Selles artiklis on vaidlustatud vaiteid. Artikli sisu voib olla vaar. Lisateavet vaidlustamise pohjuse kohta saad artikli arutelust .

Riigi iseseisvus ehk suveraansus on riigi voime voi omadus olla enda territooriumil korgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava loplikkus­ast­mega. Erinevalt naiteks soltumatusest , mis voib riigil tunnusena olla eelkoige de facto , on iseseisvuse sisu ja tahendus paljuski ka oiguslik .

Suveraanne riik maarab ise oma oiguste ja kohustuste ehk padevuse mahu.

Iseseisev riik voib saada URO liikmeks. Leidub riike, mille iseseisvust tunnustab uks voi mitu riiki, kuid URO mitte, naiteks Hiina Vabariik ( Taiwan ) ja Pohja-Kuprose Turgi Vabariik (viimase iseseisvust tunnistab ainult Turgi ). Leidub ka selliseid piirkondi, mille iseseisvust ei tunnusta mitte ukski teine riik ega rahvusvaheline organisatsioon, naiteks Puntland Somaalias .

Eesti Vabariigi iseseisvus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Vabariigi pohiseaduse §1 utleb:

Eesti on iseseisev ja soltumatu demokraatlik vabariik , kus korgeima riigivoimu kandja on rahvas . Eesti iseseisvus ja soltumatus on aegumatu ning voorandamatu .

Oiguslikult on Eesti Vabariigi iseseisvus usna suurel maaral piiratud. Parast Euroopa Liiduga uhinemist ei ole Eesti oigused ja kohustused maaratud enam ainult Eesti enda poolt voi rahvusvaheliste lepingutega , vaid ka supranatsionaalsete Euroopa Liidu organite poolt.

Euroopa Liit on andnud alust uue suveraansusemoiste kujunemiseks, mille puhul enam ei lahtuta riigi voimest omal aranagemisel maarata oma padevus.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Autonoomia
• Iseseisvuspaev
• Okupatsioon
• Suveraansus Eesti pohiseaduses
• Taasiseseisvumine