Robert Boyle ( 25. jaanuar 1627 ? 30. detsember 1691 ) oli iiri fuusik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.

Ta sundis Lismore 'is Iirimaal . Parast Genfi Akadeemia lopetamist 1644 siirdus ta 12 aastaks oma moisasse, kus puhendus fuusika ja keemia katsetele. Ta toi eksperimendi fuusikas ja keemias aukohale. Uurides katseliselt paljusid polemisreaktsioone , samuti soolade , hapete ja aluste muundumist, pani ta aluse ainete koostise kindlaks maaramisele (kvalitatiivne keemiline analuus).

Oma tahtsaimas raamatus "Keemik-skeptik" ("The Sceptical Chymist", 1661 ) vottis ta kasutusele keemilise elemendi moiste. Ta kasitles elementi koikide kehade lihtsaima algena, millest koosnevad keerulisemad kehad ja milleks need loppkokkuvottes jalle lagunevad. Aastal 1663 hakkas ta esimesena kasutama taimseid indikaatoreid hapete ja aluste tuvastamiseks. 1680 tootas ta valja fosfori uue saamismeetodi ning valmistas fosforhapet .

Uurides ohu ruumala soltuvust rohust , avastas ta 1660 seaduse, mida tanapaeval tuntakse Boyle'i-Mariotte'i seadusena .

Robert Boyle oli Londoni Kuningliku Seltsi uks asutajaid ja president.