Ringkonna oigustega linn
(地?市 (
diji shi
(
diji shi
) 'maa-astme linn') on
2. jargu haldusuksuse
tuup
Hiinas
.
Nad jaavad
haldusuksuste
hierarhias
provintside
ja
maakondade
vahele. Sama tasandi haldusuksused on
ringkonnad
(地?), aimakid (盟) ja
autonoomsed ringkonnad
(自治州).
Ringkonna oigustega linnad ei ole
asulad
, vaid sisaldavad tavaliselt peale keskuslinna maapiirkondi ja vaiksemaid linnalisi asulaid. Peaaegu koik nad jagunevad mitmeks
maakonnaks
,
maakonna oigustega linnaks
ja muudeks
3. jargu haldusuksusteks
. Nimelt olid ringkonnad, mille asemele ringkonna oigustega linnad moodustati, suured haldusuksused, kuhu kuulus nii linnalisi asulaid kui ka maapiirkondi. Et eristada ringkonna oigustega linna tegelikust linnast, kasutatakse esimeste kohta sona 市? (
shiqu
(shiq?)) 'linna-ala'.
Selleks et ringkond saaks ringkonna oigustega linnaks, peavad olema taidetud jargmised kriteeriumid:
- ringkonna keskuses peab olema vahemalt 250 000 elanikku, kes ei ole hoivatud pollumajandusega
- ringkonna kogutoodang peab olema vahemalt 200 miljonit
juaani
- teenuste kogutoodang peab uletama hankiva toostuse kogutoodangu ning uletama 35% kogutoodangust
Esimene ringkonna oigustega linn moodustati
5. novembril
1983
. Nuudseks on enamik ringkondi asendatud ringkonna oigustega linnadega ning asendamine jatkub praegugi. Praegu on Hiinas 283 ringkonna oigustega linna.
Enamik provintse koosneb taielikult voi peaaegu taielikult ringkonna oigustega linnadest. Hiina 22 provintsist ja 5
autonoomsest piirkonnast
on ainult 3 provintsis (
Yunnan
,
Guizhou
,
Qinghai
) ja 2 autonoomses piirkonnas (
Xinjiang
,
Tiibeti autonoomne piirkond
) ule kolme 2. jargu haldusuksuse, mis ei ole ringkonna oigustega linnad.
Koige suuremad ringkonna oigustega linnad on
Baoding
(
Hebei
provints),
Zhoukou
(
Henan
),
Nanyang
(
Henan
) ja
Linyi
(
Shandong
). igauhes neist on rohkem elanikke kui keskalluvusega linnas
Tianjinis
.
Ringkonnad ja aimakid on "provintside vahevoimud": erinevalt ringkonnaoigustega linnadest ei ole neil
rahvakongresse
(人大),
Hiina rahva poliitilist konsultatiivkonverentsi
(政?) ega
rahvavalitsust
(人民政府). Viimase asemel on neil haldusamet 行政公署. Ringkondade ja aimakkide muutmine ringkonna oigustega linnadeks tahendab kesktasandi tugevnemist, sest ringkonna oigustega linnadel on taielik haldussusteem (kahe parlamendikojaga, valitsusega ja "valimistega").
15 suurele ringkonna oigustega linnale on antud
allprovintsilinna
staatus, mis annab neile palju suurema
autonoomia
.
Allringkonna oigustega linn
on
maakonna oigustega linn
, mille voimupiirid lahenevad ringkonna oigustega linnade omadele.