Suvine peetripaev
ehk
peeterpaulipaev
on apostlite
Peetruse
ja
Pauluse
martrisurma malestuspaev, kalendris on see
29. juunil
[1]
(
Juliuse kalendrit
jargivates
oigeusu kirikutes
12. juulil).
Peetrus loodi pea alaspidi risti ning Paulus hukati moogaga.
Paev on rahvakalendris suhteliselt vaheoluline, margib sudasuve saabumist. Tuntud peamiselt
Kagu-Eestis
, eriti
Setumaal
.
Vorumaal
kehtis peetripaeval kuhjategemise keeld (piksekartus)
[2]
.
Setumaal eelnes sellele paevale paarinadalane
paast
, mil piimatoidud olid keelatud. Peetripaeval kaidi kirikus ja viidi ande, osa ande anti santidele ja osa viidi peale kirikuskaiku surnuaiale
[1]
.
Kroonikate
pohjal voib oletada, et
keskajal
oli peetripaev rohkem tuntud,
rahvalaulud
osutavad, et varasemal ajal tehti ka peetrituld. Peetripaeva kombestik on ule kandunud
jaanipaevale
, ilmselt pakilise heinaja tottu.
Ersadel
-
mok?adel
ja
venelastel
oli suvine peetripaev tahtsam puha kui
jaanipaev
.