See artikkel vajab toimetamist . (Aprill 2010) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Tamber ehk kolavarv ( prantsuse keeles timbre ; psuhhoakustikas kasutatakse pigem saksakeelse sona Klangfarbe (inglise keeles tone-colour ) vastet 'kolavarv' ehk 'kolavarving') on muusikas uldmoiste muusikaliste parameetrite kogumile , mille eri vaartuste korral kuulaja tajub sama helikorguse , helitugevuse ja helivaltusega helisid erinevalt. Igal muusikainstrumendil voi inimhaalel on oma unikaalne tamber.

Tambrit maaravateks muusikalisteks parameetriteks on naiteks

• osahelide arv,
• osahelide omavahelised suhted,
• mahisjoone kuju ja
• formantide paiknemine.

Lisaks nendele voivad tambrit mojutada naiteks vibraato , juhuslikud murad , interferents .

Tamber on helikorguse , helitugevuse ja helikestuse korval ka uks neljast heli pohiomadustest.

Saksakeelsest sonast Klangfarbe parinev tambrit tahistav sona "kolavarv" viitab ka sunesteesia ideele.

Sona paritolu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keskajal tahendas prantsuskeelne sona timbre ja ingliskeelne tymbre kella, kuljuste , timbrelli voi trummi kola. Prantsuse keelde joudis sona keskaja kreekakeelse sona timbanon kaudu, mis oli variant vanakreeka sonast τ?μπανον ( tumpanon ? 'trumm').

Tamber kui fuusikaline suurus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Fuusik Hermann von Helmholtz demonstreeris 1862 . aastal, et muusikalist heli on voimalik analuusida mone pohilise fuusikalise printsiibi kaudu. Ta naitas, et tooni kvaliteet soltub osahelide intensiivsusest , jarjekorrast ja arvust. Ta toestas, et muusikaline heli koosneb pohihelist ja sellest korgemal kaasa vonkuvatest ulemhelidest . ^[1]

Tamber helitehnikas [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tambri moistet kasutatakse elektroakustikas ja helitehnikas ( audioelektroonikas ) et kirjeldada sageduskarakteristiku korvalekallet ideaalselt uhtlasest (konstantsest ehk lineaarsest horisontaalsest joonest). Tehnilised vahendid tambri muutmiseks on tambriregulaatorid voi ekvalaiserid .

Tamber heliloomingus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tamber ilmus heliloojate korgendatud tahelepanu alla 20. sajandi alguses, alates Debussy impressionistlikust helimaalingust . Edasine areng vaid suurendas selle parameetri olulisust. Naiteks Stravinski kasutas " Kevadpuhitsuses " (1913) orkestratsiooni, mis toob esile igale instrumendile iseloomuliku kola, n-o tambridramaturgia ^[2] . Samal aastal avaldas itaalia futurist Luigi Russolo manifesti muramuusikast, kus ta kutsub ules vallutama murahelide loputut variatiivsust, sest muusikalised helid on tambri poolest liiga piiratud ^[3] . Selle realiseeris ta enda ehitatud murainstrumentide kaudu. Ka Edgar Varese vajas uusi muusikainstrumente, mis avaksid "taiesti uue ootamatute helide maailma" ^[4] . 1917 . aastal etendus tema ballett "Parade", mille muusika sisaldas isegi kirjutusmasinate, laevavilede, sireenide ja revolvrite helisid.

Huvi tambri vastu avaldus eelnevale lisaks ka taiesti uute muusikainstrumentide loomises (nt teremin , Ondes Martenot , Hammondi orel ), tehnoloogiate eksperimentaalses kasutamises (nt Moholy-Nagy ja Hindemithi grammofonieksperimendid), uutes instrumentaalsetes votetes (nt Cowelli "Aeolian Harp" nouab pianistilt klaverikeelte harjamist ning Cage 'i prepared piano tehnikas asetatakse klaverikeelte vahele objekte, mis muudavad selle kola). Magnetofoni kasutuselevotmine 1935 . aastal muutis edasist muusikat pohjalikult. Muusika salvestamise korval hakati lindistama koikvoimalikke muusikavaliseid helisid. Konkreetses muusikas ( 1948 ) voeti sustemaatiliselt kasutusele "leitud helid", muusikavalised kolad, mis said kompositsiooni heliliseks toormaterjaliks. Seda suunda arendas stuudio Groupe de Recherches Musicales Prantsusmaal.

Vastukaaluks rajati Saksamaal konkureeriv stuudio Westdeutscher Rundfunk , kus leitud kolade asemel keskenduti elektroonilise heli sunteesile. Siin hakati vormima juba heli ennast. Iga jargnev tehnoloogiline areng toob kaasa laiendatud voimalused uute kolade leidmiseks, salvestamiseks, tootlemiseks. Uued elektroonilised instrumendid ja tehnilised vahendid toid kaasa muusikastiilide harunemise koigisse suundadesse. Tamber sai eriti suure tahelepanu osaks levimuusikas . Sellest sai votmemoiste, mille abil bande ja stiile uksteisest eristada. Sound osutus identiteeti maaravaks elemendiks. Sajandi teise poole olulisimaks murranguks osutus arvutite kasutuselevott muusika loomisel ja tootlemisel: tekkis voimalus vaiksemategi osakeste muusikaliseks kujundamiseks. Spektraalses muusikas ja microsound -sunteesis komponeeritakse juba tambrit ennast.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]