Rutikvere moisa varemed
Rutikvere mois
(
saksa keeles
Ruttigfer
, varem
Zweifelshof
ja
Gutmansbeck
) oli
ruutlimois
Viljandimaal
ja
Parnu kreisis
Poltsamaa kihelkonnas
.
Tanapaeval paiknevad moisa maad ja moisasuda osalt
Jarva
ja osalt
Jogeva maakonnas
. Maakondi lahutab
Poltsamaa jogi
.
Esmateated moisast parinevad 1514. aastast, mil ordumeister
Wolter von Plettenberg
annetas kolm
adramaad
Poltsamaa kihelkonnas Wilhelm von Zwifelnile (Zweifeln). 1595. aastal kinnistas
Poola kuningas
Sigismund II August
moisa von Zwifelni parijatele.
17. sajandi keskpaigas kuulus Rutikvere mois Johann Buxhowdenile. 1645. aastal annetas kuninganna
Kristiina
moisa Philip Uhlftadtile. 1662. aastal laks mois kingiks Erik von Pistohlkorsile. 1660. aastatest kuni 1919. aastal toimunud voorandamiseni oli mois von
Pistohlkorside
omanduses.
Erik von Pistohlkors
(1628?1700) asus Eestimaale elama ja omandas peale Rutikvere ka
Jadivere
,
Paatsalu
,
Illuste
,
Massu
ja
Pari moisa
. 1680. aastatel sattus Rutikvere mois
reduktsiooni
alla, kuid seoses Rootsi voimu vahetumisega Vene voimu vastu restitueeriti mois 1712. aastal von Pistohlkorsidele. Erik von Pistohlkorsi poja Johann Erich von Pistohlkorsi (??1763) pojad
Otto Friedrich von Pistohlkors
(1727?1755),
Hans Reinhold von Pistohlkors
(1729?1769) ja
Moritz Wilhelm von Pistohlkors
(1730?1783) rajasid vastavalt
Poltsamaa kihelkonna
Rutikvere,
Hanila kihelkonna
Massu
ja
Palamuse kihelkonna
Kuremaa
liini.
Otto Friedrich von Pistohlkorsi
(1726?1755) jareltulijate valduses oli Rutikvere parusmois kuni
1919
. aastal toimunud voorandamiseni. Samuti oli tema jareltulijate valduses hulk teisi moisaid:
Imavere
,
Kaave
,
Kassinurme
,
Kivijarve
,
Koppelmaa
,
Kurista
,
Karde
,
Moisakula
,
Nomme
,
Puhatu
,
Tapiku
,
Vaiste
,
Voose
,
Vorbuse
ja
Vorevere mois
.
Otto Friedrich von Pistohlkors suri 1755. aastal koigest 28 aasta vanuselt. 1756. aastal vormistas Johann Erich von Pistohlkors Rutikvere moisa
postuumselt
oma pojale Otto Friedrichile, viimase lesele Dorothea Elisabethile ning nende alaealistele poegadele
Otto Friedrich II
-le (10.03.1754?10.06.1831)
[1]
ja Woldemar Conradile (1755?1801). 1762. aastal abiellus Otto Friedrichi lesk paruness Dorothea Elisabeth von
Ungern-Sternberg
oma mehevenna
Moritz Wilhelm von Pistohlkorsiga.
1774. aastal otsustasid taisikka joudnud vennad Otto Friedrich II ja Woldemar Conrad von Pistohlkors oma parandi jaotada ning Rutikvere mois ja kolm karjamoisa ?
Kaave
,
Nurga
(Nurkafer) ja
Uinvilja
(Uinwilja) ? koos koigi paraldiste, ettevotete, karja, viinapoletuskatla ja muu majapidamiskraamiga sai Vene sojavaes teeninud Otto Friedrichile, kes tasus parandiosa oma vennale Woldemar Conradile. 1781. aastal laks Otto Friedrich von Pistohlkors II
majorina
erru ning asus ise Rutikvere moisa majandama. 1783. aastal nimetas ta Rutikvere moisale kuuluvad karjamoisad oma poegade jargi Karlswaldiks (Uinvilja), Jurgensbachiks (
Pendi
) ja Friedrichshofiks (Nurga).
1803. aastaks oli Otto Friedrich von Pistohlkors Rutikvere moisa piiresse rajanud kokku 54 hoonet. Nende hulgas olid ehitusjargus kivist eluhoone; karjaaed (
Viehgarten
); suur kivist, viie eluruumiga kasvuhoone (
Gewachshaus
) koos volvitud keldriga; suur joeaarne kivist hoone, kus olid moisavalitsejale ja
viinameistrile moeldud ruumid (viinakook (
Brantweinskuche
) oli samuti ligidal), samuti asus seal ollepruulikoda (
Bierbrauerei
) ja linnasekoda (
Malzerei
) ning sepa elamine, too- ja soeruum; nuumtall 50 harjale; volvikelder; suur kivist gooti stiilis veski kolme veskikivi ja uhe saega, samuti moldrile moeldud ruumid; kulalistemaja; puidust haarber (
Herberge
); tagavara magasiait; vana puidust elumaja; puidust topeltait (
doppelte Klete
), viinaait (
Brantweinsklete
), topeltrehi tuulekambriga (
doppelte Riege mit der Windkammern
); vana linnaserehi (
Malzriege
), mis oli voetud kasutusele tisleri tookojana; puttsepa maja; veski juures olev tall; veski juures asuv rehi. Moisapere nimekirja kuulus 1805. aastal 30 mees- ja 29 naishinge.
1807. aastal laks Rutikvere mois sekvestri alla. 1814. aastal rentis
Liivimaa Maakrediidiselts
moisa Otto Friedrich von Pistohlkors II-le, kes jai 1821. aastani moisa rentnikuks. 1821. aastal ostis tema poeg Otto Friedrich IV von Pistohlkors uuel enampakkumisel moisa taielikult maakrediidiseltsi kaest valja. 1851. aastal omandas moisa Otto Friedrich IV poeg Alexander (1820?1896). Ta parandas selle oma pojale
Richard Nicolai Woldemar von Pistohlkorsile
(1856?1940), kes jai viimaseks von Pistohlkorside suguvosast Rutikvere moisa omanikuks.
1919. aastal
voorandas
Eesti Vabariik moisa. Richard Nicolai Woldemar von Pistohlkorsi kasutusse jai perekonna kalmistu ja haarberi juures olev vaike maatukk, kuhu ta ehitas uue kahekorruselise elumaja. Richard Nicolai Woldemar von Pistohlkors suri 1940. aastal Saksamaal.
1954. aastal toimunud tulekahju jarel on peahoone seisnud varemeis.
[2]
Hoonest on sailinud vaid muurid. Varemed on eravalduses.
Rutikvere moisa peahoone varemed, park ja suur osa korvalhooneid paiknevad Poltsamaa joe vasakkaldal
Jarvamaal
Jarva vallas
. Veskiveski, enamik moisa sihiteest ja
Kutimae kalmistu
on
Jogevamaal
Poltsamaa vallas
. Kalmistu juures on kabel.
[3]
Poltsamaa joe
aares paikneb tanapaeval Rutikvere kalakasvandus.