Slobodan Milo?evi? [slob'odan mil'oo?evit?] ( serbia Слободан Милошеви? 20. august 1941 Po?arevac ? 11. marts 2006 Haag ) oli Jugoslaavia ja Serbia poliitik.

Aastatel 1989 ?1997 oli Milo?evi? Serbia president , aastatel 1997 ?2000 Jugoslaavia president. Ta juhtis uhtlasi Serbia Sotsialistlikku Parteid alates selle rajamisest 1990 . aastal. Sotsialistliku partei eellase, Serbia Kommunistliku Partei liidriks sai Milo?evi? 1987 . aastal.

Haagi tribunal suudistas Milo?evi?i sojaroimades ja inimsusvastastes kuritegudes .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Milo?evi? oppis Belgradi ulikoolis oigusteadust.

Kuni 1980. aastateni ei naidanud ta ules suuremat huvi poliitika vastu ja piirdus ametnikutooga. Aastatel 1984?1986 oli ta aga Belgradi kommunistide juht. Varases poliitkarjaaris sai tuge Serbia presidendilt Ivan Stamboli?ilt , kelle ta ise hiljem korvale torjus.

Partei juhiks kerkis Milo?evi? 1980. aastate lopu natsionalismipuhangu turjal. 1987 . aasta kuulsas kones Pri?tina lahistel oli ta albaanlastest korravalvuritelt nuuti saanud serblastele kuulutanud, et "Nuudsest peale pole kellelgi oigust teid peksta!". Aastal 1989 tuhistas ta Serbia presidendina Kosovo autonoomia, mille provints oli saanud 1974 . aastal.

Milo?evi?i suuks pannakse Jugoslaavia vabariikide vahel tekkinud pingeid, mis viisid riigi lagunemisele. Milo?evi? seisis vastu Sloveenia ja Horvaatia autonoomiataotlustele ning 1991. aasta juunis kuulutasid need endid iseseisvaks. Milo?evi? leidis, et lagunevas Jugoslaavias tuleb piirid umber korraldada. Jargnes sojategevus, mis Sloveenias kestis kumme paeva, Horvaatias aga 1992. aasta jaanuarini, noudes 20 000 inimelu. Pool miljonit pogenes kodudest. URO vastas majandussanktsioonidega Serbiale.

1991. aasta septembris kuulutas end iseseisvaks ka Makedoonia ja 1992. aasta aprillis Bosnia ja Hertsegoviina . Viimasele vastasid iseseisvushaaletust boikoteerinud Bosnia serblased relvavoitlusega. Verine soda kestis ule kolme aasta. Serblasi suudistati ulatuslikes sojakuritegudes , Serbia omandas paariariigi maine.

1995. aastal, parast Horvaatia vastulooki ja voitu serblaste Krajina vabariigi ule, edukat runnakut Bosnia serblastele ning NATO ohurunnakuid, noustus Milo?evi? labiraakimistega ja kirjutas alla Daytoni rahuleppele . Milo?evi? loobus Suur-Serbia ambitsioonist, taotles rahusobitaja mainet ja saavutas selle, et osa Serbiale kehtestatud sanktsioone tuhistati.

1996. ja 1997. aasta talvel tulid serblased tanavatele protestima voimude katsete vastu voltsida kohalike omavalitsuste valimiste tulemusi. Esialgu peksti need laiali, kuid kolme kuu moodudes andis Milo?evi? opositsioonile jarele.

1997. aasta suvel valis parlament Milo?evi?i, kellele pohiseadus kolmandat ametiaega Serbia presidendina ei voimaldanud, Jugoslaavia presidendiks .

Aastal 1998 arenes Kosovo iseseisvusliikumine relvastatud vastasseisuks Jugoslaavia armeega. URO Julgeolekunoukogu ja NATO survel tombas Milo?evi? osa armeejoududest Kosovost valja, kuid keeldus Kosovole autonoomiat andvast rahuleppest ning alustas 1999. aasta martsis ulatuslikku runnakut Kosovo Vabastusarmee vastu. NATO vastas ohurunnakutega Serbiale, Milo?evi? omakorda noudis Kosovo etnilist puhastamist, sundides sajad tuhanded pogenikuteele. Maikuus esitas Haagi tribunal Milo?evi?ile suudistuse sojaroimades ja inimsusvastastes kuritegudes. Juunis alistus Milo?evi? pommikampaaniale ja tombas vaed Kosovost valja. Sanktsioonide all kannatavas Jugoslaavias asus suuremat autonoomiat taotlema Montenegro . Bill Clinton andis Luure Keskagentuurile volitused tegutseda Milo?evi?i voimult toukamise nimel.

2000. aastal laskis Milo?evi? kohendada pohiseadust , voimaldamaks enesele veel kahte ametiaega. Ka nagid muudatused ette presidendi otsevalimist. 24. septembril toimunud presidendivalimised ta aga kaotas Serbia Demokraatlikule Opositsioonile , kaheksateistkumnest parteist koosnevale koalitsioonile , mida juhtis Vojislav Ko?tunica . Milo?evi? ei tunnistanud kaotust, kuid astus massimeeleavalduste jarel oktoobris tagasi.

Milo?evi? vahistati 1. aprillil 2001 . 28. juunil andis Serbia valitsus Milo?evi?i valja Haagi tribunalile . Milo?evi? suri vangistuses 2006. aastal.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Milo?evi? oli abielus Mirjana Markovi?iga , kelle moju abikaasale ning kontakte Tito voimue?elonidega peeti markimisvaarseteks. Milo?evi?il ja Markovi?il on kaks last: Marija ja Marko.

Slobodan Milo?evi?i vend Borislav Milo?evi? (1936?2013) oli publitsist ja diplomaat.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Slobodan Milo?evi?