Tjornin
, jarv Reykjaviki kesklinnas.
Vaade Reykjaviki kesklinnale
Hallgrimuri kiriku
tornist
Althingi
hoone
Reykjavik
(varasem
eestikeelne
nimi
Reikjavik
) on
Islandi
pealinn
, maailma pohjapoolseim pealinn. Reykjavik asub Edela-Islandil
Atlandi ookeani
kaldal,
Esja
vulkaani
lahedal
Faxafloi lahe
lounarannal.
Umbes 140 000 elanikuga Reykjavik on Islandi suurim linn, riigi majandus- ja valitsuskeskus. Kogu pealinnapiirkonnas (
Hofuðborgarsvæði
) elab ligi 250 000 inimest.
Reykjaviki nimi tahendab ligikaudu "suitsude lahte" ning arvatakse tulenevat umbruskonnas levinud
kuumaveeallikaist
. Linna algne nimi oli
Reykjarvik
, kuid teine
r
kadus 1300. aasta paiku.
Reykjaviki peetakse Islandi esimeseks pusiasulaks, mille rajas
Ingolfur Arnarson
juba
870
. aasta paiku.
18. sajandini
oli see siiski vaid monest talust koosnev
kula
. 1786. aastal anti 200 elanikuga asulale
linnaoigused
? see oli uks kuuest asulast, mis said
Taani
kuningalt eksklusiivse kauplemisoiguse. Jargnenud kumnendite jooksul kasvas Reykjavik joudsalt, muutudes algul piirkonna ning hiljem riigi kaubanduse, rahvastiku ja valitsuse keskuseks. Kaubandusoigused kuulusid Taani alamatele 1880. aastani, mil luba vabakaubanduseks anti koigile ja esile tousid Islandi enda kaupmehed.
19. sajandil sai Reykjavikist Islandi iseseisvusliikumise keskus.
1845
. aastal taastati seal Islandi omavalitsusorgani
Althingi
tegevus, mille islandlased moodustasid esimest korda 930. aastal. Ehkki Althing vois toona vaid Taani kuningale Islandi asjus nou anda, tegi see sisuliselt Reykjavikist Islandi pealinna. 1874 sai Island konstitutsiooni ja Althing piiratud seadusandlikud oigused. Taidesaatev voim joudis Islandile 1904. aastal, mil Reykjavikis loodi Islandi asjade ministri koht. 1. detsembril 1918 kuulutati Island iseseisvaks kuningriigiks, mida valitses Taani kuningas.
1920.?1930. aastail oli Reykjavik Islandi kalalaevastiku kodusadam ning linna pohiline toostusharu oli tursasoolamine. 1930. aastate majanduskriisil oli linnale raske moju, toopuudus suurenes jarsult ning ametiuhingute valjaastumised muutusid kohati vagivaldseks.
Parast 9. aprilli 1940, mil Saksamaa okupeeris
Teise maailmasoja
kaigus Taani, jaid sama aasta 10. mail Reykjaviki reidil ankrusse neli Briti sojalaeva. Liitlased okupeerisid Islandi mone tunniga, vastupanu ei osutatud. Takso- ja veoautojuhid aitasid isegi sodureid vedada, sest okupatsioonivagedel polnud esialgu oma soidukeid. Siiski ei andnud Islandi valitsus varem jarele Briti korduvatele taotlustele okupatsiooniga noustuda, viidates Islandi neutraalsuspoliitikale. Soja jooksul ehitasid Briti ja Ameerika sodurid Reykjavikki baase ning linnas oli sodureid umbes sama palju kui kohalikke elanikke.
Linna arengule oli okupatsioonil positiivne moju: toopuudus kadus ja ehitustegevus elavnes. Britid rajasid
Reykjaviki lennujaama
, mis on tanini kasutuses siselendudel. Ameeriklased rajasid 50 km kaugusele linnast
Keflaviki lennujaama
, millest on kujunenud Islandi peamine rahvusvaheline lennujaam.
1944
. aastal kuulutati Island vabariigiks ja valitud president asendas kuninga. Presidendi asukohaks sai Reykjavik.
Parast soda kiirenes Reykjaviki areng, algas ranne maalt linna. See oli suuresti pohjustatud agrotehnika arengust, mis vahendas toojouvajadust pollumajanduses, ja paranenud elutingimustega kaasnenud rahvastikubuumist. Linna rahvastik noorenes kiiresti ja kulaohustik asendus tanapaevase linnakeskkonnaga.
Linnast on kujunenud ka tahtis uleilmne koht.
1972
. aastal toimus Reykjavikis male maailmameistrivoistluste tiitlimat?
Bobby Fischeri
ja
Boris Spasski
vahel.
1986
. aastal kohtusid Reykjavikis
Ronald Reagan
ja
Mihhail Gorbat?ov
, kes saabus Reykjavikki
Georg Otsaga
. 1990. aastatel muutsid linna palet taas finantsnouete lodvenemine ja IT-buum: finants- ja IKT-sektor on nuudseks olulised tooandjad. Reykjavikist on parit ka viimase aja muusikafenomene, nagu
Bjork
ning ansamblid
Mum
ja
Sigur Ros
.
Linnas asub kolm korgkooli:
1911
. aastal asutatud
Islandi Ulikool
,
1998
. aastal asutatud
Reykjaviki Ulikool
ja
1998
. aastal asutatud
Islandi Kunstiakadeemia
.
| Kuu
|
Jaan
|
Veebr
|
Marts
|
Aprill
|
Mai
|
Juuni
|
Juuli
|
Aug
|
Sept
|
Okt
|
Nov
|
Dets
|
Aasta
|
| Temperatuur max
|
1 °C
|
2 °C
|
2 °C
|
5 °C
|
8 °C
|
11 °C
|
13 °C
|
12 °C
|
10 °C
|
6 °C
|
3 °C
|
2 °C
|
6 °C
|
| Temperatuur min
|
?2 °C
|
?1 °C
|
?1 °C
|
0 °C
|
3 °C
|
6 °C
|
8 °C
|
7 °C
|
5 °C
|
2 °C
|
0 °C
|
?2 °C
|
2,1 °C
|
| Sademed
|
89 mm
|
64 mm
|
62 mm
|
56 mm
|
42 mm
|
42 mm
|
50 mm
|
56 mm
|
67 mm
|
94 mm
|
78 mm
|
79 mm
|
779 mm
|
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Reykjavik
|