한국   대만   중국   일본 
Somme'i lahing ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Somme'i lahing

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib 1916. aasta Briti-Prantsuse uhispealetungist Esimeses maailmasojas; samanimeliste kohta vaata lehekulge Somme'i lahing (tapsustus) .

Somme'i lahing
Osa Esimese maailmasoja laanerindest
Toimumisaeg 1. juuli ? 18. november 1916
Toimumiskoht Somme'i jogi, Somme , Prantsusmaa
50° 1′ 0″ N , 2° 41′ 0″ E
Tulemus Kumbki pool ei saavutanud markimisvaarset edu
Osalised
Briti Impeerium
Prantsusmaa
Saksa Keisririik
Vaejuhid voi liidrid
Douglas Haig

Ferdinand Foch
Henry Rawlinson
Emile Fayolle
Hubert Gough

Joseph Alfred Micheler
Baieri kroonprints Rupprecht

Max von Gallwitz

Fritz von Below
Joudude suurus
  • 1. juuli
  • 390 000 (13 diviisi)
  • 330 000 (11 diviisi)
  • Juuli ? november
  • 1 530 000 (50 diviisi)
  • 1 440 000 (48 diviisi)
  • 1. juuli
  • 315 000 (10 1?2 diviisi)

Juuli ? november

  • 1 500 000 (50 diviisi)
Kaotused
ca 434 000?
500 000 [6] [3] [5]
Inglased kaevikus Somme'i lahingus

Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasojas 1916 . aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel.

Somme'i lahing peeti 1. juulist 18. novembrini 1916 Somme'i joe kallastel Pohja- Prantsusmaal . Inglased ja prantslased rundasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. 15. septembril kasutasid inglased Somme'i lahingus esimest korda tanke . Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest (nende hulgas nii hukkunud, haavatud, vangivoetud kui ka teadmata kadunuks jaanud). Kumbki pool ei saavutanud edu. See oli suurima voitlejate arvu ja koige suuremate inimkaotustega lahing Esimeses maailmasojas.

Tank Mark I [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tank Mark I

Tankid tootati valja vaga salajastes tingimustes. Nimetust "tank" kasutati julgeolekukaalutlustel ("tank” tahendab inglise keeles paaki, tsisterni), et petta vastase luuret ja mitte ara anda selle masina peamist eesmarki. Ametlikes dokumentides raagiti ainult aparaadist, mis transpordib Vene vagedele vett. Koige esimene tankimudel oli Mark I ning esimest korda kasutati seda Somme'i lahingus 15. septembril 1916. Vagedel olemasolevast 49-st Mark I tuupi tankist oli liikvel ainult 18 ja lahingus osales neist ainult 5.

Kui Mark I ilmus lahingus, siis koigepealt see andis psuhholoogilist moju vastasele ja kui masinad joudsid sakslaste kaevikuliinini, siis nad olid juba tuhjad, kuna sakslased ei teadnud, kuidas neid torjuda. Masina peal olid kuulipildujad ja 57 mm kahur. Masina soomus pidas vastu ainult kasitulirelvadele ning sakslased said usna varsti aru, et tanke saab kahjustada kaudtule ja kasigranaatidega.

Tankide vahesuse tottu ei saavutatud rindel taielikku labimurret. Sellegipoolest ilmnesid uue tehnika voimalused ja oli selge, et tankidel on sojapidamises suur tulevik. Seega tuli hakata motlema, kuidas neid arendada ja efektiivselt kasutada.

Planeerimine ja ettevalmistused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Operatsioon Somme'i joel ? uks element Antanti plaanist 1916. aastal, mille kaigus pidi toimuma koordineeritud pealetungid Venemaa, Itaalia ja Prantsusmaa sojateatris. Chantilly konverentsil otsustati, et Vene ja Itaalia vaed alustavad pealetungi 15. juunil ning Prantsuse ja Britti vaed 1. juulil 1916.

Plaan oli vastu voetud 10. veebruaril ning kolme Prantsuse ja kahe Briti armeega alustati pealetungi eesmargiga purustada sakslaste vaed Pohja-Prantsusmaal. Verduni lahingu tottu kaotas Prantsusmaa kumneid diviise ning Somme'i plaani hakati korrigeerima. Pealetungirinde pikkus luhendati 70 kilomeetrilt 40 kilomeetrile ja peamine roll oli Briti 4 armeel ja 6 Prantsuse armeel saavutada toetus look. Uldise juhtimisega tegeles kindral Foch.

Operatsiooni plaan oli nagu raske ja veniv lahing, mille mote oli sakslaste kaitse labimurdmine aste astme kaupa uhest piirist teiseni, sellise printsiibiga, et kaudtule uksused puhastavad ja jalavagi pressib peale.

Tehnilised ja materjali ettevalmistused toimusid 5 kuud, mehitatud oli vajalik infostruktuur, iga suurtuki relva kohta oli mursu kogus 1700 kuni 3000. Kaudtule relvade labimurde ajal oli ligikaudu 3500. Ule 300 lennuki ja paralleelselt uksustega labisid taktikalisi ettevalmistusi, kuidas teostada runnakuid kaudtule toetusega.

Sakslaste kaitsest labimurde loik oli mehitatud 2 armee poolt, keda juhtis kindral von Below. Sakslastel oli piisavalt aega, et oma kaitsepositsioonid ette valmistada. Sakslased joudsid ehitada betoon punkrid, tugipunktide susteeme, iga positsioon oli kaetud 30-40 meetrise loiketraadiga ja suur rohk oli pandud kuulipilduja pesadele.

Lahingu kaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. juuli alustasid liitlased pealetungi sakslaste kaitseliinile parast viiepaevast kaudtule ettevalmistust (umbes 1,6 miljonit mursku). Liitlaste kaudtule eesmark oli havitada sakslaste kaitsetokkeid ja suruda maha sakslaste kaitse eesliini, et liitlased saaksid kerge vaevaga sakslaste kaitseliinile sisse. Lisaks sellele pidi Briti armee 46 ja 56 pataljon teostama pohjatiival diversioonirunnakuid eesmargiga havitada saksa vagede tagalat ja seelabi kurnata vastast. Lisaks sellele plaaniti kasutada suitsukatet sakslaste eesmise liini peale, eesmargiga pimestada sakslasi ja lihtsustada oma pealetungi veelgi rohkem. Pealetungi ajal pidi kaudtuli toetama liitlasi uks etapp eespool ja kui sakslaste eesliinile on sisse runnatud kannab suurtukk oma kaudtule jargmise liini peale (uks samm edasi). Juba esimesel paeval britid kaotasid 21 tuhat sodurit ja 35 tuhat haavatut, eriti korge number oli ohvitseride seas, kuna nende vorm oli vaga hasti eristatav tavalisest sodurist ja seersandi koosseisust.

Liitlaste plaan ei onnestunud nagu see oli planeeritud ja tulemuseks oli taielik having. Liitlaste plaan toetus liiga palju kaudtule uksuste peale, mis ei olnud aga piisav ja olid ebakvaliteetsed mursud. Suurtukk ei suutnud havitada sakslaste kaitsetokkeid ja paljud mursud mis maha lasti uldsegi ei plahvatanud. Lisaks sai saatuslikuks jalavae ja kaudtule uksuste vaheline pohimotteliselt olematu sidevoimekus ja kommunikatsioon.

Planeeritud suitsukate mis pidi toetama liitlaste pealetungi ja pimestama vastast ei olnud sakslaste eesliini peal vaid eesliini ees ja see oli pigem takistuseks liitlasvagedele. Britid olid ise pimedad ja kaotati suunataju ja paljud eksisid suitsu sisse ara. Lisaks sellele kartsid liitlasvaed anda kasitulirelvadest kattetuld, sest arvati et voidakse lasta oma uksusi.

Saades aru, et runnak on ebaonnestunud, sest sakslaste tokked on endiselt heas korras ja oodatud tulemust ei saavutatud olid liitlasvaed sunnitud taanduma tagasi oma positsioonidele. See info aga ei joudnud suurtukivagedele ja kaudtuli kandus sakslaste jargmisele liinile jattes eesmise liini ilma maha suruva tuleta. Sakslastel ees oma uksusi ei olnud ja said vabalt tulistada liitlasi ja tapeti rohkelt liitlaste sodureid (57 tuhat).

Pealetung edenes vaga aeglaselt ja suurte kaotustega. Juuli lopus britid viisid sisse 4 uut diviisi ja prantslased 5. Sakslased hakkasid samuti tugevdama enda vagesid, ning pidi Verdunist osad vaed ara tooma, et peatada liitlaste pealetung. Augusti operatsioonis osales juba 51 liitlaste diviisi ja 31 sakslaste diviisi, ning 500 liitlaste ja 300 sakslaste lennukit.

Juulist kuni septembrini vene soja teatris edenes labimurre kagu rindes Austria vagede vastu (Brussilovi labimurre), ning Saksamaa pidi tulema appi Austria armeele ja sakslaste voimalus manooverdada kahe rinde vahelt oli piiratud. Augustis sakslaste reservis oli alles 1 diviis. Saksamaa ei olnud suutlik lahinguid pidama kahel operatsioonil prantsusmaa soja teatris ja 2 septembril peatasid oma pealetungi Verdunis.

Lahing kestis 18. novembrini, kuid kumbki pool mingit sojalist edu selles ei saavutanud. Lisaks kasutasid liitlased selles lahingus esimest korda ajaloos tanke kuid halva kvaliteedi ja vahese kogemuse tottu nad suurt edu lahingus ei toonud.

Lahingu tulemused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prantslaste ja brittide pealetungi operatsioon Somme'i joel oli uks koige suurimatest operatsioonidest Esimeses maailmasojas. Seda tuntakse kui kogu soja verisemat lahingut ja Briti armee habiplekiks. Nelja kuu jooksul lahingus vottis osa 51 brittide, 32 prantslaste ja 67 sakslaste diviisi, kuni kumme tuhat kaudtule relva, umbes uks tuhat lennukit.

Liitlaste vagedel onnestus tungida labi rindest 10 km laiusel loigul sakslaste alale. 17. veebruaril 1917. aastal sakslaste vaed oli viidud Hinderburgi liinile, ning seetottu liitlased said endale suurt ala.

Molemad pooled kandsid suuri kaotusi operatsiooni ajal: prantslased ? 204 253 inimest, britid ? 419 654 inimest, kokku 623 907 inimest, nendest 146 631 inimest surnud ja lahingus kadunud. Sakslaste kaotuseks hinnatakse 465 000 ? 650 000 inimest, nendest 165 055 inimest surnud ja lahingus kadunud. Briti diviisidel enamus sodurid oli suhteliselt vahe valja opetatud ja ei olnud kogemust, ning sakslaste diviisides sodis kaadri koosseis. Sakslaste jaoks need kaotused olid nii suured, et peale Somme'i ja Verduni lahinguid ei suutnud nad enam taastada endist lahinguvoimekust ja vagede moraali.

Taktikaline ettevalmistus operatsiooni alguses oli prantslastel sobilikum pealetungiks, vorreldes brittidega. Kui prantslased suutsid kiiresti edeneda koos kaudtule toetusega sakslaste positsioonidele, siis britid samal ajal olid aeglasemad, sest igal voitlejal oli kaasas liiga kohmakas ja raske varustus, mis kaalus umbes 30 kilogrammi, ning nende uksusi vaga hasti torjuti kuulipildujaga.

Strateegiline tahtsus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ajaloolased arvavad, et lahingu strateegiline tahtsus oli selles, et kui sakslaste staap laks kokku maismaal, siis otsustati tugevdada runnakuid allveelaevadega Atlanti laevastiku vastu, mis omakorda ajendas USA-d liituma Antantiga.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Sheldon 2005, lk. 398.
  2. Sheffield 2011, lk. 194, 197.
  3. 3,0 3,1 3,2 Philpott 2009, lk. 602?603.
  4. Doughty 2005, lk. 309.
  5. 5,0 5,1 Harris 2008, lk. 271.
  6. Wendt 1931, lk. 246.

Allikad [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Sheldon, J. (2006) [2005]. The German Army on the Somme 1914?1916 (Pen & Sword Military ed.). London: Leo Cooper. ISBN 1-84415-269-3 .
  • Sheffield, G. (2011). The Chief: Douglas Haig and the British Army. London: Aurum Press. ISBN 978-1-84513-691-8 .
  • Philpott, W. (2009). Bloody Victory: The Sacrifice on the Somme and the Making of the Twentieth Century. London: Little, Brown. ISBN 978-1-4087-0108-9 .
  • Doughty, R. A. (2005). Pyrrhic Victory: French Strategy and Operation in the Great War. Cambridge, MA: The Belknap Press of Harvard University. ISBN 0-67401-880-X .
  • Harris, J. P. (2009) [2008]. Douglas Haig and the First World War (repr. ed.). Cambridge: CUP. ISBN 978-0-521-89802-7 .
  • Wendt, H. L. (1931). Verdun 1916 Die Angriffe Falkenhayns im Maasgebiet mit Richtung auf Verdun als strategisches Problem [Verdun 1916 The attacks by Falkenhayn in the Meuse area towards Verdun as a strategic question] (in German). Berlin: Mittler. OCLC 503838028.
  • Andrew Robertshaw (2006) Somme 1 July 1916: Tragedy and triumph (Campaign) ISBN 978-1846030383
  • А. И. Дерябин. Первый танковый бой на Сомме. Описание действий танков и схема ТБД. 2016, сборник статей. [ First tank battle in Somme. Description of tank actions and schemes] (In Russian)
  • Apocalypse, World War I. TV series made up of 5 French documentaries created by Isabelle Clarke and Daniel Costelle, and narrated by Mathieu Kassovitz.
  • The Battle of the Somme . BBC.