Vaade Saratovi sillale
Saratov
(vene keeles Саратов; varasem eestikeelne nimekuju
Saraatov
) on linn
Venemaal
,
Saratovi oblasti
keskus. Asub
Volga
joe paremal kaldal.
Saratov on suur transpordisolm ja uks Venemaa suurimaid masinaehituse keskusi, seal on ka lennukitehased (
Jak-40
ja
Jak-42
tootmine).
Saratovit uhendab
Engelsiga
sild ule Volga joe. Kolmest kuljest on linn umbritsetud kuni 300 m korguste magedega.
Saratovi
sopruslinnad
on
Bratislava
(
Slovakkia
),
Dallas
(
Ameerika Uhendriigid
),
Dobri?
(
Bulgaaria
),
Taiyuan
(
Hiina
).
Nimi on tulnud pohjaturgi sonadest
sarı
('valge, kollane') ja
tau
('magi').
[2]
Saratov asutati
1590
. aastal. Esialgu paiknes linn Volga vasakul kaldal, veidi pohja pool tanapaeva
Engelsist
.
1674
. aastal viidi ule tanasesse asupaika.
1780
. aastal sai Saratov kubermangulinnaks.
1870
. aastal valminud
Tambovi
-Saratovi raudtee uhendas linna
Moskvaga
.
1909
. aastal asutas
Nikolai II
Saratovisse ulikooli (nuudne N. G. T?erno?evski nimeline Saratovi riiklik ulikool).
Linn on sajandeid olnud uks Venemaa tahtsamaid sadamaid ? algul kala- ja soolakaubanduse, hiljem teraviljakaubanduse keskus.
Aastatel 1909?1917 tegutses linnas Keiserlik Nikolai Ulikool. Oppeasutus taastati 1923. aastal ning nimetati
Nikolai T?erno?evski
auks
T?erno?evski-nimeliseks Saratovi Riiklikuks Ulikooliks
.
Noukogude ajal oli Saratov kuni
1991
. aastani valismaalastele suletud kui lennukitoostuse keskus, mis mangis tahtsat osa ka Noukogude kosmoseprogrammis.
Tanu
Jekaterina II
manifestile 22. juulist
1763
oli Saratov pikka aega
volgasakslaste
tombekeskus
. 1941. aastani oli Saratovist ule joe asuv Pokrovsk (nuudne Engels)
Volgasakslaste ANSV
pealinn. 20. sajandi alguses loendati volgasakslasi ule 800 000. Teise maailmasoja ajal kuuditati paljud neist Siberisse ja Kasahstani, moned on hiljem naasnud. Alates 1980. aastatest on enamik Saratovi volgasakslasi emigreerunud
Saksamaale
.
- 858 000 (2005)
- 841 400 (2007)
- 836 100 (2008)
- 831 000 (2009)
- 837 800 (2010. aasta rahvaloendus)
