Risto Kalervo Naatanen ( 14. juuni 1939 Helsingi ? 5. oktoober 2023 ^[1] Helsingi) oli soome psuhholoogiateadlane .

Ta oli uks kognitiivse neuroteaduse pioneere ja maailmas tuntud eelkoige lahknevusnegatiivsuse fenomeni avastajana. Naatanen on uks maailma tsiteeritumaid sotsiaalteadlasi ja uks vaheseid, kelle Soome Teaduste Akadeemia on nimetanud alaliseks professoriks. Ta on teinud tihedat koostood eesti teadlastega ja alates 2007. aastast oli ta professor Tartu Ulikoolis .

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Naatanen asus Helsingi Ulikoolis psuhholoogiat oppima 1958. aastal. Aastatel 1965?1966 sai ta esmase kognitiivse elektrofusioloogiaalase valjaoppe tolleaegse spetsialisti professor Donald B. Lindsley UCLA laboratooriumides Los Angeleses. Doktorikraadi omandas ta 1967. aastal Helsingi Ulikoolis, kaitstes Lindsley juhendamisel vaitekirja selektiivsest tahelepanust ja aju elektrilistest sundmuspotentsiaalidest. ^{[2] [3]} Juba sel ajal avaldas ta teadusmaailmale margatavat moju: oma doktoritoos juhtis ta tahelepanu vigadele tuntud uurimismeetodis ja alates sellest ajast ei ole avaldatud uhtki seda meetodit kasutanud tood. ^[4]

Karjaar [ muuda | muuda lahteteksti ]

1975. aastal maarati Naatanen Helsingi Ulikooli uldpsuhholoogia professoriks . Selles ametis pusis ta formaalselt 1999. aastani, kuigi oli tegelikult eemal alates 1983. aastast, kui taitis uurija-professori kohustusi Soome Teaduste Akadeemias . Ta oli ka Helsingi Ulikooli Kognitiivsete Aju-uuringute Keskuse asutaja ja direktor aastatel 1991?2006. ^{[3] [5]}

2007. aastal taitus Naatanenil 68. eluaasta, mis on Soome seaduste jargi professori pensioniiga . Et harra oli veel piisavalt heas vormis kasvoi maratoni jooksmiseks, ^[6] kutsus eesti kolleeg Juri Allik ta Tartu Ulikooli kognitiivse neuroteaduse professorina toole. Alates 2008. aastast oli Naatanen kulalisprofessor ka Taanis Aarhusi Ulikoolis . Lisaks koostoole eestlaste ja taanlastega jatkas ta teadustood ka Helsingis.

Peale statsionaarse too oli Naatanen ka pikaajaline toimetaja ja retsensent mitmes mojukas teadusajakirjas (nt Brain Research, International Journal of Psychophysiology, Journal of Cognitive Neuroscience jpt). ^[7]

Tema enda artiklid on kogunud kumneid tuhandeid viiteid ja tema h-indeks on Google Scholari susteemi andmetel ligikaudu 100. ^[8] Ta kuulub 0,5% maailma tsiteeritumate elavate teadlaste hulka ^[3] ning on tsiteerituim sotsiaalteadlane Soomes ja paradoksaalselt ka ajaloo tsiteerituim Eesti teadlane. ^{[9] [10]}

Teadustoo [ muuda | muuda lahteteksti ]

Naataneni elutoo keerleb umber lahknevusnegatiivsuse fenomeni, mille ta avastas 1978. aastal. MMN on elektroentsefalograafiliselt moodetud sundmuspotentsiaali komponent. See valjendub EEG salvestises negatiivse kuhmuna, mis tekib reaktsioonis halbivale stiimulile vorreldes rea standardsetega. Seega on tegu indikaatoriga muutuste tuvastamise mehhanismist ajus.

MMN on leidnud palju rakendusi alates muusikalise intelligentsuse mootmisest kuni laste kognitiivse arengu naitajateni. Autor ise on enim huvitatud kliinilisest suunast: muutuseid MMNis on muuhulgas seostatud psuhhoosi tekkega skisofreenias , Alzheimeri ja Parkinsoni tovega , dusleksiaga ja isegi koomast arkamise toenaosusega.

Naatanen loodab MMNi laialdasemalt rakendada ka haridussusteemis, seda eriti keeletajuga seonduvas, kus MMN on taas praktiliseks vahendiks osutunud. ^[11] Naiteks avaldati 1997. aastal prestii?ses ajakirjas Nature eesti-soome uhisuuring, kus selgus, et heli esmane tootlus ajus erineb soltuvalt sellest, kas ta on osa keelest (haalik) voi on tegemist mittekeelelise stiimuliga. Tuli valja, et eestlastest katseisikute aju tootleb foneemi "o" kui keelelist stiimulit aga soomlastest katseisikute oma mitte. ^[12]

Lisaks koigele muule on Naatanen avaldanud olulist moju ka Soome liikluspoliitikale. Nimelt ei kehtinud Soome maanteedel veel monda aega tagasi uhtegi kiiruspiirangut. Naatanen asus uurima inimeste liikluskaitumist ja kirjutas raamatu, juhtides tahelepanu kihutamise ohtlikkusele. Tolleaegne president Kekkonen sattus raamatut lugema ning aitas seejarel kaasa kiiruspiirangute kehtestamisele. ^[11]

Raamatud [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Road-User Behaviour and Traffic Accidents" (1976)
• "Attention and Brain Function" (1992)
• "Mismatch Negativity: A Probe to Auditory Perception and Cognition in Basic and Clinical Research" (peatukk raamatust "The Cognitive Electrophysiology of Mind and Brain", 2003)

Mojukamad artiklid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• The n1 wave of the human electric and magnetic response to sound ? a review and an analysis of the component structure (1987, Psychophysiology, 24 (4), 375?425)
• Early selective-attention effect on evoked potential reinterpreted. (1978, Acta psychologica, 42 (4), 313?29)
• The role of attention in auditory information-processing as revealed by event-related potentials and other brain measures of cognitive function (1990, Behavioral and brain sciences, 13 (2), 201?232)
• Language-specific phoneme representations revealed by electric and magnetic brain responses (1997, Nature, 385 (6615), 432?434)

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Auline vanemuurija Dundee Ulikoolis (?otimaa, 1979)
• Purkinje preemia (T?ehhoslovakkia, 1988)
• Soome Valge Roosi Ruutliordu I klassi ruutel (1990)
• Soome Kultuurifondi peapreemia (1990)
• Soome Liiklusohutuse Organisatsiooni liiklusohutuse auhind (1992)
• Society for Psychophysiological Research auhind silmapaistva panuse eest (USA, 1995)
• George Soros Professor, Tartu Ulikool (1996)
• Esimene rahvuslik teadusauhind Soome Haridusministeeriumilt (1997)
• Rahvusvahelise Psuhhofusioloogia Organisatsiooni 20. aastapaeva auhind erakordse panuse eest psuhhofusioloogiasse ja teistesse neuroteadustesse (International Organization of Psychophysiology, Kanada, 2002)
• World Innovation Foundation liige (Suurbritannia, 2005)
• Auliige Vene Biopsuhhiaatria Uhenduses ja Vene Neuroteaduse Uhenduses (Venemaa, 2005)
• Seeniorautasu Soome Psuhholoogiauhendustelt (2006)
• Nordic Prize neuroloogiliste arenguhairete valdkonna uurimuste eest (Rootsi, 2007)
• Tartu Ulikooli suur medal (2010) ^[13]
• Association for Psychological Science liige (USA, 2011)
• Soome Teadus- ja Kirjandusministeeriumi teaduse peapreemia (2011)
• Soome Lovi ordu komandor (2012)
• Soome Psuhholoogide Liidu kuldmedal (2012)

Valitud audoktoriks [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 2000 ? Jyvaskyla Ulikooli audoktor
• 2000 ? Tartu Ulikooli audoktor ^[14] psuhholoogia alal
• 2007 ? Barcelona Ulikooli kognitiivse neuroteaduse audoktor
• 2008 ? Peterburi Ulikooli neuroteaduste audoktor
• 2010 ? Helsingi Ulikooli meditsiiniteaduskonna audoktor

Valitud teadusakadeemiate liikmeks [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1980 ? Soome Teaduste Akadeemia
• 1994 ? Venemaa Teaduste Akadeemia
• 2007 ? Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]