepoolsele osale rajati 1999. aastal helikopteri maandumisplats, kust opereeris firma Copterline .

21. juulil 2003 tehti kinnistusraamatusse sissekanne, mille alusel kuulub Tallinna linnahalli kinnistu Tallinna linnale.

Jaanuaris 2004 tutvustas AS Amhold linnavalitsusele enda koostatud ehitustehnilist ekspertiisi, kus vaideti, et linnahall on projekteerimis- ja ehitusvigade ning hooldamatuse tottu avariiohtlikus seisus. Kontserdihoone rekonstrueerimine maksaks ligi 450 miljonit krooni.

Plaanid 2009 ja sulgemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

16. aprillil 2009 kinnitas Tallinna Linnavolikogu otsuse, et Tallinna linn Linnahalli omanikuna annab Tallinn Entertainment LLCle , mille asukoht on New Castle Delaware 'i osariigis USAs , (esindaja Ronald S. Lauder ), oiguse kasutada Tallinnas Linnahalli all ja umbruses asuvaid kinnistuid aadressidel Mere puiestee 20, Mere pst 20C, Mere pst 20d, Mere pst 20E, Logi tn 7, Logi tanav 9, Mere pst 18, Mere pst 20B ja Logi tanav loik T?2 selleks, et neil renoveerida olemasolevaid ehitisi ja rajada uusi. USAs asuv ettevote pidi tegutsema 99 aastat kestva hoonestusoiguse seadmise lepingu alusel. Esimeses etapis plaaniti Linnahall umber ehitada. Kontserdisaal plaaniti renoveerida, et seal saaks kontserte korraldada. Aadressidele Logi 7, Logi 9 ja Logi tanav T?2 ehitada hotell, mis uhendada ehituslikult Linnahalli hoonega. Rajada konverentsikeskus, parkimiskohad, rannapromenaad, sadam. Volikogu otsuses kinnitati maksimumtasud, mis on esimeses osas 40 miljonit Eesti krooni ja alates viiendast kuni 99 aastani 10 miljonit Eesti krooni aastas. Miinimumtasu otsuses ei olnud. Jaahalli renoveerimist otsuses ei mainitud. ^[3]

Tallinna Linnahalli Aktsiaseltsi noukogu esimehe Kaia Jappineni eestvedamisel toimus 28. oktoobril 2009 noupidamine, kus otsustati erinevate kommunaalmaksude ja koondamishuvituste maksmine. Aktsiaselts sulges renoveerimise eesmargil alates 1. jaanuarist 2010 kontserdihalli ning jatkas tegevust linnahalli ruumide uurileandjana. ^[4] Linnahalli viimasteks kulalisteks oli 27. detsembril 2009 rahvas, kes tahistas Looduse Omnibussi 1000. loodusretke ja Eesti looduskaitse 100. aastapaeva. ^[5] Juba 23. mail 2009 oli suletud ka jaahall.

2010. aasta augustis avaldati ajakirjanduses andmed, mille kohaselt oli Ungari oiguskaitseorganitel kava ule kuulata Ronald S. Lauder, seoses tema eelneva majandustegevusega, kuna Ungaris Sukoro linnas asuv maa, mille peale Lauderi kasiinot planeeritakse, erastati eelmise valitsuse ajal illegaalselt , pohjustades riigile suure kahju. ^[6]

Plaanid 2014 [ muuda | muuda lahteteksti ]

2014. aastal plaaniti Linnahalli rekonstrueerimine lopetada 2018. aasta suvel. ^[2] Aastal 2014 seadis abilinnapea Taavi Aasa sonul Tallinna linnavalitsus eesmargiks linnahall 2018. aastaks renoveerida ning tekitada sinna konverentsikeskus, mille jaoks otsitakse parasjagu investoreid. Kuna hoone on muinsuskaitse alune, peab hoone pohifunktsioon jaama samaks, mis tahendab, et ka kontserdisaal taastatakse. ^[7] Tallinna Sadam oli varem hoone kohta huvi ules naidanud, kuid hiljem utles selle juhatuse esimees Ain Kaljurand , et huvi pole mitte linnahalli, vaid uldise sadamapiirkonna arenduses. ^[8]

Plaanid 2017 [ muuda | muuda lahteteksti ]

2017. aasta aprillis plaanis valitsus eelarvestrateegiaga eraldada jargneva kahe aasta jooksul 40 miljonit eurot halli renoveerimiseks ja lisaks lubas rahaliselt kordategemisse panustada Tallinna linn. ^[9]

Aprillis 2017 teatas Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas, et kaes on "ajalooline voimalus" Linnahalli kordategemiseks, kuna lisaks linnapoolsele rahastusele eraldas ka Vabariigi Valitsus eelarvestrateegiaga 40 miljonit eurot halli renoveerimiseks. ^[10] 19. mail nimetas Tallinna Linnahalli ASi noukogu juhatuse liikmeks Kaia Jappineni. ^[11]

Arhitektuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linnahalli arhitektid on Eesti Projektis tootanud Raine Karp ja Riina Altmae , sisearhitektid Ulo Sirp ja Mariann Hakk.

Hoone rajamisel oli eesmargiks sailitada merelt avanev vaade Vanalinna siluetile. Kuna hoone rajamise ajal ei saanud kaotada sadamasse viivat raudteeharu , toimis hoone ka raudteesillana jalakaijatele.

Linnahalli plaaniskeem on ratsionaalne ja selge ning hoone arhitektoonika lihtne ja suursugune. Plaanilise lahenduse inspireerijaks ja mojutajaks on olnud alles jaav sadamaraudtee, mille uletamiseks oli vaja teha jalakaijate estakaad. See andis hoonele venitatud teljelisuse ja trepid jalakaija viimiseks korgemale sisenemistasandile. Korgemal tasandil asuvad vaateplatvormid ja ule katuse viivad kaiguteed, kust saab pilguga haarata merepanoraami voi vanalinna siluetti. Monumentaalset ja joulist arhitektuuri pehmendab hasti proportsioneeritud astmeline vertikaalliigendus ja murunolvad hoone kulgedel. Hoone suletus ja muruga kaldpindadeks maskeeritud seinad tekitavad seose lahedal asuvate Rootsi-aegsete bastionidega . Linnahalli suursugune arhitektoonika loob korvutusi Babuloni tsirkuraatide ja Mehhiko paikesepuramiididega. ^[12]