|
See artikkel raagib Remuse kaksikvennast; Michigani linna kohta vaata artiklit
Romulus (Michigan)
.
|
Romulus
(
24. marts
771 eKr
Alba Longa
[1]
? 5. juuli
[2]
voi 7. juuli
716 eKr
[1]
Rooma
) oli legendaarne tegelane,
Remuse
kaksikvend, kellele
annaalide
parimus omistab
Rooma asutamise
ning
Rooma riigi
pohiliste poliitiliste institutsioonid rajamise ning kes annaalide parimuse jargi oli esimene
Vana-Rooma kuningas
ja kelle nimest annaalide parimuse jargi parineb
Rooma
nimi.
[1]
[3]
Tema ajaloolisuse ule on uurijad alates 19. sajandi algusest vaielnud.
Parimuse jargi asutas
latiini
paritolu Romulus, jumal
Marsi
ja
Rhea Silvia
,
Alba Longa
kuninga
Numitori
tutre poeg,
[1]
markides maha selle puhad piirid
[4]
(
pomerium
),
21. aprillil
753 eKr
.
[5]
Seoses sellega tappis ta oma kaksikvenna
Remuse
, kes oli puhast piirist relvis ule astunud.
[5]
Kui
Palatinuse kunkale
oli linn rajatud, kutsus Romulus oma linna kurjategijaid, pogenenud orje, pagendatuid ja teisi heidikuid, tootades neile varjupaika. Nonda asustas Romulus viis
Rooma seitsmest kunkast
. Hiljem roovisid noored roomlased Romuluse nouandel endale naised, kes olid parit
sabiinidega
asustatud naaberlinnast
Curesest
, (
sabiinitaride roovimine
). See toi kaasa soja, mis loppes rahulepinguga, mille jargi sabiinid voisid elama asuda naabruses
Quirinalise kunkal
. Sabiinide kuningas
Titus Tatius
jagas viis aastat Romulusega voimu.
[6]
[7]
Romulus jaotas rahva voitlusvoimelisteks ja voitlusvoimetuteks. Ta moodustas suursugusematest linlastest
Senati
, mille liikmete jareltulijatest kujunes
vabariigi ajastu
Rooma riigi eliit. Romulus asutas ka
kuriaatsed komiitsid
, kellele ta andis ulesandeks muu hulgas seaduste ratifitseerimise. Romulus pidas ka vallutussodu. Ta jagas Rooma tollase rahvastiku kolmeks
triibuseks
:
Tities
,
Ramnes
ja
Luceres
. Igauks neist jagunes kumneks
kuuriaks
. Iga kuuria pidi ohu korral Rooma sojavakke valja panema sada jalavaelast ja kumme ratsavaelast, nii et kokku saadi 3000 jalavaelast ja 300 ratsavaelast.
[8]
Triibuste liikmete jareltulijatest said
patriitsid
. Legendi jargi voeti Romulus parast 40 aastat kestnud valitsemist uhe tormi ajal taevasse. Tema enda soovil austati teda parast surma jumal
Quirinusena
. See oli sabiinide jumal, keda austati Quirinalise kunkal.
[4]
[9]
Legendi jargi oli Romuluse ja
Remuse
isa jumal
Mars
ja nende ema oli
vestaal
Rhea Silvia
,
Alba Longa
kuninga
Numitori
,
Aineiase
otsese jareltulija tutar.
[10]
Seega parines Romulus ema poolt Alba Longa kuningate soost.
Plutarchos
jutustab, et keegi
Lucius Taruntius
, matemaatik, astroloog ja
Marcus Terentius Varro
(teose "
De lingua Latina
" autori) sober arvutas valja kaksikute
eostamise
ja sunni tapse kuupaeva (24. juuni
772 eKr
ja 24. marts
771 eKr
).
[1]
[11]
Parast
Troojast
pogenemist joudis Aineias
Latiumi
. Seal vottis teda vastu kuningas
Latinus
, kes tutvustas talle oma tutart
Laviniat
. Aineias armus Laviniasse, aga Lavinia oli juba lubatud
rutulite
kuningale
Turnusele
.
[10]
Latinus kuulas Aineiase ara, kuid kartes Turnuse kattemaksu, ei votnud ta Aineiase kosimist vastu.
- ↑
1,0
1,1
1,2
1,3
1,4
Eutropius
,
Breviarium historiae Romanae
, I, 1.
- ↑
Plutarchos
,
Romuluse elu
, 27, 4.
- ↑
Giovanni Geraci
,
Arnaldo Marcone
.
Storia romana
, lk 19, 2004.
- ↑
4,0
4,1
Florus
,
Epitome rerum Romanarum
,, I, 1.16?18.
- ↑
5,0
5,1
Titus Livius
,
Ab urbe condita libri
, I, 7.
- ↑
Plutarchos
.
Vita di Romolo
, 23, 1?3.
- ↑
Strabon
,
Ge?graphika
, V, 3,7.
- ↑
Titus Livius
,
Ab urbe condita libri
, I, 13.
- ↑
Plutarchos
,
Romuluse elu
, 27?29;
Titius Livius
,
Ab urbe condita libri
, I, 15.
- ↑
10,0
10,1
Strabon
,
Ge?graphika
, V, 3,2.
- ↑
Plutarchos,
Romuluse elu
, 12, 3?5.
|
---|
Jumalused
|
|
|
Legendaarsed isikud
|
|
---|
Tekstid
|
|
---|
Moisted ja tavad
|
|
---|
Vaata ka
|
|
---|