Sulawesi

Sulawesi
	Provintsid
Saarestik	Suured Sunda saared
Koordinaadid	2° 0′ S , 121° 0′ E
Pindala	174 600 km²
Korgeim koht	Rantemario (3478 m)
Elanikke	19 573 800 (2019) ; 112,1 in/km²
Keskus	Makassar

Sulawesi (varem Celebes ) on Indoneesiale kuuluv saar .

Geograafia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sulawesi asub Vaikses ookeanis . Temast pohja jaab Sulawesi meri , itta Maluku meri , kagusse Banda meri , lounasse Florese meri ja edelasse Jaava meri . Laanes eraldab teda Kalimantanist Makassari vain , lounas Selayarist Selayari vain , Kabaenast Kabaena vain , Muna saarest Tiworo vain ja Butonist Butoni vain ning idas Banggai saartest Pelengi vain . ^[1]

Sulawesi rannikul asub palju pisisaari: kirdes Sangihe saared , idas Togiani , Banggai ja Salabangka saared , kagus Manui , Wowoni , Butoni, Muna, Kabaena, Siumpu ja Batuata saar ning Tukangbesi saared , lounas Kakabia , Kalaotoa , Bonerate , Kalao , Tanahjampea ja Selayar ning Macani ja Pasitelu saared ning edelas Tanakeke saar ning Sabalana ja Satengari saared . Koik nimetatud maismaa- ja veealad kuuluvad Indoneesiale. Ka pisisaared on uldiselt asustatud. Suurtest saartest jaavad Sulawesist laande Kalimantan, edelasse Sumbawa , lounasse Flores , itta Sula ja Maluku saared ning pohja Filipiinidele kuuluv Mindanao . ^[1]

Sulawesi pindala on 178 200 km². Ta on maailma suuruselt 11. saar. Saarel elab umbes 16 miljonit elanikku ja sellega on ta rahvaarvult umbes maailma 12. saar. Suuremad rahvad on makassarid , bugid , mandarid , minahasad, gorontalod , torad?ad , t?iat?iad , bad?aud , mongondoud .

Sulawesi on iseloomuliku kujuga. See koosneb 4 suurest poolsaarest, mille vahele jaavad suured lahed : Tomini laht idas, Tolo laht kagus ja Bone laht lounas. Vaiksematest lahtedest on edelas Mandare ja loodes Dondo laht . ^[2]

Halduslikult jaguneb Sulawesi kuueks provintsiks: Kagu -, Louna -, Laane -, Kesk - ja Pohja-Sulawesi provints ning Gorontalo provints .

Sulawesil on 8 vahemalt 100 000 elanikuga linna , sealhulgas koigi provintside pealinnad peale Laane-Sulawesi, kus ei ole nii suuri linnu. Saare suurim linn on Louna-Sulawesi pealinn Makassar . ^[2]

Sulawesi on magine . Iga provintsi korgeim tipp kuundib rohkem kui kilomeetri korgusele merepinnast. Saare korgeim tipp on Louna-Sulawesis asuv 3445 m korgune Rantemario . Laane-Sulawesi korgeim tipp on 3074 m korgune Gandadiwata . Kesk-Sulawesi korgeim tipp on 2835 m korgune Katopasa . Kagu-Sulawesi korgeim tipp on 2790 m korgune. ^[2]

Erilise kuju tottu (igal pool on meri usna lahedal) ei ole Sulawesil pikki jogesid. Koige pikem jogi Karama voolab Kesk- ja Laane-Sulawesi piiril ning suubub Makassari vaina. ^[2]

Sulawesi suurimad jarved on Kesk-Sulawesis olev Poso ning Kagu-Sulawesis olevad Matano ja Towuti . ^[2]

Saare magisus takistas sajandeid mooda saart liikumast. Seetottu oli saare eri osadel vahe kokkupuuteid muu saarega ja kui siiski, siis pigem meritsi kui maitsi. Tanapaeval on Sulawesil sellegipoolest korralik maanteevork, ehkki sellist maanteed pole veel rajatud, mis uhendaks Kagu-Sulawesi provintsi ulejaanud saarega ^[2].

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Inimasustus Louna-Sulawesil on radiosusiniku meetodiga saadud mootmiste tulemusel 30 tuhat aastat vana. Varasemaid andmeid inimtegevuse kohta saarel ei ole leitud, kuigi saar oli kindlasti osa maasillast, mida kasutades joudsid esimesed inimesed 40 tuhat aastat tagasi Uus-Guineale ja edasi Austraaliasse . Pole ka toendeid selle kohta, et Homo erectus oleks saarele joudnud. 1947 avastati saarelt kivist tooriistu, mis esmalt oletati pleistotseenist parinevateks, aga tanapaeval peetakse neid marksa nooremateks.

Saarel levinud keelte analuusi andmetel joudsid tanapaeva sulawesilaste esivanemad saarele 3500 aastat tagasi. Nad saabusid Ida-Kalimantanilt ja raakisid Louna-Sulawesi algkeelt . Toenaoliselt saabusid nad saare loodeossa, kuigi on oletatud ka lounarannikut. Jargnevalt levisid inimesed ule saare. Kuna suhtlus saare osade vahel oli puudulik, siis arenes Louna-Sulawesi algkeelest 8 tanapaeval kasutatavat keelt.

1200. aasta paiku oli Sulawesi jagunenud vaikeste suguharude territooriumide vahel. Suguharud sodisid uksteisega sageli, aga rahuajal vahetasid uksteisega naisi. Uksikisiku julgeolek polnud kuigi kindel, sest hoimud harrastasid peakuttimist. Hoimud tegelesid jahipidamise ja korilusega ning kohati pollumajandusega . Jogede ja jarvede kallastel istutati riisi .

Kesk-Sulawesil on ule 400 graniidist megaliiti , mida erinevad arheoloogilised uuringud on paigutanud perioodi 3000 eKr ? 1300 pKr. Nende korgus varieerub monest sentimeetrist 4,5 meetrini. Megaliitide esialgne otstarve on teadmata. Umbes 30 megaliiti on inimkujulised, teised voivad meenutada suuri potte ja kiviplaate.

13. sajandi alguses avanes saarlastele ligipaas luksuskaupadele ja rauamaagile . See hakkas muutma kaua muutumatuna pusinud kultuuri ja voimaldama voimukatel uksikisikutel moodustada jarjest suuremaid poliitilisi uksusi. Pole teada, miks need kaks protsessi samale ajale sattusid; nad voisid olla teineteisega seotud. Igatahes oli 1400. aastaks tekkinud nii saare laaneossa, lounarannikule kui idarannikule hulk eelriiklikke moodustisi.

Esimeste eurooplastena joudsid Sulawesile portugallased 1525 . aastal. Nad tulid Malaka poolsaarelt Sulawesile kulda otsima, mida seal kuulujuttude pohjal leiduma pidi, aga tegelikult ei leidunud. Hollandlased saabusid 1605 ja kiiresti parast neid tulid inglased , kes rajasid Makassari faktooria .

1660 puhkes hollandlastel soda Gowaga , mis oli saare edelaranniku juhtiv voim. 1669 sundis admiral Speelman Gowa valitsejat sultan Hasanuddinit alla kirjutama Bongaya lepingule, mis andis kontrolli kogu Gowa valiskaubanduse ule Hollandi Ida-India Kompaniile . Hollandlasi aitas selles sojas Bugi riik, mis sai parast soda piirkonna koige voimsamaks riigiks ja nende sojapealik Arung Palakka sai selle valitsejaks.

Parast seda piirkonna poliitiline ja kultuuriline areng seiskus, kuni 1905 sai kogu saar osaks Hollandi Ida-Indiast . Teise maailmasoja ajal okupeeris saare Jaapan . 1949 . aasta detsembris Indoneesia iseseisvus.