Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukutt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt voi keeli konelnud randhoimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali magede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Louna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mojul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus voi sulandus.

Sarmaate on esmamainitud ajalooallikates aastal 513 eKr , kui nad koos skuutidega osutasid vastupanu Ahhemeniidide Parsia suurkuningas Dareios I -le. 3. sajandil eKr torjusid skuudid nad laane poole.

Laialdasima leviku ajal, 1. sajandil eKr , ulatusid sarmaatide hoimuliidu alad Wisłast Doonau suudme ja Volga joeni ning Musta mere rannikust lounas muutiliste huperborealasteni pohjas.

1. sajandil , Rooma keisririigi laienemise jarel Daakia , Illuuria ja Moosia provintside aladele, osalesid sarmaadid Markomanni sodades (166?180), Doonau keskjooksu aladel (tanapaeva Morava , Slovakkia , Ungari ja Rumeenia aladel). 175. aastal kaotasid laanepoolsed sarmaatide hoimu konfoderatsiooni hoim, jazigeesid lahingu Rooma vagedele ning jargnevalt asusid Rooma sojateenistusse. 370 . aastal langesid sarmaatide alad hunnide invasiooni alla.

Sarmaate on peetud suguluses olevaiks skuutidega. Sarmaatide keelelisteks jarglasteks on peetud osseete .

Sarmaadid olid ilmselt osavad ratsanikud ja kasitoolised. On arvatud, et nende naistel oli tugevam uhiskondlik positsioon ja rohkem vabadusi kui enamikul teistel tolleaegsetel hoimudel. Enim sarmaadi paritolu arheoloogilisi leide on paevavalgele tulnud Venemaal Krasnodari krais , matusekommetes kasutati kurgaane .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Sarmaatia
• Sarmaatide hoimud: Aorsid , jazigeesid, Daaklased , Alaanid , Roksolaanid jt.
• Skuutia

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sarmaatia kaardid