한국   대만   중국   일본 
Robert Oppenheimer ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Robert Oppenheimer

Allikas: Vikipeedia
Robert Oppenheimer
J. Robert Oppenheimer, u 1944. aastal
Sunninimi Julius Robert Oppenheimer
Sundinud 22. aprill 1904
New York , New Yorgi osariik , Ameerika Uhendriigid
Surnud 18. veebruar 1967 (62-aastaselt)
Princeton , New Jersey , Ameerika Uhendriigid
Alma mater Harvardi Ulikool
Christ's College , Cambridge
Gottingeni Ulikool
Abikaasa Katherine Oppenheimer
Lapsed 2
Teadlaskarjaar
Tegevusalad teoreetiline fuusika
Tookohad California Ulikool Berkeleys
California Tehnoloogiainstituut
Projekt Y
Institute for Advanced Study
Tuntumad tood tuumapomm
Doktoritoo "Zur Quantentheorie kontinuierlicher Spektren"
Doktoritoo juhendaja Max Born
Tuntumad opilased
Loend
Autogramm

Julius Robert Oppenheimer ( 22. aprill 1904 New York ? 18. veebruar 1967 Princeton ) oli ameerika tuumafuusik, keda peetakse tuumapommi isaks.

Ta juhtis Manhattani projekti teadusosa, mille kaigus 16. juulil 1945 lohati New Mexico osariigis maailma esimene tuumaseadeldis ( Trinity katse ).

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

New Yorgis Saksamaalt parit juudi immigrantide peres sundinud Oppenheimer lopetas 1921. aastal Eetilise Kultuuri Fieldstoni Kooli (Ethical Culture Fieldston School), mis on New Yorgis asuv iseseisev erakool.

1925. aastal sai ta Harvardi ulikoolis vabade kunstide (Bachelor of Arts) bakalaureusekraadi summa cum laude . 1926. aastast oppis Oppenheimer Saksamaal Gottingeni ulikoolis Max Borni kae all fuusikat. Gottingeni ulikool oli uks maailma juhtivaid teoreetilise fuusika keskusi. 1927. aastal lopetas ta ulikooli filosoofiadoktori kraadiga.

Parast teadustood teistes ulikoolides asus ta toole Berkeleys asuva California Ulikooli fuusikaosakonnas, kus temast sai 1936. aastal korraline professor. Ta andis markimisvaarse panuse teoreetilisesse fuusikasse, sealhulgas oli mitmeid olulisi saavutusi kvantmehaanikas ja tuumafuusika arendamises. Koos oma opilastega arendas ta ka valgete kaabuste , neutrontahtede ja mustade aukude teooriaid, kvantvaljateooriat ja kosmiliste kiirte vastastikmoju uuringuid.

1942. aastal kutsuti Oppenheimer Manhattani projektiga tegelema ja 1943. aastal maarati ta projekti Los Alamose labori direktoriks New Mexico osariigis. Labori tegevuse ulesandeks oli tootada valja esimesed tuumarelvad. Tema juhtimisvoimed ja teadusalased teadmised olid projekti onnestumisel olulised. 16. juulil 1945 osales ta maailma esimese tuumarelva katsetusel koodnimega Trinity. 1945. aasta augustis kasutati tuumarelvi Jaapani vastu Hiroshima ja Nagasaki pommirunnakutes , mis on jaanud seni ainsaks tuumarelva kasutamiseks relvastatud konfliktis. Vapustatuna tuumarelva purustusjoust Hiroshima ja Nagasaki pommitamisel puudis ta edaspidi teha koik selleks, et valtida tuumasoda ja voidurelvastumist Noukogude Liiduga .

1947. aastal sai Oppenheimer New Jersey osariigis Princetonis asuva Institute for Advanced Study direktoriks ning ta juhtis seejarel vastloodud USA aatomienergiakomisjoni mojukat uldnouandvat komiteed. Ta tegi komitees lobitood tuumaenergia rahvusvahelise kontrolli saavutamiseks, et hoida ara tuumarelva levikut. Ta oli vesinikupommi valjatootamise vastu aastatel 1949?1950 sel teemal peetud valitsuse aruteludel ja vottis seejarel eitava seisukoha sellega seotud kusimustes, mis kutsusid esile USA valitsuse ja sojaliste ringkondade halvakspanu ja viha.

Oppenheimer oli vasakpoolsete vaadetega. Tema vend Frank kuulus koguni Ameerika Uhendriikide Kommunistlikku Parteisse (see oli enne Teist maailmasoda legaalne). Ka Robert ei salanud eriti oma vaateid. Makartismi ajal viisid Oppenheimeri seisukohad ja tema varasemad seosed kommunistliku parteiga tema julgeolekukontrolli staatuse tuhistamiseni parast 1954. aastal toimunud julgeolekualast ulekuulamist . Ta lasti riigiametitest lahti pohjusel, et ta oli avaldanud enda kohta kaivat salastatud teavet. See lopetas tema juurdepaasu valitsuse tuumasaladustele ja seega ka tema karjaari tuumafuusikuna. Kuigi ta jai ilma poliitilisest mojust, jatkas Oppenheimer loengute pidamist, kirjutamist ja uurimistood fuusikas.

Albert Einstein ja Robert Oppenheimer 1950. aastate alguses

Septembris 1957 sai temast Prantsusmaa Auleegioni ordeni ohvitser [1] ja 3. mail 1962 valiti ta Londoni Kuninglik Seltsi valisliikmeks. [2] President Lyndon Johnson andis 1963 . aastal talle poliitilise ?estina Enrico Fermi auhinna , mis sumboliseeris tema rehabiliteerimist . Oppenheimer asutas Californias Berkeleys teoreetilise fuusika kooli, kus tootas surmani.

Tema vaadete tottu on moned veendunud, et tema abil saadeti NSV Liitu vajalik info, mille abil ka NSV Liit suutis luua oma tuumapommi. [ viide? ]

Robert Oppenheimer 1964. aastal

Oppenheimeril diagnoositi 1965. aasta lopus korivahk. Soovitud tulemusi ei andnud ei operatsioon ega ka 1966. aasta lopus saadud kiiritus- ja keemiaravi. [3] 18. veebruaril 1967, kolm paeva parast koomasse langemist, suri Oppenheimer oma kodus Princetonis 62-aastaselt. Oppenheimeri surnukeha tuhastati ja tema tuhk urniga visati merre.

2022. aasta detsembris kaskis USA energeetikaminister Jennifer Granholm tuhistada 1954. aasta otsuse Oppenheimeri julgeolekukontrolli staatuse kohta.

Muud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Oppenheimer sai filosoofiadoktori kraadi 1927. aasta martsis 23-aastaselt. Parast suulist eksamit utles administreeriv professor James Franck vaidetavalt: "Mul on hea meel, et see on nuud labi. Ta kavatses mind ule kuulama hakata." [4]

Parast Saksamaalt USA-sse naasmist vottis Oppenheimer vastu oppejoukoha California Ulikoolis Berkeleys . Fuusik Hans Bethe on raakinud tema oppejouaastate kohta: "Tema hiilgeaegadel oli tema ruhmas kaheksa kuni kumme kraadioppurit ja umbes kuus jareldoktoranti. Ta kohtus selle ruhmaga kord paevas oma kabinetis ja arutas uksteise jarel opilaste uurimisprobleemide seisu. Teda huvitas koik ja paeva jooksul vois ta nendega arutleda kvantelektrodunaamika , kosmiliste kiirte , elektronpaaride tekke, tuumafuusika ja muudel teemadel." [2]

Tema opilased nagid teda eemalhoidliku ja muljetavaldava geeniuse ning esteedina ja votsid omaks tema konni-, kone- ja muud maneerid ning isegi kalduvuse lugeda tekste nende originaalkeeles. Oppenheimeri toid peeti raskesti moistetavateks isegi abstraktsete teemade standardite jargi, milles ta oli asjatundja. Talle meeldis kasutada elegantseid, kuigi ulikeerulisi matemaatilisi tehnikaid fuusikaliste pohimotete demonstreerimiseks. [3]

Kui tema isa 1937. aastal suri, jattis ta Roberti ja tema venna Franki vahel jagamiseks 392 602 dollarit (vastas umbes 8 miljonile dollarile 2022. aastal). Oppenheimer kirjutas kohe testamendi, mis jattis tema parandvara California ulikoolile, et seda kasutada ulikooli lopetajate jaoks stipendiumitena. [3]

Los Alamoses paiknes sojavaelabor ning Oppenheimer ja teised teadlased pidid saama sojavaelasteks. Oppenheimer tellis endale kolonelleitnandi mundri ara ja asus alles siis tegema sojavaelase fuusiliste voimete testi, mis aga ebaonnestus. Sojavaearstid pidasid teda alakaaluliseks (ta kaalus 58 kg), diagnoosisid tal kroonilise koha tuberkuloosiks ja olid mures tema kroonilise nimme-ristluu liigesevalu parast. [3]

Oppenheimer oli pikka kasvu ja kohn ning ahelsuitsetaja [3] , kes jattis intensiivsel keskendumisperioodil sageli soogikordi vahele. Paljud sobrad utlesid talle, et ta voib olla ennasthavitav.

Oppenheimerit vaevasid kogu tema elu jooksul depressiooniperioodid ja ta utles kord oma vennale: "Ma vajan fuusikat rohkem kui sopru". [5]

Hans Bethe on oelnud: "Kuna Oppenheimeri teadusliku tahelepanu objekt muutus sageli kiiresti, ei tootanud ta kunagi uhegi teema kallal piisavalt kaua, et jouda sellega lopuni ja palvida Nobeli preemia."

Parand [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Oppenheimerist on kirjutatud rohkelt elulugusid, sealhulgas on olulisemaks Kai Birdi ja Martin J. Sherwini " American Prometheus " ("American Prometheus: The Triumph and Tragedy of Robert Oppenheimer." 2005), mis voitis 2006. aastal Pulitzeri preemia eluloo- voi autobiograafiaauhinna. [6]
  • 1980. aastal valminud dokumentaalfilm "The Day After Trinity", mis raagib Oppenheimerist ja tuumapommist, oli nomineeritud 1980. aasta parima dokumentaalfilmi Oscarile ja sai Peabody auhinna . [8]
  • Oppenheimeri elu kasitleb Tom Morton-Smithi 2015. aasta naidend "Oppenheimer", samuti 1989. aasta film "Fat Man and Little Boy", kus Oppenheimerit kehastas Dwight Schultz . Samal aastal mangis David Strathairn Oppenheimerit telefilmis "Day One". [9]
  • 2004. aastal toimus California ulikoolis Berkeleys Oppenheimeri sajanda sunniaastapaeva puhul konverents Oppenheimeri parandi kohta koos tema elu kasitleva digitaalse naitusega. [10]

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Wolverton, Mark (2008). A Life in Twilight: The Final Years of J. Robert Oppenheimer. New York: St. Martin's Press. ISBN 978-0-312-37440-2 . OCLC 223882887.
  2. ↑ 2,0 2,1 J. Robert Oppenheimer. 1904?1967. Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Bird, Kai; Sherwin, Martin J. (2005). American Prometheus: The Triumph and Tragedy of J. Robert Oppenheimer. New York: Alfred A. Knopf. ISBN 978-0-375-41202-8 . OCLC 56753298.
  4. ↑ The Eternal Apprentice. Time. November 8, 1948.
  5. ↑ Smith, Alice Kimball; Weiner, Charles (1980). Robert Oppenheimer: Letters and recollections. Cambridge, Massachusetts: Harvard University Press. ISBN 978-0-8047-2620-7 . OCLC 5946652.
  6. ↑ 2006 Pulitzer Prizes. Archived from the original on August 14, 2011.
  7. ↑ The Day After Trinity: Oppenheimer & the Atomic Bomb. Movies & TV Dept. The New York Times.
  8. ↑ Peabody Award Winners. University of Georgia. Archived from the original on July 26, 2011.
  9. ↑ Day One. IMDb.
  10. ↑ J. Robert Oppenheimer Centennial at Berkeley. University of California, Berkeley.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Robert Oppenheimer ? pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Robert_Oppenheimer&oldid=6665157 "