See artikkel raagib metsavendade liidust; raamatukogudes pakutava RVL-i teenuse kohta vaata artiklit Raamatukogudevaheline laenutus

Relvastatud Voitluse Liit ( luhend RVL ) oli 1946 . aasta kevadel Laanemaal loodud porandaalune metsavendade organisatsioon vastupanuks Noukogude okupatsioonile . RVLi juht oli Endel Redlich .

Eesmargid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Organisatsiooni eesmargiks oli relvastatud ulestousu ettevalmistamine juhuks, kui peaks puhkema soda USA , Suurbritannia ja NSVL vahel. Igas linnas ning vallas prooviti luua oma haruorganisatsioonid, mis allusid keskusele. Tunti ainult oma organisatsiooni kuuluvaid inimesi ja neidki varjunimede jargi. Liidul oli oma pohikiri, olid kindlad konspiratiivkorterid ning informaatorid. Liikmeteks varvati noukogude voimu vastaselt meelestatud inimesi, selleks tuli taita avaldus ja anda vanne. Levitati lendlehti ja plakateid, rooviti kauplusi, koguti andmeid kommunistide kohta, et hiljem nendega arveid klaarida, korraldati plahvatusi jms.

Pohikirja jargi oli RVL "vabatahtlik, salajane ja relvastatud rahvusliku vastupanuliikumise organisatsioon", mille eesmargiks oli voitlus Eesti au ja soltumatuse eest. RVL pidi koondama "voitlusvoimelisi isikuid valjaastumiseks suureulatusliku kuuditamise voi maa laastamise puhul, soja alates efektiivse partisanisoja pidamiseks voi RVL liikme kaitseks". Oluline oli ka ideoloogiline voitlus, polguse suvendamine okupatsioonivoimu ja selle kasilaste vastu, samuti rahva kaitsmine okupantide omavoli eest.

Struktuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Relvastatud Voitluse Liidu struktuur oli ules ehitatud vallaorganisatsioonide printsiibil. Eesmargiks seati igasse valda luua oma allorganisasioon, mille tegevust pidi juhtima Keskstaabi poolt valitud isik. Vallajuht varbas oma valla piires ise uusi liikmeid, pidas sidet tegutsevate metsavendade salkadega ning oli aruandekohuslik Keskstaabi ees. Aktiivsemates RVL-i piirkondades maarati ka maakonnajuhid, kes vastutasid oma maakonna vallaorganisatsioonide eest. RVL-i liikmeks astuja pidi taitma ankeedi ja valima enesele varjunime. Varvatav tohtis teada ainult varbaja ja uhe soovitaja kuulumisest RVL-i.

Keskstaap asus pikemat aega Laanemaal . Sellesse kuulusid peale juhi ja staabi liikmete vastuluuregrupp, majandusgrupp ja kohus, samuti staabi turvauksus.

Laanemaal Porguhaual asuv RVL-i punker oli umbritsetud umbes meetrikorguse muldvalliga. ^{[1] [2]}

Sundmuste kulg [ muuda | muuda lahteteksti ]

1945 . aasta teisel poole hakkasid mitmed Laanemaa ja Parnumaa metsavendade juhid oma salkade tegevust kooskolastama ning arutama ule-eestilise organisatsiooni vajaduse ule. Asuti organiseerima kogu maad katvat vastupanuorganisatsiooni, mille nimeks sai Relvastatud Voitluse Liit ehk RVL. RVL loi maakondlikud organisatsioonid Laanemaal, Parnumaal, Harjumaal , Jarvamaal , Tartumaal , Vorumaal , Tallinnas ja Tartus . Virumaal ja Viljandimaal oli organisatsioon esindatud uksikute gruppidena.

Relvastatud Voitluse Liit luges oluliseks voimaliku massikuuditamise arahoidmist. Vallaorganisatsiooni juhil oli oigus omavoliliselt kasutada enda kasutuses olevat joudu kuuditamise arahoidmiseks. ^{[3] [4]} Uldise plaani jargi oleksid R.V.L.-i uksused ule Eesti toimuva kuuditamise korral pidanud koikjal rundama sidejaoskondi, parteikomiteesid ja raudteejaamasid. ^{[5] [6]}

RVLi liikmetest arreteeriti ja tapeti Noukogude okupatsioonivoimu poolt umbes 500 isikut. Keskstaabi otsusel alluti vaid Eesti Vabariigi valitsusele. Ametlike suhete loomiseks kavatseti ka oma delegaadid Stockholmi saata, kuid MGB joudis valjavalitud mehed arreteerida.

1948 . aasta sugisel moisteti KGB erinoupidamise otsusega pikemaks voi luhemaks ajaks vangilaagrisse 59 inimest, kes olid seotud RVLiga.

Relvastatud Voitluse Liidu eestvedajatest oli Vello Malmre . Uks RVLi tegevuses osalemises suudimoistetu oli ka naitleja Heino Mandri . ^[7]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]