Slobodan Milo?evi?
[slob'odan mil'oo?evit?] (
serbia
Слободан Милошеви?
20. august
1941
Po?arevac
?
11. marts
2006
Haag
) oli
Jugoslaavia
ja
Serbia
poliitik.
Aastatel
1989
?1997 oli Milo?evi?
Serbia president
, aastatel
1997
?2000 Jugoslaavia president. Ta juhtis uhtlasi
Serbia Sotsialistlikku Parteid
alates selle rajamisest
1990
. aastal. Sotsialistliku partei eellase,
Serbia Kommunistliku Partei
liidriks sai Milo?evi?
1987
. aastal.
Haagi tribunal
suudistas Milo?evi?i
sojaroimades
ja
inimsusvastastes kuritegudes
.
Milo?evi? oppis
Belgradi ulikoolis
oigusteadust.
Kuni 1980. aastateni ei naidanud ta ules suuremat huvi poliitika vastu ja piirdus ametnikutooga. Aastatel 1984?1986 oli ta aga Belgradi kommunistide juht. Varases poliitkarjaaris sai tuge Serbia presidendilt
Ivan Stamboli?ilt
, kelle ta ise hiljem korvale torjus.
Partei juhiks kerkis Milo?evi? 1980. aastate lopu
natsionalismipuhangu
turjal.
1987
. aasta kuulsas kones
Pri?tina
lahistel oli ta albaanlastest korravalvuritelt nuuti saanud serblastele kuulutanud, et "Nuudsest peale pole kellelgi oigust teid peksta!". Aastal 1989 tuhistas ta Serbia presidendina
Kosovo
autonoomia, mille provints oli saanud
1974
. aastal.
Milo?evi?i suuks pannakse Jugoslaavia vabariikide vahel tekkinud pingeid, mis viisid riigi lagunemisele. Milo?evi? seisis vastu
Sloveenia
ja
Horvaatia
autonoomiataotlustele ning 1991. aasta juunis kuulutasid need endid iseseisvaks. Milo?evi? leidis, et lagunevas Jugoslaavias tuleb piirid umber korraldada. Jargnes sojategevus, mis Sloveenias kestis kumme paeva, Horvaatias aga 1992. aasta jaanuarini, noudes 20 000 inimelu. Pool miljonit pogenes kodudest.
URO
vastas
majandussanktsioonidega
Serbiale.
1991. aasta septembris kuulutas end iseseisvaks ka
Makedoonia
ja 1992. aasta aprillis
Bosnia ja Hertsegoviina
. Viimasele vastasid iseseisvushaaletust boikoteerinud
Bosnia serblased
relvavoitlusega. Verine soda kestis ule kolme aasta. Serblasi suudistati ulatuslikes
sojakuritegudes
, Serbia omandas
paariariigi
maine.
1995. aastal, parast Horvaatia vastulooki ja voitu serblaste
Krajina vabariigi
ule, edukat runnakut Bosnia serblastele ning
NATO
ohurunnakuid, noustus Milo?evi? labiraakimistega ja kirjutas alla
Daytoni rahuleppele
. Milo?evi? loobus
Suur-Serbia
ambitsioonist, taotles rahusobitaja mainet ja saavutas selle, et osa Serbiale kehtestatud sanktsioone tuhistati.
1996. ja 1997. aasta talvel tulid serblased tanavatele protestima voimude katsete vastu voltsida kohalike omavalitsuste valimiste tulemusi. Esialgu peksti need laiali, kuid kolme kuu moodudes andis Milo?evi? opositsioonile jarele.
1997. aasta suvel valis parlament Milo?evi?i, kellele pohiseadus kolmandat ametiaega
Serbia presidendina
ei voimaldanud,
Jugoslaavia presidendiks
.
Aastal 1998 arenes
Kosovo
iseseisvusliikumine relvastatud vastasseisuks Jugoslaavia armeega.
URO Julgeolekunoukogu
ja NATO survel tombas Milo?evi? osa armeejoududest Kosovost valja, kuid keeldus Kosovole
autonoomiat
andvast rahuleppest ning alustas 1999. aasta martsis ulatuslikku runnakut
Kosovo Vabastusarmee
vastu. NATO vastas ohurunnakutega Serbiale, Milo?evi? omakorda noudis Kosovo etnilist puhastamist, sundides sajad tuhanded pogenikuteele. Maikuus esitas
Haagi tribunal
Milo?evi?ile suudistuse sojaroimades ja inimsusvastastes kuritegudes. Juunis alistus Milo?evi? pommikampaaniale ja tombas vaed Kosovost valja. Sanktsioonide all kannatavas Jugoslaavias asus suuremat autonoomiat taotlema
Montenegro
.
Bill Clinton
andis
Luure Keskagentuurile
volitused tegutseda Milo?evi?i voimult toukamise nimel.
2000. aastal laskis Milo?evi? kohendada
pohiseadust
, voimaldamaks enesele veel kahte ametiaega. Ka nagid muudatused ette presidendi otsevalimist. 24. septembril toimunud presidendivalimised ta aga kaotas
Serbia Demokraatlikule Opositsioonile
, kaheksateistkumnest parteist koosnevale
koalitsioonile
, mida juhtis
Vojislav Ko?tunica
. Milo?evi? ei tunnistanud kaotust, kuid astus massimeeleavalduste jarel oktoobris tagasi.
Milo?evi? vahistati 1. aprillil
2001
. 28. juunil andis Serbia valitsus Milo?evi?i valja
Haagi tribunalile
. Milo?evi? suri vangistuses 2006. aastal.
Milo?evi? oli abielus
Mirjana Markovi?iga
, kelle moju abikaasale ning kontakte
Tito
voimue?elonidega peeti markimisvaarseteks. Milo?evi?il ja Markovi?il on kaks last: Marija ja Marko.
Slobodan Milo?evi?i vend
Borislav Milo?evi?
(1936?2013) oli publitsist ja diplomaat.