Harilik mand
Magnoolia
oisik
Seemnetaimed
(
Spermatophyta
) on
soontaimede
ulemhoimkond
(voi
hoimkond
), kuhu kuuluvad
taimed
, kes
paljunevad
seemnete
abil, erinevalt
eostaimedest
, kes paljunevad
eostega
.
Koigile seemnetaimedele iseloomulikud on
oied
ja
seemned
. Oied kujutavad endast algul
eoslaid
kandvaid
lehti
(
viljalehed
ja
tolmukad
). Paljasseemnetaimi
tolmeldab
reeglina tuul. Tolmukad ja viljalehed on neil koondunud
kabideks
.
Katteseemnetaimedel on oie ehitus enamasti keerukam. Umber tolmukate paiknevad
kroonlehed
, mis sageli meelitavad kohale putukaid ja muid tolmeldavaid loomi.
Tupplehed
kaitsevad oit, eriti enne oitsemist
pungana
.
Seemnetaimedel toimub
polvkondade vaheldumine
nagu
sonajalgtaimedel
ja
sammaltaimedelgi
vahelduvad
sporofuut
ja
gametofuut
. Sporofuut on taim, mida tuntakse
puu
,
poosa
voi
rohttaimena
. Sigimiselundid paiknevad oies. Seal produtseeritakse tolmukate
tolmukottides
tolmuteri
. Viljalehtedes moodustub
lootekott
.
Isasgametofuut kasvab tolmuterast (mis vastavad sonajalgtaime
eostele
)
tolmutoruna
, mis kasvab labi
emakakaela
lootekoti juurde ja
viljastab
seal
munaraku
.
Lootekott kujutab endast emasgametofuuti. Ta moodustab munaraku. Kummalgi gametofuudil on ainult pool sporofuudi
kromosoomide arvust
? nad on
haploidsed
.
Paljasseemnetaimedel kantakse
oietolm
ule otse
seemnealgetele
. Katteseemnetaimedel jouab oietolm koigepealt
emakasuudmele
, nii et nendel "moodsamatel" seemnetaimedel on
tolmlemise
ja
viljastumise
vahel pikem ajavahemik. Katteseemnetaimedel on seemnealged paremini kaitstud ja
iseviljastamine
on raskendatud.
Pteridospermae
oli uks varasemaid edukaid
maismaataimede
ruhmi, ja nende ulekaaluga metsad olid valdavad hilises
Paleosoikumis
.
Glossopteris
oli uks silmapaistvamaid
puude
perekondi
Gondwanal
Permi
ajastul.
Triiase
ajastuks oli selle hoimkonna okoloogiline tahtsus vahenenud.
Kriidi
ajastu lopuks, kui hakkasid levima katteseemnetaimed, olid domineerivad tanapaevased paljasseemnetaimede hoimkonnad.
Traditsiooniliselt jaotatakse seemnetaimed kahte suurde ruhma (
hoimkonda
) ?
paljasseemnetaimed
ja
katteseemnetaimed
.
On ka jaotusi, kus paljasseemnetaimede asemel on hoimkonnad
palmlehiktaimed
,
holmikpuutaimed
,
okaspuutaimed
ja
vastaklehiktaimed
. Valja surnud on hoimkond
Pteridospermatophyta
.
Varem on ruhma
Spermatophyta
vaadeldud hoimkonnana, kuhu kuuluvad
klassid
palmlehikud
,
holmlehikud
,
okaspuud
,
ebaokaspuud
ning katteseemnetaimede klass (
Magnoliopsida
) voi klassid.
Selle jargi, kas seemned on ainult osaliselt voi taielikult
viljalehtedega
, eristatakse traditsiooniliselt
paljasseemnetaimi
ja katteseemnetaimi.
Paljasseemnetaimed paistab moningatel morfoloogilistel andmetel olevat
parafuleetiline ruhm
: nende hulka ei kuulu koik nende viimase uhise esivanema jareltulijad, sest katteseemnetaimed on toenaoliselt parit paljasseemnetaimedest ning neil paistab olevat uhine eellane
vastaklehiktaimedega
. Molekulaaruuringute andmetel paistab aga, et vastaklehiktaimed on hoopis okaspuutaimede sosarruhm ning paljasseemnetaimed on
monofuleetiline ruhm
.
- Bowe, L. Michelle, Gwenaele Coat, and Claude W. dePamphilis. 2000. Phylogeny of seed plants based on all three genomic compartments: Extant gymnosperms are monophyletic and Gnetales' closest relatives are conifers.
Proceedings of the National Academy of Sciences
97: 4092-4097.
- Soltis, Douglas E., Pamela S. Soltis and Michael J. Zanis. 2002. Phylogeny of seed plants based on evidence from eight genes.
American Journal of Botany
89: 1670-1681 (
resumee
).
- Chaw, Shu-Miaw, Christopher L. Parkinson, Yuchang Cheng, Thomas M. Vincent, and Jeffrey D. Palmer. 2000. Seed plant phylogeny inferred from all three plant genomes: Monophyly of extant gymnosperms and origin of Gnetales from conifers.
Proceedings of the National Academy of Sciences
97: 4086-4091 (
resumee
).