Reigi
on
kula
Hiiu maakonnas
Hiiumaa vallas
Reigi lahe
aares. Enne
Eesti omavalitsuste haldusreformi
2017
. aastal kuulus kula
Hiiu valda
ja kuni
2013
. aastani
Korgessaare valda
.
Reigi piirneb pohjas
Sigala kula
, laanes
Rootsi
, edelas
Pihla
, lounas
Heigi
ja idas
Kidaste
kulaga.
Carl Friedrich Wilhelm Russwurm
,
Paul Ariste
,
Lauri Kettunen
ja
Leo Tiik
on pakkunud kohanime lahtekohaks
rootsikeelset
sona
rok
'suits',
vanarootsi keeles
reykja
. Kettunen on arvanud ka, et kohanimi voib lahtuda isikunimest Raukkoi.
Edvin Lagman
ja
Marek Meristo
esitasid vasteks sonad raik 'viljahakk, hakkjalg' ja raike 'kivine koht'.
Aino Naert
tuletas kohanime saarenimest, kus
hiiurootsi murraku
'oy' on muutunud 'i'-ks ja kohanimi voiks tahendada 'kivine saar' voi ka 'suitsusaar'.
[4]
Kohanime on
1453
mainitud kui
Renke
,
1539
Reke
,
1564
Roykell
ja
1798 Roiks
. Rootsi keeles on kohanimi Roicks,
eestirootsi keeles
Raike.
Reigi kula ulatub
Kootsaare poolsaare
tipuni. Kula koosseisu kuulub nimetu saar Reigi lahes. Kula holmab
Korgessaare?Mudaste hoiuala
. Kulas asub
Kootsaare jarv
.
Elanike arv
|
Aasta
|
160
|
1959
|
115
|
1970
|
72
|
1979
|
47
|
1989
|
41
|
2000
|
38
|
2011
|
46
|
2020
|
34
|
2021
|
Reigi kuulus ajalooliselt
Korgessaare moisa
alla ja oli
hiiurootslaste
tahtsaim asula.
1781
kuuditati kula elanikud
Ukrainasse
, hiljem asusid alale Eesti talupojad.
Reigis on asunud
Reigi karjamois
ja
Reigi kirikumois
. Reigiga liideti peale
Teist maailmasoda
Sigala kula, mis
1997
taas eraldati.
Kula labib
Heltermaa?Kardla?Luidja maantee
.
Reigis asuvad karjamoisa korvalhoonete asukohad ja Kootsaare kivilaburint.
Vastupidi levinud arvamusele asuvad
Reigi kirik
ja
Reigi pastoraat
, mis on nime saanud
samanimelise kihelkonna
jargi, naaberkulas
Pihlas
.
Kula pohjatipus asub nn
Hiiumaa Eiffel
, mille ehitas kohalik kulamees Jaan Alliksoo oma koduouele.
|
---|
Linn
|
|
|
Alevikud
|
|
---|
Kulad
|
|
---|