Rotterdam

Rotterdam
	Linna siluett ja jogi Nieuwe Maas
	Lipp Vapp
Pindala	304,2 km²
Elanikke	664 311 (1.01.2023)
Koordinaadid	51° 55′ N , 4° 29′ E

See artikkel raagib linnast; laeva kohta vaata artiklit Rotterdam (1997)

Rotterdam on linn Hollandis Louna-Hollandi provintsis . See on riigi suuruselt teine linn.

Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam .

13. sajandil rajati linna kohale Rotte joele tamm . 7. juulil 1340 sai Rotterdam linnaoigused. 19. sajandiks oli sealne sadam kasvanud uheks suuremaks maailmas. Linna areng sai aga suurema hoo sisse Nieuwe Waterwegi valmimise jarel 1872. aastal, mis parandas oluliselt ligipaasetavust sadamale. 1898. aastal valmis linnas Witte Huis , mida arvatakse Euroopa esimeseks korghooneks. 1913. aastal alustas tegevust Erasmuse Rotterdami Ulikool . 1940. aastal havis suur osa linnasudamest sakslaste pommitamise tagajarjel. 1956. aastal avati Rotterdami lennujaam ja 1968. aastal Rotterdami metroo .

Rotterdam?Haagi suurlinnapiirkonnas elas 2020. aastal 2,6 miljonit inimest.

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linna nimi tuleneb hollandi sonadest dam (' tamm ') ning Rotte (joe nimi). Rotte jogi suubub tanapaeval Nieuwe Maasi , mida linna asutamise paiku kutsuti nimedega Merwede ja Waal . See on Reini , kuni 20. sajandi alguseni Reini ja Maasi uhise delta haru, mis voolab laane suunas Pohjamere poole.

Joe nimi oli minevikus Rotta ning see oli moodustunud sonadest rot 'mudajas' ja a 'vesi'.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rotte joe suudmes asuvas madalsoos oli asula juba 900. aasta paiku. 1150. aasta paiku tabas seda kanti uputus , mis sundis inimesi elamute kaitseks tamme ehitama. Tanapaevase Nieuwe Maasi kaldale rajati Schielandi Suurveetamm. Rotte joe tamm (hollandi keeles Rotterdam ) ehitati 1260. aastatel ja asus tanapaeva Hoogstraati kohal.

Rotterdamile andis linnaoigused 7. juunil 1340 Hollandi krahv Willem IV , kes on rohkem tuntud Hainault' krahvi Guillaume II-na. Sel ajal oli linnas umbes 2000 elanikku.

1350. aasta paiku valmis Rotterdami kanal ( Rotterdamsche Schie ), mis avas veetee Rotterdamist pohjapoolsetesse linnadesse. See kanal andis linnale suure arengutouke ning muutis Rotterdami tahtsaks sadamaks, mille kaudu peeti uhendust Hollandi, Inglismaa ja Saksamaa linnadega.

1488 . aastal piiras Rotterdami Frans van Brederode , kes ei tunnustanud Saksa-Rooma keisri Maximilian I voimu. Ulejargmisel aastal sai van Brederode ulestous luua ja ta ise suri viimases lahingus saadud haavadesse.

1563 oli Rotterdamis suur tulekahju .

1574 asutati Rotterdami admiraliteet .

1622 pustitati Rotterdamis ausammas Rotterdami Erasmusele .

1722 asutati linnas bors .

1769 asutati Bataavia Eksperimentaalfilosoofia Uhing . Eksperimentaalfilosoofiaks nimetati tollal teadust . See uhing eksisteerib sama nime all tanapaevani ning keskendub oma tegevuses peamiselt meditsiinile ja inseneriteadustele.

1781 asutati Rotterdami akadeemia, mis tegutseb peamiselt kunsti ja disaini vallas ning kannab alates 1998 . aastast nime Willem de Kooningi akadeemia . Konekeeles kutsutakse seda Rotterdami akadeemiaks tanini.

1835 valmis raekoda .

1844 asutati mojukas liberaalne paevaleht "Nieuwe Rotterdamsche Courant". See ajaleht uhines 1970 Amsterdami liberaalse paevalehega ja uhinenud ajaleht "NRC Handelsblad" ilmub tanapaevani.

1847 valmis Rotterdami ja Amsterdami vahel raudtee ja avati Rotterdami Delfti raudteejaam, mis suleti 1940 . aastal.

1849 avati Frans Jacob Otto Boijmansi parandatud kunstikogu pohjal Boijmansi muuseum. Tanapaeval kannab see nime Boimans Van Beuningeni muuseum ja see on Rotterdami tahtsaim kunstimuuseum.

1851 avati Maasi Soude- ja Jahtklubi, mis alates 1901 . aastast kannab nime Kuninglik Soude- ja Jahtklubi.

1857 asutati Rotterdami loomaaed ja 1859 raamatukogu . 1870 avati munitsipaalveevark. 1872 valmis Nieuwe Waterweg , laevatatav kanal , mis parandas laevade juurdepaasu Rotterdami sadamasse ja voimaldas linnal kasvama hakata Nieuwe Maasist lounasse. 1873 loodi Hollandi-Ameerika Aurulaevakompanii, mis nime Holland America Line all tegutseb tanapaevani. 1874 avati esimene purskkaev (Uuel Turul) ja meresoidumuuseum. 1876 rajati linnapuhastusettevote Rotterdami Puhastusteenindus, mis nime Roteb all tegutseb tanapaevani. 1877 avati raudteejaam Rotterdam Zuid ja selleni viiv raudteesild ule Nieuwe Maasi. 1879 pandi kaima hobutramm . 1885 avati geograafia- ja etnograafiamuuseum, mis nime all Wereldmuseum ('maailmamuuseum') tegutseb tanapaevani. 1894 rajati munitsipaalne gaasiettevote ja elektrivork.

1898 valmis Witte Huis ('valge maja'), mis oli 10-korruseline ja 43 m korge ning rajatud juugendstiilis . See oli valmimise ajal Euroopa korgeim kontorihoone.

1904 avati Rotterdami ajaloomuuseum. 1905 asendati hobutrammid elektritrammidega . 1908 asutati jalgpalliklubi , mis tanapaeval kannab nime Rotterdami Feyenoord . 1913 avati Hollandi Kommertskool, mis tanapaeval kannab nime Erasmuse ulikool Rotterdamis . 1918 asutati Rotterdami filharmooniaorkester . 1937 valmisid Stadion Feijenoord ja selle juurde kuuluv Rotterdami staadioni raudteejaam.

Teises maailmasojas rundas Saksamaa Hollandit 10. mail 1940 . Adolf Hitler oli lootnud Hollandi uhe paevaga vallutada, kuid Hollandi sojavagi hakkas vastu. Karistuseks kaskis Hitler 14. mail Rotterdami pommitada. Luftwaffe viskas linnasudamele ligi 100 tonni pomme, mis tekitas linnas tuletormi . 2,6 km² linna keskosas oli taielikult maatasa tehtud. Kokku havitati 24 978 elumaja, 2320 kauplust, 775 ladu, 62 kooli ja 24 kirikut. Hukkunuid oli kull alla 1000, sest inimesed olid enamjaolt eelmiste paevade pommirunnakute tottu ohutumatesse kohtadesse pagenud, aga koduta jai 85 000 inimest. Saksamaa ahvardas samal viisil runnata teisigi Hollandi linnu, mistottu Hollandi valitsus jargmisel paeval kapituleerus.

Parast soda ehitati Rotterdam jalle ules. 1956 avati Rotterdami lennujaam . 1960 valmis 185 m korgune Euromast . 1962 sai Rotterdam maailma koige suurema kaubakaibega sadamaks maailmas (tonnide poolest) ja oli seda kuni 2004 . aastani, kui temast moodus Shanghai .

1968 avati Rotterdami metroo , mis valmimise ajal oli 5,9 kilomeetriga uks maailma koige luhemaid, kuni 1982 avati teine liin. Tanapaeval on sellel 5 liini ja 62 jaama liinide kogupikkusega 78,3 km.

Rotterdam oli 2001 . aastal Euroopa kultuuripealinn . Samal aastal valmisid 33-korruseline 123 m korgune pilvelohkuja Maailma Sadamakeskus ja okeanaarium .

Alates 2009 . aastast on Rotterdami linnapea Ahmed Aboutaleb . Ta on esimene Hollandi suure linna linnapea, kes on muslim . Ta on sundinud Marokos ja tal on nii Hollandi kui ka Maroko kodakondsus.

Linnas peeti 2021. aasta Eurovisiooni lauluvoistlus .

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rotterdami sadam on Euroopa suurim. 2012. aastal kais sadamast labi 396 miljonit tonni kaupa, mida oli ule kahe korra enam kui kaubamahult jargmises, Amsterdami sadamas. ^[1]