|
See artikkel raagib keskaja teoloogia ja filosoofia opetuste kogumist; sona tahenduste kohta vaata Vikisonastiku artiklit
skolastika
|
Skolastika
on
keskaja filosoofias
opetuste
kogum
, milles
usulist
maailmavaadet
pohjendati
Aristotelese loogika
abil. Skolastika pooldajat nimetatakse
skolastikuks
.
Skolastika olulisimaks saavutuseks oli
formaalloogika
arendamine.
Skolastika on Euroopa keskaja filosoofia arengujark ja sellele omane opetusmeetod. Viimane seisnes toese seisukoha tuletamises puhakirja ja opetuslike autoriteetide (eriti antiikfilosoofide) vordleva ja vastandava loogilise analuusi varal. Loogilise meetodi juures voeti eeskuju Aristotelese loogikast. Skolastilist meetodit kasutas oppevormina ka keskaegne ulikool. Tuntumad skolastikud olid suuna rajanud Pierre Abelard, ?otlane Johannes Duns Scotus, dominiiklane Albertus Magnus ja tema silmapaistev opilane Aquino Thomas, keda peetakse uheks katoliku kiriku koige silmapaistvamaks filosoofiks.
Skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus
teoloogiast
ilmneb eelkoige
nominalistide
ja
realistide
vaidluses
uldmoistete
ehk
universaalide
ule. Vaidluse sisuks on
uksiku
ja
uldise
erinev kasitlus. Niinimetatud
universaalidetulis
vaieldi, kuidas on omavahel seotud
sonad
ja nende vasted
reaalsuses
.
