Tallinna Nomme Gumnaasium

Tallinna Nomme Gumnaasium
	Nomme Gumnaasiumi koolimaja aadressil Raudtee 73
Asutatud	1929
Kooli tuup	gumnaasium
Direktor	Riho Uulma
Opilasi	298 (seisuga 1. jaanuar 2024 )
Klassikomplekte	11 (2023/2024. oppeaasta)
Linn	Tallinn
Aadress	Raudtee 73
Koduleht	http://www.tng.ee/

Tallinna Nomme Gumnaasium on gumnaasium Tallinnas Nommel aadressil Raudtee tanav 73.

Alates 2006. aastast on kooli direktor Riho Uulma .

Nomme Gumnaasiumi ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kooli asutamine ja algusaastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1926. aastal sai Nommest linn, kus elas 10 000 inimest. Nommel puudus keskkool ja algkooli lopetanud noored pidid haridusteed jatkama Tallinnas voi mujal. ^[1]

Nomme Linna Uldhariduslik Taienduskool [ muuda | muuda lahteteksti ]

21. veebruaril 1928 vottis Nomme linna volikogu vastu pohimottelise otsuse asutada Nommele gumnaasium. Selle alusel avati 11. augustil 1929 Nomme Linna Uldhariduslik Taienduskool ^[1], mis alustas tood aadressil Raudtee tanav 55 (tanapaeva Hiiu Kooli majas). Kool oli moeldud algkooli lopetanuile ja tegutses humanitaargumnaasiumi oppekava jargi kui uldhariduslik taienduskool. ^[2]

Nomme Linna Uhisgumnaasium [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Vabariigi valitsuse otsusega muudeti Nomme Linna Uldhariduslik Taienduskool 4. juunil 1930 viieklassiliseks Nomme Linna Uhisgumnaasiumiks. ^[2] See kool oli Nomme omavalitsuse ja riigi uhisel ulalpidamisel. Hiljem otsustati 21. veebruari hakata tahistama kooli aastapaevana, algusaastaks sai aga 1929, kui kool reaalselt tood alustas. ^[1] Nomme Linna Gumnaasiumi esimene lend lopetas 1934. aastal.

Nomme Linna Keskkool [ muuda | muuda lahteteksti ]

1934. aasta koolireformi tulemusel asendas senise kuueklassilisele algkoolile jargnenud gumnaasiumi jark-jargult neljaklassilisele algkoolile jargnev viieaastase oppekavaga progumnaasium (mida 1937. aastani nimetati keskkooliks). Koolireformi tulemusel suleti juba 1934. aasta sugisel Nomme Linna Uhisgumnaasiumi 1. klass ja jargmistel aastatel jark-jargult teised klassid. ^[1]

Nomme Linna Uhisgumnaasiumi nimeks sai Nomme Linna Keskkool. See oli 5-klassiline gumnaasium. ^[2]

Nomme Progumnaasium [ muuda | muuda lahteteksti ]

1937. aastal nimetati Nomme Linna Keskkool umber Nomme Progumnaasiumiks. ^[2]

Nomme Gumnaasium [ muuda | muuda lahteteksti ]

1937. aasta sugisel nimetati Nomme Progumnaasium Nomme Gumnaasiumiks. Uue koolireformi tulemusena koosnes Nomme Gumnaasium 1937/1938. oppeaastal 5-klassilisest progumnaasiumist ja 3-klassilisest gumnaasiumist. 6-klassilise algkooli lopetajatele edasioppimise voimaluste tagamiseks avati Nomme Linna Erareaalkool. See oli paralleelne oppeasutus Nomme Gumnaasiumi juures ? juhtkond ja opetajaskond tulid Nomme Gumnaasiumist ning kooli finantseeriti oppemaksudest. ^[2]

Uus maja [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nomme Gumnaasiumi uue maja projekteeris Edgar Velbri koostoos Nomme linna arhitekti Friedrich Wendachiga . Uuele koolimajale pandi pidulikult nurgakivi Nomme linnaoiguste 12. aastapaeval 12. novembril 1938. Nurgakivi paeva tahistatakse kooli traditsioonina ka tanapaeval. Suuremad ehitustood kestsid vahem kui aasta ja 16. oktoobril 1939 kolis Nomme Gumnaasium uude majja. ^[2]

Kool okupatsiooniaastatel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tallinna 10. Keskkool teise Noukogude okupatsiooni ajal [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast seda, kui Noukogude voim 1940. aasta juulis Nomme linna likvideeris ja selle Tallinnaga liitis, nimetati uhtsesse susteemi umber ka Nomme koolid. 7. augustist 1940 vabastati Alfred Teaste Nomme Gumnaasiumi direktori ametikohalt ^[3]. Nomme Gumnaasiumi uueks nimeks sai Tallinna 10. Keskkool ja kooli direktoriks varem Tallinna Reaalkoolis tootanud Karl Koljo . ^[4]

Tallinna 10. Gumnaasium teise Saksa okupatsiooni ajal [ muuda | muuda lahteteksti ]

1941. aastal nimetati Tallinna 10. Keskkool umber Tallinna 10. Gumnaasiumiks ning selle senises Raudtee tanav 77 majas avati Saksa sojavaehaigla. Vahendatud mahus koolitoo jatkus Nomme eri koolimajades. ^[2]

Tallinna 10. Keskkool kolmanda Noukogude okupatsiooni ajal [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sugisel 1944 sai kooli nimeks uuesti Tallinna 10. Keskkool.

Nomme Gumnaasium parast Eesti iseseisvuse taastamist [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tallinna Nomme Keskkool [ muuda | muuda lahteteksti ]

1991. aasta mais nimetati Tallinna 10. Keskkool Tallinna linnavalitsuse otsusega umber Tallinna Nomme Keskkooliks.

Tallinna Nomme Gumnaasium [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 13. juunist 1994 on kooli nimi Tallinna Nomme Gumnaasium (luhendatult TNG ). 1997. aasta sugisel voeti kooli katsete alusel vastu 5. ja 6. klasside opilasi. 1999. aastal valmis koolimaja juurdeehitisena torn, kus asub kooli raamatukogu ja planetaarium. 2002. aasta veebruaris avati kooli 73. aastapaeval raamatukogus Lennart Meri bareljeef.

Tallinna linnavolikogu 19. juuni 2006. aasta maarusega liideti Tallinna Nomme Gumnaasiumiga Tallinna Hiiu Pohikool . Liidetud koolis jatkus 1. septembril 2006 oppetoo kahes majas: 1.?6. klass aadressil Raudtee tanav 55 (endise Tallinna Hiiu Pohikooli hoone) ja 7.?12. klass aadressil Raudtee tanav 73 (Tallinna Nomme Gumnaasiumi hoone). ^[5]

Aastatel 2007?2008 renoveeriti Raudtee tanav 73 maja.

Tallinna linnavolikogu 25. aprilli 2018. aasta otsusega eraldati alates 1. septembrist 2023 Tallinna Nomme Gumnaasiumi pohikooli- ja gumnaasiumiosa ning asutati Tallinna Haridusameti hallatav uus pohikool Hiiu Kool , mis tegutseb aadressil Raudtee tanav 55. Tallinna Nomme Gumnaasiumis (aadressil Raudtee tanav 73) lopetati pohihariduse andmine. ^[6]

Tallinna Nomme Gumnaasium tanapaeval [ muuda | muuda lahteteksti ]

Oppekorraldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tallinna Nomme Gumnaasiumis saab alates 1. septembrist 2023 omandada vaid gumnaasiumiharidust. 10.?12. klassid opivad Nomme majas aadressil Raudtee tanav 73.

Gumnaasiumi oppesuunad:

Reaalharus opitakse suvendatult matemaatikat, loodusseadusi ja loodusseaduste rakendamist;
loodusharus opitakse suvendatult bioloogiat, keemiat, geograafiat ja fuusikat ning suur tahtsus on praktilistel ulesannetel ja uurimistoodel;
humanitaarharus opitakse suvendatult kunsti, ajalugu, kirjandust ja keeli. ^[7]

Sumboolika [ muuda | muuda lahteteksti ]

21. veebruaril 1939 puhitseti kooli lipp . Lipu kinkisid Tallinna Nomme Gumnaasiumile lapsevanemad ning selle andis ule Johannes Aavik . Lipu uhel poolel on kiri "Nomme Gumnaasium ja keskkool" ning teisel pool "Mu isamaa on minu arm". Kooli 60. aastapaeval 1989. aasta veebruaris andsid vilistlased koolile ule taastatud lipu.

Kooli rinnamark on kasutusel autasuna. Hobetatud rinnamark antakse opetajale, kes on koolis tootanud vahemalt 10 aastat voi saanud aasta opetaja aunimetuse. Kullatud rinnamark antakse opetajale, kes on koolis tootanud vahemalt 20 aastat.

Kooli laualipp on tanuavaldus kooli tema tegevuses abistanud organisatsioonidele ja uksikisikutele.

Vilistlased [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tallinna Nomme Gumnaasiumi on lopetanud teiste hulgas president Lennart Meri ja helilooja Eino Tamberg , peaminister Juri Ratas . Kooli vilistlaste hulgas on 11 akadeemikut, nt Endel Lippmaa , Erast Parmasto , Hans-Voldemar Trass , ja kolme korgkooli rektorid: Olav Aarna , Peeter Tulviste ja Jaak Kangilaski .