See artikkel vajab toimetamist . (Oktoober 2018) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel ootab keeletoimetamist . (Oktoober 2018) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Siirdeuhiskond ehk siirdeperiood on uhiskonna arengu etapp, mille kaigus uks voim ja suhted asendatakse teisega, nt diktaatorlikud voimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. ^[1] Toimub uleminek diktatuurilt demokraatiale .

Siirdeuhiskond on uhiskond, mis kullalt luhikese perioodi jooksul teeb labi tugevad muutused nii majanduse, poliitilise kui teistes uhiskonnakorralduse valdkondades. Siinjuures muutused uhiskonna eri valdkondades ei toimu uhel ja samal ajal vaid nihkega. Ralf Dahrendorf (1990) on toonud valja muutusega kaasnevate kellade erinevuse fenomeni, mis tahendab, et kiiresti toimuvate poliitiliste muutustega (mis voib votta aega minimaalselt 6 kuud) ei pruugi kaasneda sama kiireid muutusi majanduses (kus muutuseks kulub vahemalt 6 aastat). Koige aeglasemalt aga muutub inimeste sotsiaalne kaitumine ning toimuvad kultuurilised muutused ja arusaamade teisenemised, millest omakorda soltub kodanikuuhiskonna kujunemine.

Siirdeuhiskonnaga seotud moisted [ muuda | muuda lahteteksti ]

Siire: siirde all peetakse silmas susteemseid muutusi kogu uhiskonnas, mille tulemuseks on uhiskonnatuubi vahetumine. Siinjuures saab taolisi muutusi (siiret) moista nii kitsamas ja laiemas tahenduses, sest uhiskondlike muutuste protsessid on aeganoudvad ja keerulised. Seetottu on hakatud uhiskondlikes siirdeprotsessides eristama transitsiooni ja transformatsiooni moistet:

• Transitsioon on siire kitsamas tahenduses. See tahendab kindlasuunalist poliitiliselt disainitud liikumist uhelt uhiskonnakorralduselt teisele (N: kommunistlikult uhiskonnakorralduselt demokraatlikku ja plaanimajanduslikust majanduskorraldusest turumajanduslikku). Transitsiooniprotsess loetakse lopetatuks, kui uue uhiskonnatuubi pohialused on valja kujunenud ? ehk parast uhiskonna esialgset stabiliseerumist. Naiteks postkommunistlikes riikides (s.h Eestis) peetakse transitsiooniprotsessi lopuks Euroopa Liiduga uhinemist.
• Transformatsioon on siire laiemas tahenduses. See tahendab uhiskonnas toimuvaid sugavaid sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi, mis toimuvad vorreldes transitsiooniga marksa pikemal ajaskaalal ja holmab ka transitsiooniprotsessi ning kestab aastakumneid. See on uhiskondlik identiteedinihe ? uue uhiskondliku identiteedi kujunemne, mis holmab rahvuse ja riikluse aluseks olevaid vaartusi ning moraalseid ideid. Nende muutumine on aga keeruline sotsiaalne ja kultuuriline protsess, vaartuste muutumisest soltub inimeste kaitumine ja arusaamade teisenemine ning kodanikuuhiskonna kujunemine. ^[2]
• Siirdekultuur ( Transition Culture ) ? selle moiste vottis kasutusele Michael Kennedy (2002) ^[3] mille all peetakse silmas inimeste kohanemist luhikese perioodi jooksul toimunud muutustega. See on segu inimeste varasematest kogemustest, ajaloo kasitlusest ning annab inimesele baasraamid oma vajaduste ja soovide rahuldamiseks uues (arenemisjargus olevas) uhiskonnakorralduses. Naiteks 1990.aastatel tuli Eesti ja Ida-Euroopa elanikel loobuda senistest sotsialistliku uhiskonna reeglitest ning omandada kapitalistliku ja demokraatliku uhiskonna normid.
• Kultuuritrauma ( Cultural Traumas ) olemust kasitles pohjalikumalt Poola sotsioloog Piotr Sztompka (2004) ^[4] . See tahendab uhiskonnas toimunud suurte (traumaatiliste) muutuste jarel tekkinud kultuurilist voi sotsiaalset olukorda, mis holmab paljusid inimesi. See tahendab, et inimesed, kes on selle labi elanud, on saanud mingi sundmuse tottu sarnase sotsiaalse traumaatilise kogemuse.

Sztompka toi valja, et kultuurilise trauma kogemine ja selle labimine koosneb jargmistest etappidest:

• Traumaatiline muutus ( Traumatogenic Change ) ? naiteks kommunismi kokkuvarisemine, millele eelneb kull ajalooline protsess, kuid mis sundmusena muudab poliitikat, majandussusteemi, kultuuri ja igapaevast elukorraldust;
• Kultuuri?okk ( Cultural Disorganization and Disorientation ) ? olukord, kus endised reeglid ja normid andsid juhtnoore autokraatlikus, tsentraalselt juhitud uhiskonnas toimetulekuks laksid vastuollu uute mottemallidega, mis andsid suuniseid edukaks hakkamasaamiseks kapitalistliku ja demokraatliku elukorraldusetingimustes kutsudes esile kultuurilise ?oki.
• Traumeeriv situatsioon voi sundmus ( Traumatizing Conditions and Situations ) ? leiab aset traumaatilise muutuse tagajarjel ning on tingitud vanade struktuuride ja organisatsioonide umber struktureerimisest voi uute loomisest. See protsess voib kujuneda vaga valulikuks ning nouab teatavat sotsiaalset hinda. Naiteks vene turu asendamine Laane turuga, kutsus esile inflatsiooni; endiste tootmiste sulgemine toi kaasa koondamised ja tookoha kaotuse.
• Trauma sumptomid ? parast muutusega kaasnevat entusiasmi ja roomuperioodi tekib langusperiood ? usaldamatus uue valitsuse suhtes ? mis on suuresti tingitud muutusega kaasnenud sotsiaalsetest ja majanduslikest raskustest. Pessimism tuleviku suhtes, luuakse nostalgiline imid? mineviku suhtes ning leitakse, et minevikus elati paremini kui praegu. Tekib poliitiline apaatia, traumaatiline kollektiivne malu, nn postkommunistlik pohmelus (Postcommunism Hangovers: Traumas of Collective Memory) mis tahendab, et (kommunistlik) minevik on umber hinnatud ning see periood saab mingi grupi poolt toetust.
• Posttraumaatiline kohanemine (ping with Trauma), milles eristatakse kolme strateegiat: innovaatiline ? kui inimesed puuavad uut susteemi enda jaoks ara kasutada oma positsiooni tostmiseks olla n.o oigel ajal oiges kohas; sotsiaalse kapitali kogumine ? kui puutakse voimalikult palju tagada endale haid tutvuseid ja sidemeid ning haridusliku kapitali suurendamine ? endale paremad konkurentsitingimused puutakse saavutada labi hariduse.
• Trauma uletamine ( Overcoming Trauma ) ? kui on tekkinud uus poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskkond.
• Kolmetasandilise siirde mudel voimaldab eristada ja kirjeldada uhiskondlikus susteemis samal ajal, kuid eri tasanditel ja eri kiirusega kulgevaid keerulisi protsesse. Muutuse kolm tasandit on Claus Offe ^[5] kasitluses rahvuse ulesehitamine ( national building ) e riikliku enesemaarangu ja identiteedimuutusega seotud tasand, mis on keeruline sotsiaalne ja kultuuriline protsess, mida ei saa kutsuda esile kunstlikult nagu teist pohiseaduslikku e riigi ehituse ja oiguskorra muutumisega seotud tasandit, kus muudetakse seadusandlust ja luuakse uusi institutsioone. Kolmas tasand on sotsiaalmajanduslik e ressursside jaotuse ja umberjaotuse tasand.

• Viietasemelise siirdeprotsessi mudeli pakkusid valja Poola sotsioloogid Andrzej Rychard ja Edmund Wnuk-Lipinski ^[6] , kes esitasid postkommunistliku siirde uldiste perioodide analuusi, kus nad lahtusid eeldusest, et iga eelnev etapp moodustab sisendi jargmisele etapile:
• Eelduste kujunemise periood e n-o siirde inkubatsiooniaeg, kus kujunevad muutuste sihid, eeldused ja vajalikud ressursid;
• Uue ja vana susteemi vaheline uleminekuaeg , mil juba kujunevad uue elukorralduse ja uute institutsioonide alused ja eristuvad uute poliitiliste joudude piirjooned, kuid pole veel toimunud taielikku muutust.
• Uue susteemi valjaarendamise periood , mil uued poliitilised joud votavad loplikult voimust ja viivad ellu pohilised muutused, mis puudutavad voimatuks tagasipoordumise vana juurde.
• Postrevolutsiooniline faas , mida iseloomustavad saavutatud arengusuuna kinnistumine, uute majanduslike ja poliitiliste suhete stabiliseerumine, samas aga rahva osaluse ja aktiivsuse jarsk langus, eliidi eemaldumine rahvast ning voimu voorandumine.
• Konsolideerumise periood , kus uhiskond on arenguraskustest ule saanud. On saavutatud majanduslik joukus ja demokraatlik poliitiline kultuur ning uhiskonna heaolu on joudnud tasemeni, mis tagab rahva valdava enamiku rahulolu ja loob kindla aluse uhiskondlikule stabiilsusele.

Siirdekasitlused Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eestis on siirdeuhiskonna arengut koige laiahaardelisemalt kasitletud valjaandes "Eesti uhiskond kiirenevas ajas" ^[7] , kus uhiskonnas toimunud nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke muutusi on vaadeldud perioodil 2002?2014 uuringu "Mina. Maailm. Meedia" tulemuste abil. Siirdeaega on analuusitud ka Eestis teostatud longituuduuringutes . ^{[8] [9] [10] [11]}

Artiklikogumikes "Nullindate kultuur I ja II" kasitletakse esimeses siirdeuhiskonnas toimunud kultuurimuutusi ning teises raagitakse labi erinevate polvkondade kogemuse uhiskonna muutustega kohanemisest. ^[12]

Uhiskonnamuutusest tulenevat kihistumist ( stratifikatsioon ) on kasitletud artiklikogumikus "Trepist alla ja ules: edukad ja ebaedukad postsotsialistlikus Eestis." ^[13]

Vaartuste muutumist siirdeperioodil kasitleb Andu Rammer oma doktorivaitekirjas "Sotsiaalse tunnetuse muutused siirdeuhiskonna kontekstis". ^[14]

Eesti siirdeprotsessi periodiseering [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lauristin , Vihalemm jt on Eesti viimase kolme aastakumne arengu jaganud seitsmeks perioodiks, millest esimestes on perioodide piirid selgemalt maaratletavad ning viimase 10?15 aasta puhul on perioodide eristused tinglikud:

I periood: Poliitiline labimurre ja taasiseseisvumine 1987?1991 .

Seda perioodi iseloomustab vaga kiire poliitilise keskkonna muutumine ning voib omakorda jagada kolmeks alaperioodideks:

Veebruar 1987 kuni 1988, kuhu jaavad rahvuslik arkamine , fosforiidisoda , poliitilise avalikkuse taassund.

Mai 1988 kuni detsember 1989, rahvuslike joudude konsolideerumine ja massiliikumiste korgpunkt. Sellesse perioodi loetakse sini-must-valge lipu avalikult taas kasutuselevottu,  laulva revolutsiooni algust. Suveraansuse deklaratsiooni vastu votmine.

Jaanuar 1990 kuni august 1991, institutsionaliseeritud voitlus iseseisvuse taastamise eest. Sellesse perioodi mahub Eesti Kongressi loomine ja tegevus koostoos Ulemnoukoguga  pohiseadusliku korra taastamisel ja Eesti tuleviku ule diskussiooni viimine parlamentaarsele tasemele. 20. august 1991 EV taasiseseisvumine .

II periood: Erakorralise poliitika ajajark: EV riikliku korralduse ajajark .

Seda perioodi iseloomustab rahva suur valmisolek reformideks, kannatlikkus nende reformidega kaasnevate raskuste talumiseks ning ootus olukorra paranemiseks.

Sotsiaalmajanduslikus arengus toimusid:

Rubla huperinflatsioon , mille kompenseerimiseks ja kaubapuuduse leevendamiseks kehtestati talongisusteem , mis tahendas, et 1992. aasta jaanuaris oli leib, piim, seep (s.h ka alkohol) Eestis kaartidel (muudi poes talongide alusel, mida jagati pereliikmete arvu alusel v.a alkohol, mida jagati vastavalt taiskasvanute arvule).

Hindade vabaks laskmine ja erastamise algus.

Rahareformi ettevalmistamine ning Eesti krooni kehtestamine.

Elatustaseme jarsk langus, sotsiaalse depressiooni esimene laine.

Solidaarse pensioni - ja ravikindlustussusteemi rajamine.

Restitutsioon ehk sojaeelse omandioiguse taastamine.

Selle perioodi teist poolt 1992?1995, iseloomustab jatkuvad majanduslikud ja poliitilised reformid, mis toid kaasa nii majanduslikus kui sotsiaalses sfaaris suuri muutusi ? naiteks sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon , vabakaubanduslike pohimotete kehtestamine, rahvuslik pangasusteem .

III periood: Majanduslik stabiliseerumine 1995?1999 .

Sel perioodil oli Eesti arengu dominandiks peamiselt majanduslike eesmarkide saavutamine, mitte poliitilised reformid. Uhiskondlik susteem oli monevorra stabiliseerunud ning majandus hakkas liikuma tousujoones. Kuigi poliitiliste skandaalide tottu vahetus perioodil marts 1995 ? aprill 1997 valitsus neli korda, ei muutnud ukski neist poliitilist pealiini ? neoliberaalne majanduspoliitika ja kiire integratsioon Euroopa poliitilise ja majanduslike struktuuridega. Sellesse perioodi mahtusid veel, koostoo alustamine NATO -ga rahupartnerlusprogrammi alusel, " Tiigrihuppe " programmiga alustamine, Eesti sai kutse Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumiseks, kuid suvenes regionaalne ja sotsiaalne ebavordsus, jatkus demograafiline kriis , kultuur ja meedia kommertsialiseerusid.

1998?1999 algasid ettevalmistused Euroopa Liidu ja NATO-ga uhinemiseks, algas uue kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng, huppeliselt tousis valisinvesteeringute kasv, kuid jatkus ettevotete uleminek valismaalaste omandisse ning sotsiaalne ja kultuuriline kihistumine, suvenesid lohed polvkondade vahel. Toimus individualistlike vaartuste esiletous.

IV periood: Eurointegratsioon ja arengukriis 1999?2004 .

Seda perioodi iseloomustab uhest kuljest eurointegratsioon ehk uhelt poolt Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumise intensiivne ettevalmistamine, jatkuv majanduskasv, uue kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng, massilise internetiseerumise algus. Sotsiaalses plaanis toimus siin heaolu kasv, levis laenu votmine eraisikute seas, toimus sotsiaalkindlustuse areng, kehtestati vanemahuvitis .

Negatiivsena iseloomustab seda perioodi arengukriis ^[15] : poliitilistest sisepinged, voimu suvenev voorandumine rahvast, sotsiaalse kihistumise suvenemine ? mille kirjeldamiseks votsid sotsiaalteadlased kaibele moiste " Kaks Eestit ", tarbimisuhiskonna valjakujunemine.

V periood: Uuel teelahkmel: EL-i liikmena 2004?2008 .

Eesti siirdeaja lopuks voib pidada Euroopa Liiduga liitumist, mis tahendas Eesti tunnustamist "normaalse kapitalistliku uhiskonnana". Seda perioodi iseloomustab tugev majanduskasv , Euroopa Liidu struktuurifondide toetus Eesti arengule, infotehnoloogiline edu, keskmise palga tous 2006. aastal 16,5 ja 2007. aastal koguni 20,5%. Elanikkonna toetus Euroopa Liidule ja rahulolu eluga kasvasid, mis omakorda vahendas rahva ja valitsuse vahel varem tekkinud voorandumist. Korget uldist usaldust valitsusinstitutsioonide suhtes aga vahendas oluliselt 2007. aasta pronksiood , mille tagajarjel venekeelse elanikkonna usaldus valitsuse vastu langes oluliselt ning eestikeelse elanikkonna usaldus kasvas. 2008. aastal alanud majanduslangus (MASU) kasvas ule kriisiks ning uha enam raagiti tekkivast vajadusest majandus umber struktureerida.

VI periood: Majanduskriis ja sellest valjumine 2008?2012 .

Majanduskasvu kiire langus ja moodukas taastumine. Kokkuhoiupoliitika. Heaolu langus, uleminek eurole . Suuremas rahvusvahelises mastaabis naitas majanduskriis ja selle uletamine vaikese riigi eeliseid erakorralises olukorras ? Eesti ettevotted ja uhiskond naitasid ules paindlikkust majanduskriisiga toimetulekul, voimet kiiresti reageerida, teha ja taluda valusaid otsuseid.

Parast majanduskriisi taandumist tousid taas esiplaanile sotsiaalse ja poliitilise arengu probleemid ja vastuolud.

VII periood: Majanduslik ja poliitiline paigalseis 2012?2016 .

Kuigi 2012.aastaks oli majanduskriis pohijoontes uletatud ning majandus hakkas aeglaselt kasvama, jai see allapoole uhiskondlikke ootusi. Eesti uhiskonnaelu probleeme mojutab uha enam Eesti Euroopa Liidu liikmesriigi staatus ja seotus rahvusvaheliste organisatsioonidega ning senised otsused liikuda Laane-Euroopa suunas: tooealise elanikkonna vananemine ja valjaranne , pagulaskriis , terroriaktid Euroopas . Ukraina soda ning selle jarel sojalise koostoo tugevnemine NATO -ga. Seda perioodi iseloomustab sisepoliitikas uue polvkonna liidrite esilekerkimine, kuid samas ka endise poliitilise kursi jatkamine parast 2015. aastat, mis on mojutatud poliitilise ebakindluse uldisest suurenemisest maailmas. ^[16]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Siirdemajandus
• Uleminekuperiood

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]