Suur terror
(ka
Je?ov?t?ina
('Je?ovi aeg' vene keeles) voi Stalini puhastus; ka suurpuhastus oli aastatel
1936
?
1938
valdanud
poliitiliste repressioonide
aktsioon
NSV Liidus
, mille korraldas
NLKP Keskkomitee Poliitburoo
eesotsas
Jossif Staliniga
.
NSV Liidu SARKi rahvakomissar
Genrihh Jagoda
(1936)
Venekeelne nimetus "Je?ovi aeg" tuleneb
repressioone
juhtinud
NSV Liidu SARKi
rahvakomissari
Nikolai Je?ovi
jargi, kelle instruktsioonide jargi represseeriti seni teadmata, kuid miljonitesse ulatuv arv inimesi. Peamiselt represseeriti poliitika ja majandusala juhtivtootajaid, aga ka
intelligentsi
.
Repressioonide uurimiseks loodi parast
NLKP XX kongressi
, kus muu hulgas moisteti hukka
Stalini isikukultus
ning aset leidnud poliitilised tagakiusamised,
1956
. aastal
Nikita Hru?t?ovi
kasul Suure Terrori ajal aset leidnud kuritegude uurimiseks komisjon eesotsas
Nikolai ?vernikuga
.
Hiljem on selgunud, et ka
Saksa
luure kasutas olukorda ara, luues voltsitud dokumente, et toita Stalini
paranoiat
Punaarmee
andekaimate juhtide vastu ning korvaldada need juhid enne planeeritud soda.
[1]
Noukogudevastane trotskistlik-zinovjevlik keskus
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
19.?
24. augustini
1936
viidi
Moskvas
labi
Genrihh Jagoda
juhitud
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse
poolt ette valmistatud ja lavastatud avalik poliitiline kohtuprotsess
Uhendatud noukogudevastase trotskistliku-zinovjevliku keskuse
("
Антисоветскй объединенный троцкистскй-зиновьевскй центр"
) suuasja arutamisega, mille juhtimises suudistati
Grigori Zinovjevit
ja
Lev Kamenevi
. Koik esimest 16 kohtualust moisteti surma mahalaskmise labi (
Grigori Zinovjev
,
Lev Kamenev
,
Grigori Jevdokimov
,
Ivan Smirnov
,
Sergei Mrat?kovski
). 10. septembril moistis NSV Liidu Ulemkohus
[
viide?
]
"suuteokoosseisu puudumise tottu" oigeks UK(b)P KK sekretari
Jossif Stalini
poliitilised vastased
Nikolai Buhharini
ja
Aleksei Rokovi
.
-
Grigori Zinovjev
-
Lev Kamenev
Parast avaliku kohtuprotsessi labikukkumist toimunud organisatsioonilist erimeetmete tarvituselevottu kinnitati seni
NSV Liidu Siderahvakomissariaadi
rahvakomissarina
tootanud N. Je?ov
UK(b)P KK Poliitburoo
poolt
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissariks
26. septembril
1936
, parast eelmise rahvakomissari
Genrihh Jagoda
korvaldamist UK(b)P sekretari Jossif Stalini poolt, sailitades ta positsiooni UK(b)P KK sekretari ja
UK(b)P KK juures asuva Parteikontrolli Komisjoni
esimeheks.
Paralleelne noukogudevastane trotskistlik keskus
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
23.?
30. jaanuarini
1937
viidi "edukalt" labi Je?ovi juhitud ja
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse
poolt ette valmistatud ja lavastatud avalik poliitiline kohtuprotsess
Paralleelse noukogudevastase trotskistliku keskuse
suuasjas. Peamised suualused
Karl Radek
ja
Georgi Pjatakov
,
Leonid Serebrjakov
,
Grigori Sokolnikov
. 13 kohtualust moisteti suudi ja surma mahalaskmise labi; hukati 1. veebruaril 1937, Radek ja Pjatakov tapeti 1939. aastal vangistuses.
Noukogudevastane parempoolne trotskistlik blokk
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
2.?
13. martsini
1938
viidi "edukalt" labi Je?ovi juhitud ning
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse
poolt ette valmistatud ja lavastatud avalik poliitiline kohtuprotsess
Noukogudevastase "paremtrotskistliku bloki"
suuasjas, mille tulemusena moisteti suualused suudi ja surmanuhtlus maarati 17 kohtualusele, sh
Nikolai Buhharinile
ja
Aleksei Rokovile
ning eelmisele rahvakomissarile
Genrihh Jagodale
.
-
Nikolai Buhharin
-
Aleksei Rokov
-
Genrihh Jagoda
Kontrrevolutsiooniline sojalis-fa?istlik organisatsioon Punaarmees
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Siseasjade rahvakomissari
Genrihh Jagoda
ja
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse
juhi
Mihhail Frinovski
poolt viidi labi ka Kontrrevolutsiooniline sojalis-fa?istlik organisatsiooni
Punaarmees
"avastamine" ning
Mihhail Tuhhat?evski
[1]
,
Jona Jakiri
,
Jeronimas Uborevi?iuse
,
August Korgi
,
Roberts Eidemanise
[2]
,
Boriss Feldmani
,
Vitali Primakovi
ja
Vytautas Putna
asjas eeluurimine, millele jargnes
Vassili Ulrichi
juhitava
NSV Liidu Ulemkohtu Sojakolleegiumi
erikoosseisu poolne suudimoistmine ja hukkamine.
Ajavahemikul 1936?1940 langes noukogude
nomenklatuuri
ja korgemate parteifunktsionaaride seast
UK(b)P XVII kongressil
valitud 139
UK(b)P KK
liikmest ja liikmekandidaadist poliitiliste repressioonide ohvriks 2/3, s.o 98 inimest, UK(b)P XVII kongressi 1966 saadikust hukati 1108.
Ukraina NSV
-s vahistati 1937?1938 koik
Ukraina K(b)P
KK Poliitburoo, Organiseerimisburoo ja sekretariaadi liikmed ning koik 17 rahvakomissari.