Salvador
(ka
Salvador da Bahia
,
Sao Salvador
, algselt
Sao Salvador da Bahia de Todos os Santos
) on
linn
Brasiilias
,
Bahia osariigi
pealinn. Asub
Atlandi ookeani
rannikul
Baia de Todos os Santose
lahe aares.
Linnas asub
Bahia Foderaalulikool
.
Salvadoris on
ekvatoriaalne kliima
. Uldiselt on aasta otsa palav ja niiske.
Aasta keskmine temperatuur on +25,5 °C. Absoluutne maksimumtemperatuur on +37 °C ja absoluutne miinimumtemperatuur +12 °C (see on moodetud
mais
ja
juunis
).
Aastas sajab keskmiselt 2099 mm. Koige rohkem langeb
sademeid
mais (325 mm) ja
aprillis
(322 mm), koige vahem
jaanuaris
(111 mm) ja
novembris
(119 mm). Aastas on keskmiselt 219 sajupaeva, kuude loikes 14?23. Suhteline
ohuniiskus
on keskmiselt 79% ja see muutub aasta jooksul vahe: koige vaiksem on see
veebruaris
(77%) ja koige suurem mais (81%).
Aastas paistab paike keskmiselt 2494 tundi. Koige paikesepaistelisemad kuud on jaanuar (245 tundi) ja marts (232 tundi), koige
pilvisemad
juuni (168 tundi) ja mai (174 tundi).
Portugallased
joudsid Koigi Puhakute lahte samal aastal, mil nad Brasiilia avastasid,
1500
. Samal aastal sai laht ka nime, mida kannab tanapaevani.
16. sajandi
esimesel poolel kaisid eurooplased korduvalt lahes ja lahe kaldal vois olla isegi vaike asula. Kuid Salvadori linna alguseks loetakse
29. martsi
1549
, mil sinna saabus esimene
Brasiilia kindralkuberner
Tome de Sousa
laevastikutaie umberasujatega Portugalist. Koigi Puhakute lahe korgele kaldale rajati Brasiilia esimene pealinn. See sai kiiresti Brasiilia suurimaks
sadamaks
ning
suhkrutoostuse
ja
orjakaubanduse
keskuseks.
17.
?
19. sajandil
immigreerus
Bahia osariiki
palju
juute
, aga sellegipoolest jai Salvador pohiliselt
katoliiklikuks
linnaks.
1552
asus linna esimene
piiskop
Brasiilias ja tanapaevani on Salvador Brasiilia katoliikluse keskus.
Salvador jagunes kaheks osaks, ula- ja all-linnaks. Ulalinn oli Salvadori haldus- ja usukeskus ning seal elas enamik inimesi. All-linnas olid
rahanduskeskus
, sadam ja
turg
. 19. sajandi lopul ehitati ula- ja all-linna uhendamiseks
koisraudtee
ja
lift
.
Aastatel
1602
?
1663
kestis
Hollandi-Portugali soda
. Selle kaigus vallutas ja ruustas
Hollandi
admiral
Piet Pieterszoon Hein
Laane-India Kompaniist
Salvadori
1624
. aasta mais ja hoidis seda koos teiste Brasiilia sadamalinnadega enda valduses kuni
1625
. aasta
1. maini
, mil Portugal linna parast kuu aja pikkust piiramist tagasi vallutas. Hiljem mangis Salvador olulist osa Portugali ja Brasiilia vastuseisus Hollandi runnakutele. Soja voitis Portugal
laanepoolkeral
ja Holland
idapoolkeral
ning kumbki tunnustas vastaspoole
iseseisvust
.
Salvador oli Brasiilia esimene pealinn ja jai selleks kuni
1763
, mil pealinnaks maarati
Rio de Janeiro
. Hiljem sai Salvador Brasiilia iseseisvusliikumise baasiks.
1812
rundas linna Portugali sojavagi. Brasiilia riigi kontrolli alla laks Salvador
2. juulil
1823
.
Seejarel toimus Salvadoris moningane allakaik, mis tulenes sellest, et linnas ei tekkinud arvestatavat
toostust
. Salvador jai siiski
kultuuri
- ja
turismikeskuseks
.
Bahia moodsa kunsti muuseum ? Solar do Unhao
1990. aastatel
algas suur projekt linna ajaloolise keskuse Pelourinho (all-linna) taastamiseks ja sailitamiseks. Selle kaigus aeti tuhanded vaesed inimesed, kes seal varem elanud olid, oma kodudest valja ja nad pidid elama asuma mujale, peamiselt aarelinnadesse, mistottu neid tabasid suured majandusraskused.
Pelourinhost sai omamoodi arhitektuuriparl, aga selles linnaosas inimesi ei ela. Seda hoiavad elus kohalikud vaikearimehed, kes seal tootavad, ja linnavalitsus, kes seda korras hoiab. Terve linnaosa teenib turistide teenindamise eesmarki.
1948. aastal elas Salvadoris ligikaudu 340 000 inimest ja see oli suuruselt Brasiilia neljas linn.
2008. aastal elas Salvadori linnastus 3 716 000 inimest.
[2]
See on rahvaarvult
Sao Paulo
ja Rio de Janeiro jarel kolmas linn Brasiilias.
2009. aasta seisuga elab seal 2 998 100 inimest, teistel andmetel 2010. aasta seisuga 3,48 miljonit inimest.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Salvador
|