Schumani deklaratsioon
9. mail
1950
oli toonase
Prantsusmaa valisministri
Robert Schumani
ettepanek luua
Euroopa
riikide uut tuupi,
riikideulene uhendus
(
inglise keeles
supranational community
). Deklaratsioon pani alguse pikaajalisele protsessile, mille tulemusel kujunes valja
Euroopa Liit
.
Kahe maailmasoja kogemusest jareldas
Prantsusmaa
, et vaartusi nagu oiglus ei saa maarata pelgalt riigiaparaat. Riikideulese koostoo raames sooviti viia Prantsusmaa,
Laane-Saksamaa
ja teiste riikide
soe
- ja
terasetoostus
uhise juhtimise alla. Selleks reorganiseeriti
Teise maailmasoja
jargne Laane-Euroopa 18. aprillil 1951. aastal solmitud
Pariisi lepingu
alusel.
Schumani deklaratsiooni esimese tulemusena rajati 1952. aastast
Euroopa Soe- ja Teraseuhendus
(ESTU). Rahu nimel uhinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati soe- ja terasetootmine uhisele organile, et muuta sojapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt voimatuks. Eesmark oli kindlustada rahu voitjate ja voidetute vahel Teise maailmasoja jargses Euroopas ning uhendada nad vordsete partneritena, kes teevad koostood uhistes institutsioonides.
Soe- ja Teraseuhendusele jargnesid teised uhendused (nt
Euroopa Majandusuhendus
(EMU) ja
Euroopa Aatomienergiauhendus
(EURATOM)), mis koosnesid suuresti samadest Laane-Euroopa riikidest. Ajapikku uhendused laienesid, joudes idabloki lagunemise jarel 1990. aastatel ka Ida-Euroopasse. Samade printsiipide alusel kujunes eri uhenduste liitumisel
Euroopa Liit
.
Schumani deklaratsiooni avaldamispaeva tahistatakse igal aastal
Euroopa paevana
. Robert Schumani peetakse uheks
Euroopa Liidu asutajaks
.