Tagakiusamine

Allikas: Vikipeedia

Tagakiusamine on uksikisiku voi isikute ruhma sustemaatiline vaarkohtlemine teise uksikisiku voi isikute ruhma poolt. Levinuimateks vormideks on usuline , rassiline ja poliitiline tagakiusamine , mis voivad ka kattuda. Kannatamine, kiusamine, isolatsioon, vangistus, hirm voi valu on tegurid, mille pohjustamine voib moodustada tagakiusamise. Tagakiusamist ei konstitueeri siiski tingimata igasugune kannatus, vaid ohvri kogetud kannatus peab olema piisavalt tosine. Tosiduse astme maaramine pohjustab vaidlusi. [1]

Rahvusvaheline oigus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nurnbergi pohimotted [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvusvahelise Sojatribunali ( Nurnbergi tribunali ) pohikiri ( URO , lepingute sari, kd 82), mis on 8. augusti 1945 Londoni lepingu lisa, satestas asjakohase satte maaratlemisel muu hulgas jargmist:

? (c) Inimsusvastased kuriteod: nimelt morv, havitamine, orjastamine, kuuditamine ja muud tsiviilelanikkonna vastu toimepandud inimsusvastased teod, enne soda voi selle jooksul, voi tagakiusamine poliitilistel, rassilistel voi usulistel alustel tribunali padevusse kuuluva kuriteo toimepanemisel voi sellega seoses, hoolimata sellest, kas teoga rikutakse selle riigi siseriiklikku oigust, mille territooriumil kuritegu toime pannakse.

Nurnbergi pohimotted, VI pohimote

Eelosundatu kinnitati 11. detsembril 1946 vastu voetud URO Peaassamblee resolutsiooniga nr 95.

Asjakohased pohimotted inimsusvastaste kuritegude suhtes on satestatud ka Rooma statuudi artiklis 7.1.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. S. Rempell, Defining Persecution, http://ssrn.com/abstract=1941006

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]