Symbian
on suletud
lahtekoodiga
[1]
mobiilseadmete
operatsioonisusteem
, mis on loodud nutitelefonidele. Selle haldamisega tegeleb ettevote
Accenture
. Symbian oli populaarne mitme mobiiltelefonifirma seas, naiteks
Nokia
,
Samsung
,
Motorola
ja
Sony Ericsson
. Symbian oli maailma koige populaarsem nutitelefonide operatsioonisusteem kuni 2010. aasta lopuni, mil
Android
sellest moodus.
[2]
Symbiani logo kuni 2009. aasta aprillini
Symbian sai alguse operatsioonisusteemist
EPOC
, mille loi firma
Psion
1980. aastatel. 1998. aasta juunis sai Psionist firma
Symbian Ltd.
, mis oli Psioni ja telefonifirmade
Ericsson
,
Motorola
ja
Nokia
uhisfirma.
[3]
2008. aasta juunis vottis Nokia Symbian Ltd. firma ule ja loodi uus sihtasutus The
Symbian Foundation
. Sihtasutuse eesmargiks oli pakkuda Symbiani kasutustasuta ja avatud lahtekoodiga. 2010. aasta veebruaris avaldati Symbiani lahtekood ametlikult.
[4]
Nokiast sai koige suurem panustaja Symbiani koodi, kuna neil olid olemas ressursid nii Symbiani operatsioonisusteemi pohiosa kui ka kasutajaliidese jaoks.
11. veebruaril 2011 teatas Nokia, et nad solmisid partnerluslepingu
Microsoftiga
ja nende uueks peamiseks nutitelefonide operatsioonisusteemiks sai
Windows Phone
.
[5]
Selle tottu jai Symbian tagaplaanile ja selle kasutus mobiilsete rakenduste platvormina langes jarsult.
5. aprillil 2011 lopetas Nokia Symbiani lahtekoodi avalikustamise. Sama aasta 22. juunil solmiti leping firmaga
Accenture
, et nad votaksid Symbiani-pohise tarkvara arendamise ja tugiteenuste pakkumise ule kuni aastani 2016. Umbes 2800 Nokia tootajat suundus toole Accenturesse.
[6]
Symbianil on loomisest saadik olnud omad graafilised tooriistad, mis on tuntud kui AVKON (varem
Series 60
). S60 disainiti kasutamiseks klaviatuurilaadsetel klahvistikel, nagu 15-klahviline telefoni klahvistik voi mini-QWERTY klaviatuur. AVKONi pohine tarkvara on molemat pidi uhilduv kuni Symbian^3 versioonini. Symbian^3 sisaldab ka Qt raamistikku, mis on soovitatav kasutajaliidese tooriist uute rakenduste jaoks. Qt on voimalik paigaldada ka vanemate Symbiani seadmete peale.
[7]
Nokia soovitab, et rakenduste arendajad kasutaksid
Qt Quicki
raamistikku koos QML keelega, kuna tegemist on korgetasemelise, deklaratiivse kasutajaliidese ja skriptimisraamistikuga, mis tootab nii Symbiani kui ka
MeeGoga
. Uha rohkem rakendusi laks ule Qt-s tehtud kasutajaliidesele, nii et vana AVKON raamistik hakkas valja surema ja seda ei kaasatud enam uute seadmete peal. Selle tottu loppes molemapidine uhilduvus vanade S60 rakendustega.
[8]
Symbian^3 ja sellest varasemad versioonid sisaldavad
WebKiti
-pohist brauserit. Symbian oli esimene mobiilseadmete platvorm, mis WebKiti kasutas. Monel vanemal Symbiani mudelil on vaikebrauseriks
Opera Mobile
. Symbian Anna valjastamisega anti valja uus brauser, mis oli kiirem ja parema kasutajaliidesega.
[9]
Symbian pakub laialdast keeletuge, et kolmanda osapoole rakenduste arendajad saaksid oma tooteid lokaliseerida. Symbian Belle, mis on koige hilisem Symbiani versioon, pakub tuge 48 keelele.
[10]
Symbiani kasutajad, kes kasutavad mitteladina tahestikku ja soovivad ladina tahtede kirjutamiseks sisestuskeelt vahetada, on kurtnud keerulise keelevahetuse ule. Probleem tuleneb sellest, et puudub uks nupp, mis lubaks kiiresti kahte keelt omavahel vahetada. Praeguse seisuga peab kasutaja keelevahetuseks minema menuusse ja sealt nooleklahvidega soovitud keele valja otsima, et ainult uhte tahte kirjutada. Parast seda tuleb protsessi korrata, et oma algne keel tagasi saada.
[11]
Alates 2010. aastast on Symbiani arendustarkvaraks olnud
C++
, mis kasutab
Qt
raamistikku. Qt kasutamiseks on olemas
Qt Creator
ja Carbide arenduskeskkonnad. On olemas ka telefoni simulaator, millega saab Qt rakendusi testida. Simulaatoris ei pea rakenduste kaitamiseks midagi emuleerima ega teiste platvormide jaoks kompileerima.
[12]
Rakenduste arendamiseks saab kasutada kas C++ voi
QML
keelt.
Kuna Symbiani operatsioonisusteem on kirjutatud C++ keeles, siis on voimalik seda kasutada ka arenduskeelena. Enne Qt arendustarkvara loomist oligi Symbian C++ pohiliseks arenduskeskkonnaks. Symbian C++ on keeruline programmeerimiskeel, kuna seal kasutatakse deskriptoreid, aktiivseid objekte ja puhastus-pinu. Seetottu on ka usna lihtsaid programmijuppe raskem implementeerida kui teistes keskkondades.
[13]
Symbian C++ programmeerimiseks kasutatakse tavaliselt arenduskeskkonda. Varasemate versioonide jaoks eelistati
CodeWarrior
arenduskeskkonda. 2006. aastal asendas CodeWarriori tooriistad
Carbide.c++
, mis on Nokia arendatud
Eclipse
-pohine arenduskeskkond. Carbide.c++ toetab ka
Microsoft Visual Studio
2003 ja 2005 versioone tanu
Carbide.vs
pluginale.
[13]
Symbiani seadmeid saab programmeerida ka jargnevates keeltes:
Python
,
Java ME
,
Flash Lite
,
Ruby
,
.NET
,
Web Runtime
ja
C
/
C++
.
Varem sai Symbiani programmeerimiseks kasutada ka keeli
Visual Basic
,
Visual Basic .NET
ja
C#
? see oli voimalik AppForge Crossfire'i parast. Appforge Crossfire oli plugin Microsoft Visual Studiole, aga 13. martsil 2007 Appforge firma suleti.
[13]
Loodud rakendused peavad kuidagi joudma klientide telefonidesse. Rakendused on pakendatud SIS-failidesse, mille kasutajad saavad kas alla laadida, arvutist otseuhenduse teel, Bluetoothiga voi malukaardilt. On voimalik ka telefonifirmadega partnerlepe solmida ja oma tarkvara toodetud telefonidega kaasata. Rakendused peavad olema Symbiani allkirjastatud, et saada juurdepaas teatud susteemikomponentidele. Allkirjastamine on arendajatele tasuta.
[14]
Symbiani operatsioonisusteemile on loodud mitmesuguseid viirusi, nendest koige tuntum on ussviirus
Cabir
. Arvatakse, et Cabir oli esimene viirus, mis nakatas mobiiltelefone. Selle viirusega nakatunud telefon kuvab ekraanile sonumi "Caribe" iga kord, kui telefon sisse lulitatakse. See on usna kahjutu viirus, kuid sellega naidati maailmale, et ka telefonid pole viiruste eest kaitstud. Cabir on voimeline levima teistesse telefonidesse
Bluetoothi
kaudu.
[15]
- Drever.A on pahavara, mis uritab peatada Symbiani viirusetorjeprogrammide Simworks ja Kaspersky kaivitumist.
- Locknut.B on pahavara, mis paistab kui uuendus Sybmian S60 mudelile, kuid parast paigaldamist jooksutab kokku tahtsaid susteemikomponente. Selle tottu ei saa telefonil uhtegi rakendust kaitada.
- Mabir.A on analoogne Cabiriga, kuid lisatud on multimeedia sonumite funktsioonid.
- Fontal.A on pahavara, mis pohjustab telefoni taaskaivitamise ebaonnestumise. Telefon jaab taaskaivitustsuklisse loksu kuni telefoni vormindamiseni, mis pohjustab ka koikide andmete kaotamise.
[15]
16. novembriks 2006 oli toodetud 100 miljonit nutitelefoni, mis tootasid Symbiani operatsioonisusteemiga.
[16]
Aastaks 2009 oli see arv suurenenud 250 miljonini.
[17]
Kui 2006. aastal oli Symbiani kaes 73% nutitelefoni turust
[18]
, siis 2011. aasta teiseks kvartaliks oli Symbianil vaid 22,1%.
[19]
Nutitelefonide populaarsuse tous toi kaasa mitme uue mobiilioperatsioonisusteemi turule toomise. Symbiani muuk kull kasvas, kuid nende turuosa langes. 2010. aasta veebruaris tehtud turu-uuringu kohaselt oli Symbiani kaes 47,2% nutitelefonide turust,
RIMi
kaes oli 20,8%,
Apple'il
15,1%,
Microsoftil
8,8% ja
Androidil
4,7%.
[20]
Aastatel 2009?2010 lopetasid
Motorola
,
Samsung
,
LG
ja
Sony Ericsson
Symbiani toetamise ning poorasid tahelepanu sellistele alternatiivsetele mobiilseadmete operatsioonisusteemidele nagu
Android
ja
Windows Phone
.
[21]
[22]
[23]
[24]
2012. aasta teiseks kvartaliks oli Symbiani turuosa vahenenud enneolematult vaikseks ? vaid 4,4 protsendile.
[25]