Saksa keisririigiks
nimetatakse
Saksa Riigi
(
Deutsches Reich
) esimest 47 aastat parast Saksamaa uhendamist, kui
Wilhelm I
sai
18. jaanuaril
1871
Saksamaa keisriks. Saksa keisririik loppes faktiliselt siis, kui
Philipp Scheidemann
kuulutas
9. novembril
1918
valja vabariigi, ja juriidiliselt siis, kui
Wilhelm II
28. novembril
1918
troonist loobus. Formaalselt ei muudetud riigi nime kuni 1945. aastani. Olulisemad naaberriigid olid
Venemaa
idas,
Prantsusmaa
laanes ja
Austria-Ungari
lounas.
1862
. aastal sai
Preisi
valitsusjuhiks
Otto von Bismarck
. Kuningas
Wilhelm I
toetas valitsusjuhi tegevust. Vormiliselt oli riigi tahtsaim isik kuningas, kuid poliitikat teostas valitsusjuht. Bismarcki uks peamine eesmark oli Saksa alade uhendamine ja seda voimaldas tugeva armee loomine. Koos
Austriaga
purustati
1864
. aastal
Taani
ning voideti
Schleswig-Holstein
ja
Lauenburg
.
1866
. aastal provotseeris Otto von Bismarck
Preisi-Austria soja
, kus
Austria
sai luua ning kaotas oma ulemvoimu Pohja-
Itaalias
ja Saksa aladel. Austria having korvaldas ta Saksamaa troonile pretendeerimisest.
Austria-Preisi soja ajal kaotati
Viini kongressil
loodud
Saksa Liit
. Selle asemel moodustati
Pohja-Saksa Liit
. Pohja-Saksa Liit oli liitriik, mille korgeim voimuorgan oli riigipaev. Riigijuht oli
Preisi kuningas
ja liidukantsler ehk valitsusjuht Otto von Bismarck. Pohja-Saksa Liidu loomisega algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline uhtlustamine. Saksamaa loplikku uhendamist puudis takistada
Prantsusmaa
.
1870
. aastal algas
Preisi-Prantsuse soda
, mille prantslased kaotasid. Saksa keisririik kuulutati pidulikult valja juba enne Saksa-Prantsuse soja loppu,
1871
. aasta algul
Prantsusmaal
Versailles' lossis
.
Paljud sakslased ei toetanud
Elsassi ja Lotringi
anneksiooni ? isegi kantsler von Bismarck kartis, et see voib Prantsusmaal tekitada pusivad Saksamaa-vastased meeleolud. Moned Saksa toosturid ei soovinud Elsassi toosturitest endale konkurente ? naiteks
Mulhauseni
kangatootjad. Keiser Wilhelm I toimis aga kindral von Moltke ja teiste Preisi kindralite soovituse jargi, kes arvasid, et strateegilistes ja etnograafilistes huvides tuleks Prantsusmaa piiri viia laane poole.
Saksa keisriks sai
Wilhelm I
, kes oli ka Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas ule poole kogu maa territooriumist. Keisririigi koosseisu kuulusid neli kuningriiki, kuus suurhertsogiriiki, viis hertsogiriiki, seitse vurstiriiki, kolm vabariiki ja Elsass-Lotringi riigimaa.
Septembris
1872
toimus
Berliinis
kolme riigi ?
Venemaa
,
Austria-Ungari
ja Saksamaa ? keisrite esimene kohtumine. Arutelud jatkusid Wilhelm I visiidi ajal
Peterburisse
ning
Aleksander II
vastuvotul
Viinis
1873
jouti niikaugele, et solmiti nn
kolmekeisriliit
. Selles osalejad kohustusid uksteisega konsulteerima ja sailitama heatahtliku erapooletuse juhul, kui uht neist ahvardab neljanda riigi kallaletung voi puhkeb soda mone sellise riigiga.
1887
toimusid Saksa-Vene labiraakimised kaksikkokkuleppe solmimiseks. Tulemuseks oli nn
edasikindlustamisleping
, millega molemad pooled votsid endale kohustuse sailitada heatahtlik erapooletus, kui uks neist peaks sattuma sotta mone kolmanda suurriigiga. Erandiks kuulutati olukord, kui
Venemaa
peaks rundama Austria-Ungarit voi Saksamaa
Prantsusmaad
.
1889
. aastal tegi Bismarck Briti peaministrile
Robert Arthur Talbot Gascoyne-Cecil Salisburyle
ettepaneku solmida ametlik (kuigi salajane) liiduleping Prantsusmaa vastu.
1890
. aastal oli kantsler Otto von Bismarck sunnitud erru minema. Teda asendas kindrali aukraadis krahv
Leo von Caprivi
, kes toi kaasa uue kursi Saksamaa valispoliitikas. Bismarck oli olnud seisukohal, et Saksamaa peab olema tugev eelkoige
Euroopa
mandril. Kuigi ta ei olnud ka koloniaalvallutuste vastu, oli ta arvamusel, et joude ei tohi liiga killustada. Euroopa poliitika osas arvas Caprivi, et Saksamaal ei ole voimalik valtida soda kahel rindel, mille eest oli hoiatanud Bismarck.
Saksa keisririigi territoorium 1905. aastal
