STS-121

STS-121 start
Missiooni tuup	ISS-i logistika
Operaator	NASA
COSPAR ID	2006-028A
SATCAT	29251
Missiooni kestus	12 paeva 18 tundi 37 minutit ja 54 sekundit
Labitud vahemaa	8 500 000 km
Labitud orbiite	202
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat	kosmosesustik Discovery
Stardimass	121 092 km
Meeskond
Meeskonna suurus	7
Meeskonna liikmed	Steven Lindsey Mark Kelly Michael Fossum Lisa Nowak Stephanie Wilson Piers Sellers
Stardimeeskond	Thomas Reiter
Missiooni algus
Stardi aeg	18.37.55,  4. juuli 2006  (UTC)
Stardikompleks	Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39 B
Missiooni lopp
Maandumise aeg	13.14.43,  17. juuli 2006 (UTC)
Maandumispaik	Kennedy Kosmosekeskus
Orbiidi elemendid
Taustsusteem	geotsentriline orbiit
Re?iim	Maa-lahedane orbiit
Periapsiid	352,8 km
Apoapsiid	354,2 km
Orbiidi kalle	51,6 km
Tiirlemisperiood	91,6 min
Pokkumine Rahvusvahelise Kosmosejaamaga
Pokkumisvarav	PMA-2 ( Destiny )
Pokkumise aeg	6. juuli 2006 14.52 (UTC)
Lahti pokkumise aeg	15. juuli 2006 10.08 (UTC)
Pokkumise kestus	8 paeva 19 tundi 16 minutit
Wilson, Fossum, Lindsey, Sellers, Kelly, Reiter ja Nowak Space Shuttle'i programm ←  STS-114 STS-115  →

STS-121 oli NASA Space Shuttle'i programmi 115. missioon, mida teenindas kosmosesustik Discovery . ^[1]

Missiooni peamised eesmargid olid kosmosesustikutele arendatud uute turva- ja parandusprotseduuride katsetamine ning varustuse ja ESA astronaudi Thomas Reiteri Rahvusvahelisse Kosmosejaama viimine.

Discovery startis missioonile 4. juulil 2006 ning see oli esimene ja ainus kord, kui kosmosesustik startis Ameerika Uhendriikide iseseisvuspaeval. Missioon kestis 13 paeva ja naasis Maale 17. juulil .

STS-121 jarel taasalustas NASA regulaarsete Space Shuttle 'i lendudega.

Meeskond [ muuda | muuda lahteteksti ]

STS-121 meeskond ^[1]

Amet	Stardil	Maandumisel
Komandor	Steven Lindsey neljas kosmoselend
Piloot	Mark Kelly teine kosmoselend
1. missiooni spetsialist	Michael Fossum esimene kosmoselend
2. missiooni spetsialist	Lisa Nowak ainus kosmoselend
3. missiooni spetsialist	Stephanie Wilson esimene kosmoselend
4. missiooni spetsialist	Piers Sellers esimene kosmoselend
5. missiooni spetsialist	Thomas Reiter teine ja viimane kosmoselend	Tuhi

Missiooni taust [ muuda | muuda lahteteksti ]

STS-121 ajal katsetasid Discovery meeskonnaliikmed uut varustust ja protseduure, mis olid vajalikud kosmosesustiku kuumuskilbi kontrollimiseks ja parandamiseks. Kosmosesustik viis jaama ka varustust jaama laiendamise tarbeks.

Parast Columbia katastroofi otsustas NASA, et kosmosesustikulendude taasalustamiseks on vajalikud kaks katselendu ning nendeks olid missioonid STS-114 ja STS-121. Enne katastroofi oli Columbiale maaratud missioonid STS-118 ja STS-121. STS-118 maarati esialgu samuti Discoveryle, kuid hiljem maarati see kosmosesustik Endeavourile .

STS-121 pidi esialgu olema Hubble'i kosmoseteleskoobi teenindusmissioon, kuid sellele missioonile anti enne katastroofi teine tahistus ja STS-121 jai vabaks. Kuna tahised STS-115 kuni STS-120 olid juba olemasolevatele missioonidele maaratud, otsustas NASA anda missioonile vaikseima saadaoleva numbri ja seetottu jargnebki STS-114 missioonile STS-121.

STS-121 pidi esialgsete plaanide kohaselt teenindama kosmosesustik Atlantis ja see pidi toimuma septembris 2005. Kuna Atlantisel tekkisid probleemid telikuga, otsustati missioonile saata kosmosesustik Discovery ja missioon lukati edasi juulisse 2006, et voimaldada inseneridel parandada kosmosesustiku probleemne sensor ja leida lahendus STS-114 stardil endiselt valispaagi kuljest eraldunud vahu probleemile.

Missiooni kokkuvote [ muuda | muuda lahteteksti ]

Missiooni start onnestus kolmandal katsel ning Discovery startis missioonile 4. juulil 2006 kell 14.37. Varem olid 1. ja seejarel 2. juulile maaratud stardid halva ilma tottu tuhistatud. ^[2] Erinevalt eelnevast kahest missioonist, ei tuvastatud starti filminud pardakaamerate salvestiste labivaatamisel valispaagi kuljest eraldumas suuri vahutukke, hiljem tuvastati eraldumas monesid vaiksemaid tukke, kuid NASA hinnangul ei olnud need kosmoselaevale ohtlikud. ^{[3] [4]}

Missiooni esimesel paeval kontrollisid meeskonnaliikmed kosmoselaeva kuumuskilpi robotkae kulge kinnitatud Orbiter Boom Sensor Systemiga ning Rahvusvahelises Kosmosejaamas kontrolliti seda veel mitu korda. Tiibade uurimise ajal leiti Discovery parema tiiva servalt lindude valjaheiteid ja maandumispaeval toimunud pressikonverentsil viskasid astronaudid selle ule nalja, viidates, et need olid endiselt seal ehkki Paike oli neid korvetanud. ^[5]

Jaamas olles valjusid astronaudid kolm korda avakosmosesse ja viibisid seal kokku 21 tundi ja 29 minutit. ^[6]

Sustik lahkus jaamast 15. juulil ehk 9 paeva parast saabumist. Discovery uhendus jaamast lahti Vaikse ookeani kohal, Uus-Meremaast pohjas.

Discovery sisenemine Maa atmosfaari moodus tavaparaselt ning sustik maandus 17. juuli hommikul Kennedy Kosmosekeskusesse. ^[7]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]