RAD-i lipp
RAD-i lipp (naissektsioonid)
Reichsarbeitsdienst
(RAD, 'riigi tooteenistus') oli uhendus, milles pidi pooleaastase riigitooteenistuse labima iga Saksa noor enne sojavakke astumist.
Teise maailmasoja
ajal taitis RAD peamiselt Saksa
Wehrmachti
toojouvajadusi. RAD-i liikmed olid riigis klassifitseeritud kui
Wehrmachtsgefolge
('Relvajoudude abilised'). Nende osutatud abi sojavaele oli nii suur, et RAD-i kuuluvatele inimestele laienes ka
Genfi konventsiooni
kaitse.
RAD moodustati
1934
. aasta juulis ametliku toojousuunamiskeskusena, kuhu uhendati mitmed
1920. aastatel
loodud tooorganisatsioonid. RAD-i liikmed tootasid mitmesugustel ehitustoodel nii sojalistes, pollumajanduslikes kui ka tsiviilprojektides. Uhenduse kogu eksisteerimisajal juhtis seda
Konstantin Hierl
. Rohutati, et tooteenistus opetab noortele distsipliini, kogemusi iseseisvaks eluks ja suhtlemist eakaaslastega koigist uhiskonna kihtidest.
RAD oli jaotatud kaheks erinevaks sektsiooniks,
Reichsarbeitsdienst Manner
(RAD/M) meestele ja
Reichsarbeitdienst der weiblichen Jugend
(RAD/wJ) naistele.
1935. aasta 26. juunil voeti Saksamaal vastu tooteenistusseadus, mille jargi kogu Reichi territooriumil oli tooteenistus kohustuslik. Alates 1935. aasta 26. juunist koik Saksamaa 17?25-aastased noormehed teenima kuus kuud Tooteenistuses.
Riigitooteenistujad rivioppusel, u 1940
?Riigitooteenistuse looja Konstantin Hierl utles uhel koosolekul 1933. aastal jargmised sonad: "Tooteenistuse idee on kull uue aja iseloomustavamaid valjendusi, on liikumise alguseks, mis oma puuetega, oma too motte kasitamisega, oma kokkukuuluvuses maaga seisab teravaimas vastuolus kaduva liberalistliku ajastu vaimuga, millele juutlus on andmas uha suuremal maaral oma ilmet.
Liberalistlik
maailmavaade naeb toos ainult vahendit sihi saavutamiseks, rahateenimiseks, enam voi vahem hadatarvilikku pahet. Targimaks loetakse seda, kes moistab paremini teisi enese heaks tootada lasta ja voimalikult vahese isikliku tooga voimalikult palju raha teenida. Rahvussotsialistlikul Saksamaal on too peamiseks elu sihiks. Inimese elu koosneb toost ja voitlusest, toost, kuna miski meie olemasolule hadavajaline ei kuku meile sulle toota ja voitlusest, kuna saavutatut peab sailitama, kaitsma ja suurendama. Selline on eluseadus.
Liberalistlik seisukoht vaartustas tood selle jargi, millist tulu ta uksikisikule voimaldas. Rahvussotsialism hindab tood ainuuksi selle vaartuse jargi rahvauhiskonnale."“
–
Konstantin Hierl
[1]
Tooteenistusest sai
Teise
maailmasoja algusega Saksa sojavae toetaja nii insenertehnilise ehituse kui ka muude sojavaeobjektide pustitamisel. Tooteenistusuksused jagati kuni 2000-mehelisteks
rugementideks
. Need jagunesid kolmeks toopataljoniks, mis omakorda jagunesid neljaks tookompaniiks.
Tooteenistustuslaste hooleks jaeti kaitseehitiste pustitamine, teede korrashoid ja remont, sojalennuvaljade ehitamine, sojavaemoona kohaletoomine jne. 1943. aastal relvastati tooteenistus ning muudeti sojavaestatud teenistuseks. Lisaks pohiulesannetele tuli tooteenistustuslastel hakata tegelema miinide paigaldamisega rindeloikudel, keeruliste fortifikatsiooniobjektide pustitamisega. 1944. aastast hakati tooteenistustuslastest moodustama ka
tankitorjeuksusi
. Ulesannete hulka kuulusid ka pommirunnakute tagajargede likvideerimine, blindaa?ide ehitamine ja kaevikute kaevamised ning nendele ulesannetele lisandusid ka
ohutorjeulesanded
.
1941?1944 labis Saksa Riigitooteenistuse umbes 1000 noormeest ja 100 neidu. Saksa noortele oli Riigitooteenistuse labimine kohustuslik. Okupeeritud Eesti abiturientidel tuli enne ulikooli astumist labida kas pooleaastane sojavaeteenistus voi aastane riigitooteenistus. Okupeeritud alade noortele (sh eestlastele) oli see formaalselt vabatahtlik, kuid ilma Riigitooteenistust labimata oli voimatu edasi ulikooli astuda. Nii oli Riigitooteenistusse astumine oma olemuselt sunnitud kaik. Sellega liituti ka puhtalt seiklushimust.
[2]
Riigitooteenistuse 1943. ja 1944. aastakaigu poisid viidi automaatselt ule sojavakke; tudrukud peamiselt oppima sojaodedeks.
- Labida ja relvaga. Eestlastest tool ja voitluses II maailmasojas. Koostanud Lembit Kosenkranius,
ISBN 9949406501