Suvine peetripaev

Allikas: Vikipeedia

Suvine peetripaev ehk peeterpaulipaev on apostlite Peetruse ja Pauluse martrisurma malestuspaev, kalendris on see 29. juunil [1] ( Juliuse kalendrit jargivates oigeusu kirikutes 12. juulil).

Peetrus loodi pea alaspidi risti ning Paulus hukati moogaga.

Eesti rahvakalender [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paev on rahvakalendris suhteliselt vaheoluline, margib sudasuve saabumist. Tuntud peamiselt Kagu-Eestis , eriti Setumaal . Vorumaal kehtis peetripaeval kuhjategemise keeld (piksekartus) [2] . Setumaal eelnes sellele paevale paarinadalane paast , mil piimatoidud olid keelatud. Peetripaeval kaidi kirikus ja viidi ande, osa ande anti santidele ja osa viidi peale kirikuskaiku surnuaiale [1] .

Kroonikate pohjal voib oletada, et keskajal oli peetripaev rohkem tuntud, rahvalaulud osutavad, et varasemal ajal tehti ka peetrituld. Peetripaeva kombestik on ule kandunud jaanipaevale , ilmselt pakilise heinaja tottu.

Ersadel - mok?adel ja venelastel oli suvine peetripaev tahtsam puha kui jaanipaev .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. 1,0 1,1 Eesti etnograafia sonaraamat . 1996. Koostanud Arvi Rank . Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 139
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trukk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires . Eesti Entsuklopeediakirjastus. Lk 200