Romulus

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib Remuse kaksikvennast; Michigani linna kohta vaata artiklit Romulus (Michigan) .

Lupa Capitolina , emahunt imetab Romulust ja Remust , detail. Pronks. Etruski skulptuur, 5. sajand eKr. Kaksikud on 15. sajandi lisandus.
Romulus ja Remus Peter Paul Rubensi maalil (1615-16).

Romulus ( 24. marts 771 eKr Alba Longa [1] ? 5. juuli [2] voi 7. juuli 716 eKr [1] Rooma ) oli legendaarne tegelane, Remuse kaksikvend, kellele annaalide parimus omistab Rooma asutamise ning Rooma riigi pohiliste poliitiliste institutsioonid rajamise ning kes annaalide parimuse jargi oli esimene Vana-Rooma kuningas ja kelle nimest annaalide parimuse jargi parineb Rooma nimi. [1] [3] Tema ajaloolisuse ule on uurijad alates 19. sajandi algusest vaielnud.

Parimuse jargi asutas latiini paritolu Romulus, jumal Marsi ja Rhea Silvia , Alba Longa kuninga Numitori tutre poeg, [1] markides maha selle puhad piirid [4] ( pomerium ), 21. aprillil 753 eKr . [5] Seoses sellega tappis ta oma kaksikvenna Remuse , kes oli puhast piirist relvis ule astunud. [5] Kui Palatinuse kunkale oli linn rajatud, kutsus Romulus oma linna kurjategijaid, pogenenud orje, pagendatuid ja teisi heidikuid, tootades neile varjupaika. Nonda asustas Romulus viis Rooma seitsmest kunkast . Hiljem roovisid noored roomlased Romuluse nouandel endale naised, kes olid parit sabiinidega asustatud naaberlinnast Curesest , ( sabiinitaride roovimine ). See toi kaasa soja, mis loppes rahulepinguga, mille jargi sabiinid voisid elama asuda naabruses Quirinalise kunkal . Sabiinide kuningas Titus Tatius jagas viis aastat Romulusega voimu. [6] [7]

Romulus jaotas rahva voitlusvoimelisteks ja voitlusvoimetuteks. Ta moodustas suursugusematest linlastest Senati , mille liikmete jareltulijatest kujunes vabariigi ajastu Rooma riigi eliit. Romulus asutas ka kuriaatsed komiitsid , kellele ta andis ulesandeks muu hulgas seaduste ratifitseerimise. Romulus pidas ka vallutussodu. Ta jagas Rooma tollase rahvastiku kolmeks triibuseks : Tities , Ramnes ja Luceres . Igauks neist jagunes kumneks kuuriaks . Iga kuuria pidi ohu korral Rooma sojavakke valja panema sada jalavaelast ja kumme ratsavaelast, nii et kokku saadi 3000 jalavaelast ja 300 ratsavaelast. [8] Triibuste liikmete jareltulijatest said patriitsid . Legendi jargi voeti Romulus parast 40 aastat kestnud valitsemist uhe tormi ajal taevasse. Tema enda soovil austati teda parast surma jumal Quirinusena . See oli sabiinide jumal, keda austati Quirinalise kunkal. [4] [9]

Legend [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paritolu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Legendi jargi oli Romuluse ja Remuse isa jumal Mars ja nende ema oli vestaal Rhea Silvia , Alba Longa kuninga Numitori , Aineiase otsese jareltulija tutar. [10] Seega parines Romulus ema poolt Alba Longa kuningate soost. Plutarchos jutustab, et keegi Lucius Taruntius , matemaatik, astroloog ja Marcus Terentius Varro (teose " De lingua Latina " autori) sober arvutas valja kaksikute eostamise ja sunni tapse kuupaeva (24. juuni 772 eKr ja 24. marts 771 eKr ). [1] [11]

Parast Troojast pogenemist joudis Aineias Latiumi . Seal vottis teda vastu kuningas Latinus , kes tutvustas talle oma tutart Laviniat . Aineias armus Laviniasse, aga Lavinia oli juba lubatud rutulite kuningale Turnusele . [10] Latinus kuulas Aineiase ara, kuid kartes Turnuse kattemaksu, ei votnud ta Aineiase kosimist vastu.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eutropius , Breviarium historiae Romanae , I, 1.
  2. Plutarchos , Romuluse elu , 27, 4.
  3. Giovanni Geraci , Arnaldo Marcone . Storia romana , lk 19, 2004.
  4. 4,0 4,1 Florus , Epitome rerum Romanarum ,, I, 1.16?18.
  5. 5,0 5,1 Titus Livius , Ab urbe condita libri , I, 7.
  6. Plutarchos . Vita di Romolo , 23, 1?3.
  7. Strabon , Ge?graphika , V, 3,7.
  8. Titus Livius , Ab urbe condita libri , I, 13.
  9. Plutarchos , Romuluse elu , 27?29; Titius Livius , Ab urbe condita libri , I, 15.
  10. 10,0 10,1 Strabon , Ge?graphika , V, 3,2.
  11. Plutarchos, Romuluse elu , 12, 3?5.
Eelnev
?
Vana-Rooma kuningas
753?715 eKr
Jargnev
Numa Pompilius Pomponis