Soltumatute Riikide Uhendus

Allikas: Vikipeedia
(Umber suunatud lehekuljelt SRU )
SRU lipp

Soltumatute Riikide Uhendus ( luhend SRU ; vene keeles Содружество Независимых Государств, luhend СНГ) on riikide uhendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostooks endiste Noukogude Liidu liiduvabariikide vahel. Selle moodustasid Valgevene , Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. [1] SRU Uhendusse kuulub enamik endisi Noukogude Liidu liikmesriike, valja arvatud Balti riigid . [2] SRU peakorter asub Valgevene pealinnas Minskis . [3]

Liikmesus [ muuda | muuda lahteteksti ]

SRU liikmes- ja partnerriigid

Liikmesriigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riik [4] Liitumisleppe ratifitseerimine Pohikirja ratifitseerimine Muu
  Armeenia 18. veebruar 1992 16. marts 1994 Asutajariik
  Aserbaid?aan 24. september 1993 24. september 1993
  Kasahstan 23. detsember 1991 20. aprill 1994 Asutajariik
  Korgozstan 6. marts 1992 12. aprill 1994 Asutajariik
  Moldova 8. aprill 1994 15. aprill 1994
  Tad?ikistan 26. juuni 1993 4. august 1993
  Usbekistan 4. jaanuar 1992 9. veebruar 1994 Asutajariik
  Valgevene 10. detsember 1991 18. jaanuar 1994 Asutajariik
  Venemaa 12. detsember 1991 20. juuli 1993 Asutajariik

Partnerriigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riik Liitumisleppe ratifitseerimine Pohikirja ratifitseerimine Muu
  Turkmenistan 26. detsember 1991 Pole alla kirjutanud Asutajariik. Partner alates 2005. aastast.
  Ukraina 10. detsember 1991 Pole alla kirjutanud Asutajariik. Teinud loomise jarel koostood. Partner alates 1993. aastast. Alates 2014. aastast ei ole organisatsiooni toos osalenud, taielikult tombus tagasi 19. mail 2018 2014. aasta Krimmi kriisi ja Donbassi soja tottu.

Endised liikmesriigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Riik Liitumisleppe ratifitseerimine Pohikirja ratifitseerimine Lahkus Lahkumine joustus Muu
  Gruusia 3. detsember 1993 19. aprill 1994 18. august 2008 18. august 2009 Lahkus Vene-Gruusia soja jarel

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

1990. aastal algas endise Noukogude Liidu territooriumil intensiivne iseseisvumisprotsess. Keskvoimu kokkuvarisemine 1991. aasta augustiput?i jarel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul voimatuks ning pohjustas liiduvabariikide iseseisvumise ahelreaktsiooni. Ukraina iseseisvusdeklaratsioon vormistas loplikult Noukogude Liidu lagunemise. Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes aasta varem olid haaletanud referendumil Liidulepingu poolt, avaldasid nuud uhemottelist toetust sellest eraldumiseks. Samas todeti, et oleks hadavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; sailitada majanduslik, poliitiline ja sojaline koostoo uuel kujul. Noukogude Liidu valitsuse algatatud labiraakimised uue liidulepingu ettevalmistamise ule jooksid tupikusse.

8. detsembril 1991 toimus Minski lahedal Valgevene valitsuse residentsis Valgevene Vabariigi, Vene Foderatsiooni ja Ukraina riigipeade kohtumine eesmargiga maaratleda Moskva keskvoimu edasine saatus. Kohtumise tulemusena allkirjastati kokkulepe Soltumatute Riikide Uhenduse loomise kohta. Seejarel toimus Almatos koigi endiste liiduvabariikide (v.a Balti riigid ja Gruusia) uhine noupidamine, kus vormistati loplikult nende riikide vahel SRU sund.  [5] Neli Kesk-Aasia vabariiki (Korgozstan, Tadzhikistan, Usbekistan ja Turkmenistan) toetasid teatud Moskva-poolse tsentraalse koordineerimise sailimist, et tagada majandussubsiidiumide jatkumine. Kasahstan, Valgevene, Armeenia ja Ukraina soovisid jatkata teatud tasemel endiste liiduvabariikide vahelist majanduslikku ja poliitilist koostood. [6]

Gruusia liitus SRU-ga 1993. aasta detsembris parast seda, kui Eduard ?evardnadze oli Gruusia presidendiks saanud. 1993. aastal kinnitas SRU Riigipeade Noukogu Minskis SRU pohikirja. Viimases on maaratletud SRU liikmeksolemise tingimused, formuleeritud kollektiivse julgeoleku ja sojalis-poliitilise koostoo (sh. konfliktide rahumeelse lahendamise) printsiibid, rohutatud koostoo jatkamist ja suvendamist majandus-, sotsiaal- ja oigussfaarides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel.

1993. aasta 24. septembril allkirjastasid uheksa SRU liikmesriigi presidenti kokkuleppe Majandusliidu (Ekonomitsheskij sojuz) loomise kohta. Gruusia ja Turkmenistan liitusid lepinguga 1993. aasta detsembris, Ukraina uhines assotsieerunud liikme staatuses. 15. aprillil 1994 kinnitati uhtse ? kaupade, teenuste, toojou ja kapitali vabal liikumisel pohineva ? majandusruumi loomise vajalikkust. Oluliseks peeti ka koordineeritud krediidi-, maksu -, tolli- ja valismajanduspoliitika valjatootamist, majandustegevuse reguleerimise meetodite uhtlustamist ning otseste toostusalaste kontaktide soodustamise vajalikkust. [5]

1999. aastal anti Tad?ikistanile liidus taielikud oigused (varem olid taielikud oigused vaid Valgevenel, Kasahstanil, Korgostanil ja Venemaal). 2000. aasta oktoobris kirjutati alla leping Euraasia Majandusuhenduse loomiseks, kuhu kuulusid Valgevene, Kasahstan, Korgostan, Venemaa ja Tad?ikistan. 2020. aasta seisuga on Armeenia, Moldova ja Ukraina seal vaatleja staatusega. 2003. aasta oktoobris kirjutasid Valgevene, Kasahstan, Venemaa ja Ukraina alla uhendatud majandusruumi lepingule. [2]

Aastatel 2003?2005 tehti uhenduse riikide seas muudatusi valitsuses, Viktor Ju?t?enko valiti Ukraina presidendiks ning Eduard ?evardnadze ja Askar Akajev kukutati vastavalt Gruusias ja Korgozstanis. 2006 vottis Gruusia suuna NATO-ga liikumisele [7] , [8] kuid lahkumine SRU-st sai voimalikuks alles aastal 2009, s.o aasta parast Gruusia soja loppu. 26. augustist 2005 on Turkmenistan SRU-ga assotsieerunud riik, mitte enam liikmesriik. [ viide? ]

2009. aasta mais liitusid Valgevene, Ukraina, Moldova, Aserbaid?aan, Armeenia ja Gruusia idapartnerluse leppega ? projektiga, mille oli algatanud Euroopa Liit . [9] 2014 teatas Ukraina seoses Vene-Ukraina konfliktiga, et lahkub SRU-st. [10]

SRU pohiprintsiibid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Koik SRU-sse kuuluvad riigid on iseseisvad ja rahvusvahelise oiguse vordvaarsed subjektid. 
  • SRU ei ole riik ning tal puuduvad riigilikud volitused. 
  • SRU eesmargiks on heanaaberlike suhete arendamine, vastastikku kasuliku koostoo tihendamine ning usalduse ja uksteisemoistmise suurendamine organisatsiooni liikmete vahel.  [5]

SRU eesmargid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Oma loomisest saadik on SRU-l olnud kaks peamist eesmarki. Esimene neist on olnud edendada n-o "tsiviliseeritud lahkuminekut" endiste Noukogude Liidu riikide vahel. Paljud kartsid, et Noukogude Liidu lagunemine tahendab poliitilist ja majanduslikku kaost, kui mitte otsest konflikti piiride vahel. Varajased kokkulepped SRU riikide vahel aitasid seda olukorda veidi rahustada, kuid koiki sojalisi konflikte see ara hoida ei suutnud (nt Aserbaid?aani-Armeenia soda ja sisekonfliktid Tad?ikistanis, Moldovas ja Gruusias).

Teine eesmark on olnud edendada integratsiooni vastiseseisvunud riikide vahel. See pole SRU-l onnestunud. Peamine pohjus on see, et kuigi osapooltel olid uhised huvid vana korra lammutamiseks, polnud neil kompromissi selle kohta, mis peaks Noukogude Liitu asendama. Peale selle tekitas kohalike poliitiliste ja majandussusteemide arendamine vastuolu reintegratsioonile. SRU liikmetel on oigus jatta allkirjastamata lepingud, mida nad ei soovi, tekitades segase vorgustiku lepingute ja kohustuste vahel SRU riikides.

Peamiselt on SRU eesmargid seotud koordinatsiooniga riikide valis- ja kaitsepoliitika vahel. Proovitakse arendada uhist majandusruumi, toetada inimoigusi, uhendada piirkondi etniliselt, hallata endise Noukogude Liidu sojalisi struktuure, luua jagatud transpordi- ja sidevork, tugevdada keskkonnajulgeolekut, reguleerida migratsioonipoliitikat ning uhiselt voidelda organiseeritud kuritegevuse vastu. [11]

Venemaale oli ja on liit tahtis eelkoige jargmistel pohjustel: [6]

  • liiduvabariikides paiknevad Venemaale olulised energia - ja tooraineressursid; 
  • endisi liiduvabariike labivad transpordiliinid; 
  • territoorium kui valjapaas meredele ja ookeanidele ;
  • sojalis-strateegiline puhver; 
  • olemasoleva toostuse paiknemine ule kogu endise NSV Liidu territooriumi;
  • valjaspool Venemaa Foderatsiooni territooriumi elava ligikaudu 25 miljoni etnilise venelase saatus.

SRU-d koordineerivad institutsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koostood SRU raames teostatakse SRU koordineerivate institutsioonide kaudu. Suuremad neist on

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ "Commonwealth of Independent States" . The Free Dictionary . Vaadatud 07.11.2017 .
  2. ↑ 2,0 2,1 "About Commonwealth of Independent States" . Cisstat . Vaadatud 7.11.2017 .
  3. ↑ "Minsk" . Eesti Entsuklopeedia koduleht . Vaadatud 26.10.2017 .
  4. ↑ "Сведения о ратификации документов, принятых в рамках СНГ в 1991 - 2017 годах" . SRU Koduleht . Vaadatud 7.11.2017 .
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Liina Areng. "Soltumatute riikide uhendus" . Tartu Ulikool: Akadeemiline Balti ja Vene Uuringute Keskus . Originaali arhiivikoopia seisuga 12.12.2017 . Vaadatud 7.11.2017 .
  6. ↑ 6,0 6,1 Liina Areng (1999). "SRU kui rahvusvaheline organisatsioon" . Tartu Ulikool: Akadeemiline Balti ja Vene Uuringute Keskus . Originaali arhiivikoopia seisuga 12.12.2017 . Vaadatud 07.11.2017 .
  7. ↑ "Georgia's quitting CIS council will not affect security - Russian minister" . Sputnik News . 03.02.2006 . Vaadatud 27.11.2017 .
  8. ↑ "Georgia opts out of ex-Soviet military cooperation body" . Pravda Report . 03.02.2006 . Vaadatud 27.11.2017 .
  9. ↑ "Soltumatute Riikide Uhendus" . Entsuklopeedia.ee . Vaadatud 26.10.2017 .
  10. ↑ Aleksei Eremenko (27.05.2014). "Ukraine Leaving CIS Shoots Down Kremlin's Imperial Ambitions" . The Moscow Times . Vaadatud 27.11.2017 .
  11. ↑ "Commonwealth Of Independent States" . Encyclopedia.com . Vaadatud 07.11.2017 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Armeenia  | Aserbaid?aan  | Kasahstan  | Korgozstan  | Moldova  | Tad?ikistan  | Usbekistan  | Valgevene  | Venemaa
Assotsieerunud vaatleja: Turkmenistan

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Soltumatute_Riikide_Uhendus&oldid=6491343 "