Riigivurst ( saksa keeles Reichsfurst , ladina keeles princeps regni voi princeps imperii ) oli Saksa-Rooma riigi korgaadlik ( hertsog , vurst ja mitme suurema valduse krahv ) voi ilmaliku voimuga vaimulik isand ( peapiiskop , piiskop ja mone kloostri abt voi abtiss ), kes oli Saksa-Rooma valitseja ( Saksa kuninga voi Saksa-Rooma keisri ) otsene vasall .

Riigivursti seisus tekkis 12. sajandi jooksul, kui koige olulisemaid Saksa-Rooma riigi vasalle ( hertsogid , markkrahvid ning ilmaliku voimuga peapiiskopid ja piiskopid ehk vurstpiiskopid ) hakati kutsuma vurstideks (ladina princeps , st 'esimene, juht'). 13. sajandiks kujunes valja neile spetsiifiline oiguslik korraldus: nii ilmalikud kui ka vaimulikud vurstid said oma valitsemistunnused ( regaalid ) otse kuningalt voi keisrilt ja neile anti ka privileegid: oma raha muntimise oigus, tollimaksude kogumise, krahvidele ja vabaharradele maade laanistamise oigus. Neil oli ka tseremoniaaloigusi, naiteks nimetada end ametlikus kirjavahetuses vurstlikuks valitsejaks, omada mojukust naitavaid regaale jne. 13. sajandil hakati valitsejaid ka ametlikult riigivursti seisusse tostma ? varem vurstidel ametlikku urikut selle kohta polnud, kuid neid peeti sellest hoolimata riigivurstideks. 12.?13. sajandil olid riigivurstid enamjaolt vaimulikud valitsejad, hiljem lisandus suur hulk ilmalikke. 14. sajandiks oli riigivursti seisus oma privileegide ja kohustustega uldiselt valja kujunenud. 13. sajandil oli koigil riigivurstidel oigus kuningat valida, kuid sajandi lopuks hakkas kujunema tavalistest riigivurstidest korgemal seisev kuurvurstide seisus, mis sai lopliku kuju 1356 . aastal Karl IV Kuldbullas.

Saksa riigivurstid Vana-Liivimaal [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ka Vana-Liivimaa piiskopid olid riigivurstid. Riia piiskop oli esimest korda keisrile vasallivande andnud juba 1208 . aastal, uuesti tegi ta seda 1225 . aastal ning sai ka laanikirja. Samal aastal anti laanikiri ka Tartu piiskopile , Saare-Laane piiskop sai selle 1228 . aastal. Kuid seejarel kuni 15. sajandi alguseni Liivimaa piiskopid keisrilt riigivursti regaale ei kusinud. Alles keiser Sigismundi ajal said Riia peapiiskop , Tartu piiskop ja Saare-Laane piiskop taas riigivursti regaalid (nad kasutasid keisri tuge voimuvoitluses Saksa ordu Liivimaa orduharu vastu).

Kuid ka 15. sajandil jaid riigivursti tunnuste laanistamised Liivimaa piiskoppidele ebajarjekindlaks. Alles 1521 . aastal anti regaalid koigile Liivimaa piiskoppidele, sealjuures said Kuramaa ja Tallinna piiskopid selle esimest korda. Edaspidi tunnistasid peaaegu koik Liivimaa piiskopid endid keisri vasallideks, ainult Tallinna piiskopid toenaoliselt ei teinud seda.

Liivi ordumeister omandas tiitli 1526 . aastal, Liivimaa orduvalduste pidulik laanistamine tema esindajale toimus 1530 . aastal. Ordumeistrid jaid riigivurstiks kuni Liivi ordu lopuni 1562 . aastal.

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Karl-Friedrich Krieger: "Konig, Reich und Reichsreform im Spatmittelalter", Munchen 2005, eriti lk 37?39 ja 105?109. ISBN 3-486-57670-4