Raudteejaam on raudteetaristu rajatis, mis voimaldab rongide vastuvotmist, arasaatmist ja peatusteta labilaskmist, rongide kohtumise ja moodasoidu korraldamist ning manoovritoo tegemist ^[1] . Tulenevalt vastava raudteetaristu olemasolust ja otstarbest voimaldavad raudteejaamad ka veoste vastuvotmist-valjaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.

Raudteejaamad ehitatakse tavaliselt raudteeliini sirgele ja tasasele voi vaikse kaldega osale (jaamatee kasuliku pikkuse ulatuses voib raudtee kalle olla kuni 0?2,5 ‰ ); erandjuhul voivad nad paikneda kallakul voi koveral liiniosal (horisontaalkovera raadius ei tohi olla alla 1200, magises kohas alla 500 m). ^[2]

Liigitus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Raudteejaamasid saab kasutuseesmargist tulenevalt liigitada jargmiselt: ^[3]

• reisijaamad on reisirongide teenindamiseks rajatud jaamad, kus toimub rongide vastuvotmine ja arasaatmine, marsruutide ettevalmistamine, reisijate teenindamine;
• kaubajaamad ehitatakse suurtesse toostuskeskustesse, sadamatesse voi kohtadesse, kus on vajalik laadida vaga suurtes kogustes kaupa; nendest jaamadest viivad sageli haruteed lahedalasuvatesse toostusettevotetesse;
• sorteerimisjaamad on ette nahtud massiliseks rongide koostamiseks voi lahtihaakimiseks ja vagunite sorteerimiseks, transiitrongide koostamine, reisijate ja kaubarongide teenindamine toimub vaheses mahus;
• piirkonnajaamad on ette nahtud transiitrongide teenindamiseks, vedurite ja nende juhtide vahetamiseks. Need jaamad paiknevad uksteisest tavaliselt 150?300 km kaugusel ja on varustatud 2?3 jaamapargiga, vedurite teenindamiseks vajalike seadmetega, veduri- ja vagunidepooga jms.
• vahejaamad on koige levinum jaamatuup, mida rajatakse koikidele raudteeliinidele (paiknevad uksteisest tavaliselt 15?20 km kaugusel) ning nende ulesandeks on rongide moodalaskmine, reisijate teenindamine, kauba maha- ja pealelaadimine ja rongide koostamine.

Mitme raudteeliini uhinemiskohtades moodustuvad raudteesolmed , millesse voib kuuluda mitu raudteejaama. ^[4]

Jaamavahedes voivad asuda raudteepeatused (nn teivasjaamad) reisijaile reisirongidesse sisenemiseks voi neist valjumiseks.

Eesti Raudtee AS tugi- ja vahejaamad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Raudtee eristab oma haldusstruktuuris vaiksemaid ehk vahejaamu , mis on halduslikult kinnitatud suuremate ehk tugijaamade juurde jargmiselt ^[5] :

• Muuga tugijaam
  • Maardu
• Narva tugijaam
  • Kadrina , Rakvere , Vaekula , Kabala , Sonda , Kivioli , Pussi , Kohtla , Johvi , Oru , Vaivara , Auvere , Soldina

• Paldiski tugijaam
  • Vasalemma , Riisipere

• Tallinna tugijaam
  • Paaskula , Valingu , Keila , Klooga

• Tartu tugijaam
  • Nommkula , Tamsalu , Kiltsi , Rakke , Vageva , Pedja , Jogeva , Kaarepere , Tabivere , Karkna , Reola , Vastse-Kuuste , Polva , Veriora , Orava , Koidula , Ropka , Noo , Elva , Palupera , Puka , Keeni , Sangaste , Valga , Karula , Antsla , Somerpalu , Voru , Lepassaare , Piusa .

• Ulemiste tugijaam
  • Lagedi , Raasiku , Kehra , Aegviidu , Tapa .

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS raudteejaamad [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Tallinn-Vaike
• Liiva
• Kiisa
• Kohila ,

• Rapla ,
• Lelle ,
• Tootsi ,
• Parnu ,

• Turi ,
• Vohma ,
• Viljandi ^[6] .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend
• Raudteeliin
• Solmjaam
• Raudteetransport
• Jaamahoone

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eesti raudteejaamad. Koostas Mehis Helme. Tanapaev 2003
• Raudteearhitektuuri ajaloost ja sailitamisest. Koostajad: Martin Janes, Mari Loit. Muinsuskaitseamet. Tallinn, 2006

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Uhe jaama lugu ; rongimees.ee
• 20. sajandi Eesti raudteejaamad https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Raudteejaam

Vikisonastiku artikkel: jaam

Tsitaadid Vikitsitaatides: Raudteejaam