Stjepan Mesi? (tuntud kui Stipe Mesi? ; sundinud 24. detsembril 1934 Orahovicas ) on Horvaatia poliitik , 18. veebruarist 2000 kuni 18. veebruarini 2010 oli ta Horvaatia president .

Stjepan Mesi? sundis Jugoslaavia Kuningriigis Josip ja Magdalena (Mandica) Mesi?i pojana. Ema suri 1936 ebaonnestunud abordi tagajarjel. Seejarel saadeti Stipe vanem ode Marija Prantsusmaale onu juurde, aga Stipe eest hoolitses vanaema Marija seni, kuni isa 1938 uuesti abiellus. Tema kasuema oli serblane Mileva Jovi?. Sellest abielust sundis Stipele poolvend Slavko ja poolode Jelica.

Teise maailmasoja alguses 1941 uhines isa partisanidega ja jai partisaniks soja lopuni. Ulejaanud pere pogenes soja lopuks Ungarisse . Parast soda oli isa Na?ice linnanoukogu esimees (Na?ice on Orahovicast vahem kui 20 km kaugusel Osijeki maakonnas ) ning kolis siis Osijeki , kus Stipe lopetas algkooli ja 2 esimest aastat 8-klassilisest gumnaasiumist . 1949 suunati isa tagasi Orahovicasse. Stipe jatkas opinguid naabermaakonna keskuses Po?egas . 1955 lopetas ta sealse gumnaasiumi ja astus samal aastal Jugoslaavia Kommunistide Liitu . Selsamal aastal suri isa Josip Mesi? vahki .

1961 lopetas Mesi? Zagrebi ulikooli oigusteaduskonna.

Mesi? oli praktikal Orahovica ringkonnakohtus ja asus toole Na?ices advokaadiburoos . Ta labis kohustusliku ajateenistuse ja sai reservohvitseriks. Seejarel maarati ta ringkonnakohtunikuks, kus ta sattus kiiresti konflikti kohalike poliitikutega, keda ta suudistas avalikult ametisoidukite kasutamises isiklikul otstarbel. Ei jaanud palju puudu, et ta oleks parteist valja heidetud, ja ta oli sunnitud toost kohtus loobuma. Ta asus Zagrebis toole ettevotte "Univerzal" direktorina. 1967 sai ta Orahovica linnapeaks ja Horvaatia parlamendi liikmeks.

Aastal 1967 avaldas ruhm horvaadi kultuuritegelasi deklaratsiooni horvaadi keele kohta. Mesi? moistis selle avalikult hukka diversiooniaktina Jugoslaavia aluste pihta ja kutsus ules nende autorite suhtes seaduslikke sanktsioone rakendama.

1970. aastatel toetas Mesi? natsionalistlikku Horvaatia kevade liikumist, mis kutsus ules Horvaatia vordsusele Jugoslaavia Foderatsioonis nii majanduslikus, poliitilises kui kultuurilises mottes. Valitsus nimetas seda vaenuliku propaganda aktiks ja vahistas Mesi?i. Kohtuprotsess kestis 3 paeva ja ule kuulati 55 tunnistajat , kellest ainult 5 olid tema vastu. Mesi? moisteti 20 aastaks vangi. Ta kaebas kohtuotsuse edasi ja protsess kordus, kuid 1975 moisteti ta 1 aastaks vangi ja ta kandis selle karistuse ara.

Aastal 1990 naasis Mesi? poliitikasse. Sel aastal korraldati esimesed mitmeparteilised valimised Jugoslaavias parast Teist maailmasoda. Ta osales Horvaatia Demokraatliku Liidu kandidaadina, valiti selle peasekretariks ja parast Horvaatia peaministriks, kellena tootas 1990. aasta maist augustini. Ta astus sellelt kohalt tagasi, et votta vastu Jugoslaavia liidupresidendi ametikoht. Parast Horvaatia iseseisvumist astus ta sellelt kohalt tagasi.

1992 valiti ta uuesti Horvaatia parlamenti ja sai selle eesistujaks.

1994 lahkus ta Horvaatia Demokraatikust Liidust ja asutas uue erakonna Horvaatia Soltumatud Demokraadid . 1997 uhines see erakond Horvaatia Rahvaparteiga ja Mesi? sai asepresidendiks.

Moned kuud parast eelmise presidendi Franjo Tuđmani (14. mai 1922 ? 10. detsember 1999) surma, 7. veebruaril 2000 peetud valimistel valiti Mesi? Horvaatia presidendiks . 17. jaanuaril 2005 toimunud presidendivalimistel valiti ta suure haalteenamusega (ta kogus 66 % koigist haaltest) riigipeaks ka teiseks ametiajaks.

Jugoslaavia SFV Presiidiumi esimehena toetas Mesi? 1991 . aastal Horvaatia lahkumist Jugoslaavia koosseisust ning hiljem avaldas aktiivset toetust ka Horvaatia uhinemisele euroatlantiliste struktuuridega. Tema 2005. aasta valimisprogrammis oli peamine rohk pandud Horvaatia astumisele Euroopa Liitu.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastal 1961 abiellus ta ukraina - serbia paritolu Milka Dudundi?iga (sundinud septembris 1939 ). Sellest abielust sundisid tutred Dunja ja Sa?a.