Soome Kirjanike Liit on soome keeles raamatuid avaldavate autorite uhendus .

Liidu eesmark on soome kirjanike professionaalset staatust uhiskonnas tugevdada. Liit tegeleb autorioiguste kaitsega, kirjanikupensionite ja huvitistega , soome kirjanduse edendamisega ning reklaamimisega uhiskonnas ja kultuuris . Samuti valmistab liit liikmesautorite teoste kohta materjale meediale , ametnikele , uurimistoode kirjutajatele, lugejatele ja teistele kasutamiseks. Jagatakse ka grante ja auhindu . Liikmetele pakutakse koolitusi , tooruume ja juriidilist nou. Kirjastamisnou antakse ka neile, kes veel liikmed ei ole. ^[1]

Liidul ilmub neli korda aastas ajakiri Kirjailija , milles arutatakse oma ametkonna tooalaseid kusimusi ja soome kirjanduse uldist olukorda. ^[2]

Soome Kirjanike Liidu kontor asub Helsingis Runebergi tanaval. ^[1]

Liikmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liikmed on vaid soome keeles teoseid avaldanud autorid. ^[3] Miinimum-eeldus on vahemalt kaks iseseisvalt loodud soomekeelset ilukirjanduslikku teost, mille tase lubab autorit pidada kirjanikuks. Need, kes kirjanike liitu ei paase, koonduvad maakondlikesse kirjanike uhendustesse ja harrastavad seal klubilist tegevust. ^[2]

Igal aastal esitab liikmetaotluse 50 kuni 90 inimest, kellest vastu voetakse umbes pooled. Soome Kirjanike Liidu juhatus valib oma liikmed kollektiivselt. Valiku alus on taotleja teoste lugemine ja arutamine, otsus peab olema uksmeelne. ^[2]

Soomes elavate valiskirjanike jaoks on liitu astumine soomekeelsete teoste noude tottu raskendatud, isegi kui tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud autoriga. ^[4]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liidu loomine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Soome kirjanike liit on asutatud 10. oktoobril 1897 . aastal. Esialgu kandis see Ilukirjanduse Liidu nime. Ulesandeks oli soomekeelse kirjanduse edendamine ja kirjanike uhendamine. Liit toimis peamiselt liikmemaksude toel ? 1899 . aasta lopuks oli 165 liiget, neist 119 toetajaliikmed. ^{[3] [5]}

1906 . aastal muudeti nimi Soome Kirjanike Liiduks. ^{[3] [5]}

Esimene stipendium [ muuda | muuda lahteteksti ]

1906. aastal toimunud riigipaevadel arutati kas ja kuidas peaks kirjanikke toetama. Uldine seisukoht oli, et toetuste jaoks oli tol hetkel juba olemas Soome Kirjanduse Selts ja lisameetmeid ei peetud vajalikuks. Siiski maarati katsetusena tuntud kirjanikule, Juhani Ahole Pariisi soiduks 3000 marga suurune stipendium . Soidu tulemusel valmis romaan “Uksi”, mida stipendiumijagajad lugesid kui reisi aruannet. Teosega ei jaadud rahule, sest Aho kirjutas seal muuhulgas Pariisi bordellides kaimisest. Leiti, et rahaline tugi voimaldab kirjanikel rahva moraali rikkuda, seega kirjutagu muu too korvalt. ^{[3] [5]}

20. sajandi algus [ muuda | muuda lahteteksti ]

20. sajandi alguses oli Soome Kirjanike Liit vaike ja vahemojukas organisatsioon , millel puudus oma kodu. Koosolekud ja liikmete kohtumised toimusid restoranides ja esimehed vahetusid sageli. ^{[3] [5]}

1905 . aastal maaras senat esimesed vaiksed kirjanikupensionid Juhana Heikki Erkkole ja Juhani Ahole. Ka riigilt saadi abiraha, kuid klassikute soome keelde tolkimiseks, mitte uute teoste kirjutamiseks. Tolkisid peamiselt kirjanikud, seega said oma tooks tuge teiste hulgas ka Eino Leino , Joel Lehtonen ja Otto Manninen . ^{[3] [5]}

Parast kodusoja loppu 1918 . aastal hakkas liit rohkem kirjanikke esindama ja nende huvisid kaitsma, keskseks said autorioigustega seotud kusimused. ^{[3] [5]}

1920.?1930. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1920. aastatel said kirjanikud olulisi rahasuste ? avati Alfred Kordelini fondi kirjanduslik osakond ja Ralf Ahlstromi fond . ^{[3] [5]}

1929 . aastal osteti pusivad ruumid Toolosse Runebergi tanavale, kus on liidu kodu tanini. ^[1]

1920. ja 1930. aastail arendati hoogsalt ka valissuhteid:

• 1919 . aastal kaidi Kopenhaagenis Pohjamaade kirjanike kongressil ;
• 1930 . aastal kutsuti kulla Eesti kirjanike delegatsioon;
• 1931 . aastal tehti vastuvisiit Eestisse;
• 1935 . aastal korraldati ja voorustati Helsingis Pohjamaade kirjanike kongressi. ^{[3] [5]}

1940. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peale teist maailmasoda kasvas uus polvkond kirjanikke, kelle hulgas oli ka palju naisi. Liidu juhtkonnas tegutses kull aktiivne, kuid vahemuses olev vasaksuund. Eestvedajad olid Raoul Palmgren ja Hella Wuolijoki . Neist viimane soovitas liidul hakata valja andma oma ajakirja ja toi eeskujuks Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming . ^{[3] [5]}

Alates 1945 . aastast said iga-aastased vene kirjanike kulaskaigud ja soomlaste vastuvisiidid tavaliseks. Soprussuhteid Noukogude Liiduga vedas riik. Soome Kirjanike Liidu hoiak oli pigem passiivne, eriti peale Wuolijoe juhatusest valja haaletamist. ^{[3] [5]}

1950.?1960. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1950. aastatel algas modernismi pealetung. Liidus arutati raamatute kaibemaksu ule ja hakkas kehtima raamatukogude laenutushuvitis. Autoritele seda raha ei jagatud, vaid selle summa eest maksti ja makstakse stipendiume. ^{[3] [5]}

1950.? 1960. aastate atmosfaaris toimus murrang. 1957 . aastal toimus Soome Kirjanike Liidu aastakoosolek veel rahvaalgatuslikus vaimus ja jumalateenistusega . 1960. aastatel oli olukord muutunud - kirjanikest said avalikkuse huviobjektid. Liidu aastakoosolekud toimusid Helsingi restoranides ja neid kajastati seltskonnalehtedes. ^{[3] [5]}

Kirjandusinstitutsiooni riigistati uha rohkem. Haridusministeeriumist sai liidule oluline koostoopartner. 1967 . aastal loodi riiklik kirjanduskomisjon, mis jagas stipendiume, korraldas eripensionide jagamist, esitas kunstiprofessorikandidaate ja andis ka riiklikke auhindu. Huvesid nais palju olevat, kuid komisjon oli iseloomult parteiline ? liikmed oli valinud parlament ja huved maarati poliitiliselt. ^{[3] [5]}

1970.?1990. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1970. aastatel olid riigis poliitilised vastasseisud, kuid Soome Kirjanike Liit jai tasakaalukaks. Maakondades loodi oma kirjandusliite ja uhendusi ning need massasid Helsingi vastu. Vaidlusteemad olid stipendiumid ja kes neid saama peaks ? kas eelkoige professionaalsed kirjanikud voi ka harrastusautorid. Palgakusimus oli ohus Soome kultuuriruumis uldisemalt: kunstnikke, kirjanikke ja teisi loovaid inimesi nahti omamoodi teenindussektori osana, seega pidi ehitatav heaoluriik nendeni samuti joudma. ^{[3] [5]}

Kodumaise kirjanduse toetamiseks ja tolkimiseks moodustati 1977 . aastal FILI ehk Finnish Literature Exchange . ^{[3] [5]}

1980 . aastal suurendati laenutushuvitisi, mis seoti raamatukogudega ja mida maksti raamatuostude summadest. Huvesid oli palju. Olid olemas:

• 1-aastased stipendiumid;
• 3-aastased stipendiumid;
• 5-aastased stipendiumid;
• 15-aastased stipendiumid. ^{[3] [5]}

1984 . aastal sai uheksa kumnest ainult kirjanikutoost elavast inimesest mingisugust stipendiumi, pohitoo korvalt kirjutajatest said stipendiumi kaks kolmest. Kirjanduslikust toost saadavad tulud olid vorreldavad ajakirjanike palkadega. ^{[3] [5]}

1994 . aastal lopetati 15-aastased stipendiumid, kuid nende asemel suurendati teiste stipendiumite arvu. ^{[3] [5]}

1990. aastatel peeti soome kirjanike teoste tolkimist ja eksporti keeruliseks. Olukord muutus parast Sofi Oksaneni saatnud edu. ^[2]

Soome Kirjanike Liidu ja Eesti suhetest [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjailja avaldas 1990 . aastal Jaan Krossi artikli Eesti iseseisvussooviga. ^[3]

Lennart Meri esines 1980. aastatel Soome Kirjanike Liidu uritustel. Samuti valiti ta Soome Kirjanike Liidu auliikmeks . ^{[3] [6]}

Esimest korda oli Eesti delegatsioon ametlikult Soome Kirjanike Liidu koosolekul 1989 . aastal. Jargmisel, 1990. aastal solmiti Eesti Kirjanike Liiduga koostooleping. ^[3]

Kui 15-aastase stipendiumi jagamine lopetati, telliti pohjendus sellele sammule Jaan Kaplinskilt . ^[3]

Soome Kirjanike Liidu auliikmete hulgas on kaks eestlannat ? Maimu Berg ja Piret Saluri . ^[1]

Liidu praegune esimees Ville Hytonen oli liidu esimeheks saamise ajal tegelikult valissoomlane ja elas Tallinnas (Mattila 2022). ^[7]

Esimehed ^[1] [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Santeri Ingman 1897?1900
• Teuvo Pakkala 1900?1901
• Paavo Cajander 1901?1902
• Juhana Heikki Erkko 1902?1903
• August Valdemar Koskimies 1903?1904
• Eino Leino 1904?1906
• Severi Nuormaa 1906?1908
• Jalmari Hahl 1908?1909
• Santeri Ivalo 1909?1916; 1919?1920
• Frederik Lindstrom 1916?1919
• Viljo Tarkiainen 1920?1924
• Johannes Vihtori Lehtonen 1924?1927
• Eino Palola 1927?1929
• Arvid Lydecken 1929?1931
• Otto Manninen 1931?1933
• Yrjo Soini 1933?1942; 1945?1958
• Veikko Antero Koskenniemi 1942?1945
• Martti Santavuori 1958?1964
• Martti Larni 1964?1967
• Jarno Pennanen 1967?1969
• Lassi Nummi 1969?1972
• Rauno Toivonen 1972?1975
• Jaakko Syrja 1975?1981
• Antti Tuuri 1981?1983
• Jorma Kannila 1983?1987
• Jarkko Laine 1988?2002
• Kari Levola 2003?2008
• Tuula-Liina Varis 2009?2014
• Jyrkki Vainonen 2015?2017
• Sirpa Kahkonen 2018?2022
• Ville Hytonen 2022

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]