See artikkel ootab keeletoimetamist . (Juuli 2022) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

T?ehhi meediasusteem on T?ehhis toimiv massimeediasusteem .

Kuni 1989. aasta novembrini reguleerisid kogu massimeediat riik, riigiasutused voi riigi eesotsas olevad poliitilised parteid. 1989. aastal, mil leidis aset sametrevolutsioon kommunistliku valitsuse kukutamiseks, sai alguse tanapaevase T?ehhi meediasusteemi kujunemine. ^[1]

Trukimeedia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ajalehed [ muuda | muuda lahteteksti ]

2009. aasta majanduslanguse tottu muutus T?ehhi ajalehtede turg, sest raha jai jarjest vahemaks: vahenes reklaamide ja lugejate arv, mis viis ajalehed olukorrani, kus nad pidid enda ellujaamise nimel suuri muutusi labi viima. ^[2] Viimaste uuringute kohaselt loeb 80% t?ehhidest vahemalt uhte paevalehte kahe nadala jooksul. Iga paev antakse valja kokku umbes 1,1 miljonit eksemplari uleriigilisi paevalehti ja 256 000 eksemplari kohalikke paevalehti. ^[1]

Ajalehtede arv T?ehhis 2005?2009 ^[2]

Ajalehtede keskmine trukiarv (tuhandetes) ^[2]

Suurimad ajalehed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koige enam loetud paevaleht on tabloidleht Blesk (e.k 'valgatus'). Sellel on 1,4 miljonit lugejat iga tavalise valjaande kohta. Bleski hakkas 1992. aastal valja andma Ringier. Ringier on parit ?veitsist ja algul oli tegemist lihtsalt ?veitslaste paevalehe Blick koopiaga. See on vaga tugevalt fokuseeritud kuulsuste eludele ja skandaalidele. Teisel kohal on parempoolne paevaleht Mlada fronta Dnes (e.k 'noored tana esikuljel'), mis on endise sotsialistliku ajastu paevalehe Socialist Youth Union jareltulija. Sellel on valjaande kohta umbes 1 miljon lugejat. Mojuvoimult kolmas paevaleht on vasakpoolne paevaleht Pravo (e.k 'oigused'), millel on valjaande kohta 423 000 lugejat. See on endise kommunistide partei lehe Rude pravo (e.k 'punased oigused') jareltulija. See on ainuke T?ehhi ajaleht, mis on moeldud vanematele lugejatele. ^[1]

Ajakirjad [ muuda | muuda lahteteksti ]

T?ehhi ajakirjaturul domineerivad eelkoige elustiili-, komu- ja tabloidvaljaanded. Koige suurema loetavusega on elustiili-teemalised nadalavaljaanded, mis on suunatud peamiselt naissoost lugejatele. Sellistest ajakirjadest koige suurema loetavusega on komule ja klat?iuudistele orienteeritud Rytmus ?ivota (e.k 'elurutm') (trukiarv 240 000), mida kirjastab Europress. ^{[1] [3]} Ajakirjade trukiarvud naitavad hasti, kuidas postrevolutsiooniline lugemuse tous on aegamooda jalle vahenema hakanud. Tunnustatud uudisteajakiri Reflex Magazine hakkas ilmuma 1990. aastal ja selle lugejaskond tousis 150 000 inimeseni, kuid see arv kukkus 1994. aastal 80 000-le. Maailmaajakirjanduse ulevaade Respekt , mis on voitnud auhindu oma labiloikeliste uurivate sundmuste kajastamise eest, tippajal trukiarvuga 70 000, 1994. aasta keskel aga langes ajakirja lugejaskond 15 000 inimeseni. Ajakiri oleks kaotatud, kui paevaleht Mlada Front Dnes poleks seda ara ostnud ja niimoodi paastnud. Ajakiri Kv?ty (e.k 'lilled') on sailitanud oma 200 000 lugejat, sisaldades retsepte, aiapidamisnouandeid ja isegi pehmet pornot. ^[4] Mona Prague , mille omanik on VNU Rahvusvaheline Ajakirjade Uhing, avaldab suure osa elustiili ajakirju, naiteks 160-tuhandese trukiarvuga Tydenik Kv?ty ja Story (e.k lugu ), mille trukiarv on 135 000. Stratosfera toodab samuti taolisi ajakirju, nendest koige populaarsem on Spy 132 000 muugiarvuga.

Koige loetumad kord nadalas ilmuvad uudisteajakirjad [ muuda | muuda lahteteksti ]

? Tyden ('nadal') ? kirjastab ?veitsi kodanik Sebastian Pawlowski. Muuakse keskmiselt 50 000 ajakirjaeksemplari nadalas. ? Respekt ? poliitiline nadalavaljaanne, mida kirjastab Prince Karl Schwarzenberg, kes on endine T?ehhoslovakkia presidendi Vaclav Haveli kantsler. Nadalas muuakse 30 000 eksemplari. ? Ekonom ('majandusteadlane') ? nadalas muuakse 28 000 ajakirja. Kirjastaja on Economia a.s. ? Euro ? Ekonomi konkurent, 23 500 eksemplari nadalas. Ajakirja Euro kirjastaja on T?ehhi ettevote Euronews, a.s. ^[3]

Televisioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

T?ehhi televisiooniturul domineerib erakanal TV Nova , mis holmab peaaegu poole turust. Talle jargnevad erakanal TV Prima ja avalik-oiguslik kanal ?T1 . ^{[5] [6]} 2008. aastal kinnitas valitsus T?ehhi telekommunikatsiooni regulatsiooni (Cesky Telekomunikacni (CTU)) plaani lulitada 2011. aasta novembriks analoogsignaal taiesti valja. Digitelevisiooni levik toimus T?ehhis kiiresti. 2010. aasta augustis kasutas vaid 15% leibkondadest analoogtelevisiooni, 41% oli ule lainud digitelevisioonile. 24,3% leibkondadest omas ligipaasu kanalitele antenni ja 24,3% kaabli vahendusel. ^[7] Keskmine T?ehhi elanik vaatas 2009. aastal telerit 199 minutit, vordluseks on Euroopa keskmine 218 minutit ja maailma keskmine 188 minutit. ^[1]

Pohilised avalik-oiguslikud telekanalid ^[5]

Pohilised erakanalid ^[5]

2011. aasta martsis oli T?ehhi vaadatuim telekanal TV Nova , mille vaatajad holmasid 32,4% vaatajaskonnast. Teisel kohal vaadatavuselt oli TV Prima (15,2%) ja kolmandal kohal ?T1 (13,5%). Alla kumne protsendi vaatajaid oli kanalitel Prima Cool , Barrandov TV , Nova Cinema , ?T4 , ?T24 ja ?T2 . ^[5]

Raadio [ muuda | muuda lahteteksti ]

T?ehhis on 2010. aasta novembri seisuga 12 uleriigilist raadiokanalit, millest 8 on avalik-oigusliku ringhaalinguorganisatsiooni T?ehhi Raadio ( Czech Radio ) kanalid. Umbes 70 kanalit on piirkondlikud raadiokanalid. Iga paev kuulab raadiot umbes 65% T?ehhi elanikkonnast, kellest 19% kuulavad avalik-oiguslikke raadiojaamu. Kolm populaarseimat raadiokanalit on erakanalid. Koige enam kuulatud raadiokanal on Radio Impuls , mida iga paev kuulab 12,8% T?ehhi elanikkonnast. Jargmised kaks on prantsuse ettevotte Lagardere keti piirkondlikud kanalid: Evropa 2 (10,7% T?ehhi auditooriumist) ja Frekvence 1 (10,6% auditooriumist). Jargneb avalik-oiguslik kanal Radio?urnal , mida kuulab umbes 9% T?ehhi rahvastikust. Enim arenenud piirkondlikud raadiofirmad on Praha ja Central Bohemia , kellele kuuluvad 21 piirkondlikku kanalit. Koige kuulatavam piirkondlik kanal on Praha-pohine Radio Blanik (igapaevase 6% auditooriumiga). ^[1]

Uudised, teated, kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

? Czech Radio 1: Radio?urnal ? uudised ? Czech Radio 2: Praha ? meelelahutus, jutusaated, uudised ? Czech Radio 3: Vltava ? kultuur, klassika, kunstid ? Czech Radio 6 ? ajakirjastiilis uudised ? Czech Radio 7: Radio Praha ? rahvusvaheline mitmekeelne teenus (Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Venemaa jaT?ehhi) ? Frekvence 1 ? jutusaated, meelelahutus, muusika, uudised

Muusikakanalid [ muuda | muuda lahteteksti ]

? AZ Radio ? rokk (Central and Southern Moravia) ? Eldoradio ? kantri, folk (Southern Bohemia) ? Evropa 2 ? rokk- ja popmuusika (nation-wide) ? Kiss 98 fm ? rokk- ja popmuusika (Prague) ? Kiss Morava ? rokk- ja popmuusika (Moravia) ? Kiss Publikum ? rokk- ja popmuusika ? Radio 1 ? alternatiivmuusika ? Radio City 93.7 FM ? popmuusika (Prague) ? Radio DeeJay ? rokk- ja popmuusika (Prague and Northern Bohemia) ? Radio Faktor ? rokk- ja popmuusika (Southern Bohemia) ? Radio Gold ? estraad (Southern Bohemia) ? Radio North Music ? rokk- ja popmuusika (Northern Bohemia) ? Radio Relax ? rokk- ja popmuusika (Central Bohemia) ? Radio Zlin ? popmuusika (Southern Moravia) ^[8]

Internet [ muuda | muuda lahteteksti ]

2010. aasta juuni seisuga oli T?ehhis 6 680 800 internetikasutajat, mis moodustab 65,5% kogu rahvaarvust. ^[9] Sellega positsioneerub T?ehhi maailmaarvestuses 40. kohale. T?ehhi elanikkonnast omab kodus internetti 3,494 miljonit inimest (2009). T?ehhi Vabariigi tippdomeen TLD on .cz. 2009. aastal kasutas T?ehhis internetti 6,681 miljonit inimest elanikkonnast ja selle tulemusega on T?ehhi interneti kasutatavuselt 40. riik maailmas. ^[10] T?ehhi internetikasutajate hulk on aastate jooksul kasvanud. 2005. aastal kasutas T?ehhi elanikkonnast internetti 3 595 700 inimest, kuid 2009. aastal oli internetikasutajaid juba 6 680 800. ^[2]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]