Tallinna Eesti Kirjastus-Uhisus
(ka:
Tallinna Eesti Kirjastusuhisus
; luhend
T.E.K.-U.
voi
Tall
.
E
.
Kirj. uh
.
) oli aastatel 1908?1940 tegutsenud ettevote, mis kirjastas ja trukkis
perioodilisi valjaandeid
ja raamatuid
[1]
.
1908. aastal, kui
Paevalehe
seisukord halvenes, asutati Tallinna Eesti Kirjastus-Uhisus. Asutamiskoosolekul osales 51 isikut, enamik neist olid tuntud avaliku elu tegelased, kes koik tegid 200-rublase sissemakse. Uhisus ostis valja Paevalehe ja hakkas valja andma korraga kolme ajalehte:
Paevaleht
(mis ilmus iga paev),
Aeg
(ilmus kolm korda nadalas) ja
Koit
(kaks korda nadalas). Arijuhiks valiti
Bernhard Mans
ja vastutavaks toimetajaks sai
Georg Eduard Luiga
.
[2]
Hiljem hakkas uhisus valja andma veel kultuuriajakirja
Agu
, noorteajakirja
Vikerkaar
ja lasteajakirja
Laste Room
.
[1]
Tallinna Eesti Kirjastus-Uhisuse trukikoda asus Tallinnas,
Pikk tanav
2
[3]
ja hiljem
Voorimehe tanav
1.
1922. aastal valmis uhisusel selleaegne moodsaim
trukikojahoone
[1]
,
Voorimehe tanav
1, mille juures tegutsesid
litograafia
- ja tsinkograafiatookojad ning koitekoda, kus peale oma uhisuse valjaantavate trukiste valjaandmise trukiti ka teiste kirjastuste raamatuid ja ajakirjandusvaljaandeid. Uhisusel oli ka 2 oma raamatukauplust ja kirjastusladu. 1940. aastal uhisus
natsionaliseeriti
ja aastatel 1940?1941 oli trukikoja nimeks
Trukikoda Kommunist
[1]
. Soja ajal ilmusid kirjastusuhisuselt ajalehed
Eesti Sona
,
Maa Sona
ja Teataja
[1]
.
Aastatel 1942?1944 oli trukikoja nimedeks
Eesti Omavalitsuse
:
Majandus- ja Transpordidirektooriumi trukikaitiste trukikoda
,
Haridus- ja Rahandusdirektooriumi trukikaitiste trukikoda
,
Majandus- ja Rahandusdirektooriumi trukikaitiste trukikoda
[4]