Sindi
on
linn
Parnu maakonnas
Tori vallas
Parnu joe
vasakul kaldal joe ning
Lanksaare raba
vahelisel tasandikul 14 km kaugusel
Parnust
, Tori valla keskus.
Sindi on saanud nime sealse moisa kunagise omaniku Parnu linnanouniku
Carl Zindti
jargi (1603,
Zintenhof
). Mois asus Parnu joe kaldal praeguse Politseikooli (endise erikutsekooli) asukohas. Hiljem paris sama nime veidi kaugemal asuv linn.
Sindi linn tekkis toolisasulana 1833. aastal moisale kuulunud Saia ja Toela kula alale rajatud
kalevivabriku
umber. Ettevotja oli
Riia
tulundustegelane ja toostur J. C. Wohrmann, kes asus sinna seejarel, kui tema ettevote
Poolas
kangrute ulestousu ajal 1831 oli maha poletatud. Asutamise ajast parinevad praeguse vabriku vanimad hooned, samuti moned endised meistritemajad ja ametnike klubi Harmonie hoone.
19. sajandi
keskel rajati vabriku juurde mehaanikaosakond, kus tehti ka
malmivalu
, ja gaasivabrik ? esimesed selletaolised ettevotted Parnumaal.
Aastal 1921 sai Sindi
alevi
oigused. Touke asula edasisele kasvule andis
Lelle?Papiniidu raudteeloigu
valmimine 1928, mispuhul Sindi sai
raudteejaama
. Raudtee labi Sindi oli kaigus 1970. aastani.
1. mail 1938 sai Sindi joustunud
Linnaseadusega
[4]
kolmanda astme linnaks
. 19. oktoobril 1938 tegi siseminister Sindi linnavalitsusele korralduse leida linnale 1. maiks 1939
uus nimi
(kuna seda korraldust ei taidetud, pikendas Parnu maavalitsus tahtaega 1. juulini 1940). Uueks nimeks soovitati votta Sinijoe voi Kalevi.
[5]
Aastatel 1957?1991 kuulus Sindi administratiivselt Parnu linna koosseisu.
[6]
Sindi linn sai iseseisvaks omavalitsusuksuseks 1991. aasta 26. septembril.
[7]
Sindi linnapea
oli 2014. aastal
Marko ?orin
.
[8]
2016. aasta joulueelse seisuga linnapea puudus, abilinnapea oli Rein Ariko.
[9]
2017. aastal moodustati Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla uhinemise teel uus haldusuksus, mille nimeks sai
Tori vald
.
[10]
Sindi elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus
|
1970
[11]
|
1979
[12]
|
1989
[13]
|
2000
[14]
|
2011
[15]
|
arv
|
%
|
arv
|
%
|
arv
|
%
|
arv
|
%
|
arv
|
%
|
eestlased
|
3255
|
83,29
|
3235
|
73,06
|
3268
|
71,86
|
3300
|
78,97
|
3304
|
81,06
|
venelased
|
426
|
10,90
|
901
|
20,35
|
965
|
21,22
|
656
|
15,70
|
605
|
14,84
|
ukrainlased
|
38
|
0,97
|
89
|
2,01
|
116
|
2,55
|
-
|
-
|
60
|
1,47
|
soomlased
|
53
|
1,36
|
87
|
1,96
|
83
|
1,82
|
-
|
-
|
33
|
0,81
|
valgevenelased
|
21
|
0,54
|
27
|
0,61
|
35
|
0,77
|
-
|
-
|
12
|
0,29
|
muud
|
115
|
2,94
|
89
|
2,01
|
81
|
1,78
|
223
|
5,34
|
62
|
1,52
|
Kokku
|
3908
|
100
|
4428
|
100
|
4548
|
100
|
4179
|
100
|
4076
|
100
|
Sindis asuvad
Sindi Gumnaasium
,
Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool
ja Sindi lasteaed.
Arhitektuuriliselt pakuvad Sindis huvi aastatel 1927?1928 ehitatud
Sindi raudteejaama
hoonekompleks,
Sindi raekoda
ja
Sindi-Lodja sild
Parnu?Tori maanteel
ule
Reiu joe
.
Linnas asuvad
Sindi luteri
ja
Sindi oigeusu kirik
.
Sindi Viira linnaosa kohal Parnu joe paremal kaldal asub Eesti vanim
kiviaja
asulapaik
Pulli asula
.
Vaatamisvaarsuste hulka kuulub ka Sindi Gumnaasiumi vana punane hoone.
Sindi vaatamisvaarsuste hulka kuulus 1970. aastatel rajatud, kuid hiljem kasutuseta seisnud ning kalade rannet takistanud 4,3 m
[16]
korgune betoonist
Sindi pais
. Pais otsustati lammutada ning selle asemele rajada tehiskarestik. Tood on plaanitud teha aastatel 2018?2021.
[17]
Paisu hakati lammutama 2018. aasta oktoobris
[18]
ning 2020. aasta kevadeks on jaanud loplikult korrastada joesang ja kaldad.
Sindi linna piirist umbes 500 m kirdes on Parnu joe korges vasakus kaldas Kuke talu lahedal kolm hasti sailinud puhast tehiskoobast. Need kaevati parast
II maailmasoda
klaasiliiva varumisel, mida veeti sealt
Jarvakandi
tehasesse. Kuke koobastest sadakond meetrit allavoolu esinevad Parnu joe aares moned vaikesed koopad. Need on uuristanud joevesi.
-
Elamu Paide mnt 5
-
Raudteejaama pagasiruum
-
Sindi raekoda
Sindis on sundinud ajakirjanik ja riigitegelane
Julius Seljamaa
, haridustegelane
Juhan Albert Luur
, poliitik ja advokaat
Viktor Tarmas
, vaimulik
Harry Johann Nuudi
, diplomaat
Karl Tofer
, poliitik
Aleksander Tois
, agronoom ja poliitik
Kaarel Liidak
, naitleja, laulja ja lavastaja
Henn Aare
, pedagoog ja tolkija
Lea Nurkse
, kunstnik
Andres Winter
, arhitekt
Roman Koolmar
, metsateadlane
Andres Mathiesen
, agrotehnikateadlane
Veli Palge
, tostja
Aleksander Kask
, kergejoustiklane
Uno Palu
, jalgpallur
Juho Matsalu
, graafik
Gita Teearu
, ehtekunstnik
Jaan Parn
, naitleja
Karin Peetri
, arst
Laine Loo
, kandlemangija
Elo Kalda
, laulja
Kairit Tuhkanen
ning soudjad
Sten-Erik Anderson
ja
Allar Raja
.
- ↑
Maakatastri statistika
, vaadatud 4.11.2018.
- ↑
Statistikaamet
, vaadatud 14.08.2023.
- ↑
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑
Linnaseadus.
, Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938
- ↑
Kas Sinijoe voi Kalevi? Rahvaleht, 14. aprill 1939, nr 87, lk 3.
- ↑
Sindi linna ajalugu
sindi.kovtp.ee
- ↑
Ida-Viru maakonna Iisaku valla, Jarva maakonna Jarva-Jaani valla, Laane maakonna Haapsalu linna ja Lihula valla, Parnu linna Sindi linna, Parnu maakonna Vandra valla, Polva maakonna Kolleste valla, Saare maakonna Laimjala ja Poide valla ning Voru maakonna Somerpalu valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta
(Vastu voetud 26.09.1991)
- ↑
Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga
, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑
https://web.archive.org/web/20161224030320/http://sindi.kovtp.ee/linnavalitsuse-koosseis
(vaadatud 23.12.2016)
- ↑
Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a maaruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusuksuste nimistu kinnitamine" muutmine
(Vastu voetud 12.01.2017 nr 6)
- ↑
Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑
Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate jargi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
- ↑
Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate jargi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
- ↑
"2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja voorkeelte oskus"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2019
. Vaadatud 5. mail 2013
.
- ↑
Paring Statistikaameti andmebaasist
- ↑
Sindi paisu asemel tuleb karestik
- ↑
Allkirjastati kumne miljoni eurone leping Sindi paisu lammutamiseks
parnu.postimees.ee
- ↑
Algasid Sindi paisu lammutustood
www.err.ee
- R. Kenkmaa. Sindi uue nime otsimisel.
Uus Eesti
, 13. september 1939, nr 249, lk 11.
- Sindi linn ei leia uut nime. Uus Eesti, 5. oktoober 1939, nr 271, lk 8.
Sindi
? pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis