Rasvatihane
(
Parus major
) on
linnu
liik
tihaslaste
sugukonnast
. Ta on
Eesti
uks tavalisemaid ja tuntumaid linde ning uks pohjalikumalt uuritud linnuliike maailmas. Lisaks on ta Eestis arvukaim talvitaja.
Rasvatihane oli Eesti
2016
.
aasta lind
.
[2]
Rasvatihase umbes 30 alamliiki jagunevad ruhmadeks
major
,
minor
ja
cinereus
.
[3]
Ruhma
major
alamliikide alapool on kollane,
cinereus
ja
minor
ruhmade alamliikide alapool on valkjas.
Rasvatihane on laialt levinud
Euraasias
Briti saartest
kuni
Jaapani
ja
Sunda saarteni
.
Kesk-Aasiat
asustab temaga vaga lahedane liik
turkestani rasvatihane
.
Eestis on rasvatihane uldlevinud ja arvukas haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 300 000 ? 400 000 paarile, talvist arvukust 0,6?1,2 miljonile isendile .
[4]
Tema seisund on meil hinnatud stabiilseks, loenduste tulemused ei naita arvukuse pusivat kasvu voi vahenemist
[5]
.
Pikkus keskmiselt 15 cm ja kehamass 19 grammi. Rasvatihase paljude Aasia alamliikide alapool on hallikasvalge, kuid koigil alamliikidel on must lagipea ja kurgualune, ning kurgu alt labi kohualuse kuni sabani kulgeb must voot, mis on isastel selgelt laiem kui emastel. Isased on raskemad, pikemate tiibade ja jooksmega kui emased. Lehtmetsas oobivad isaslinnud on raskemad kui mannikus oobivad isaslinnud.
[6]
Rasvatihasel on teada ule 40 haalitsuse, mitmest lauluvariandist on tuntumad kolmesilbiline "ti-ti-ta, ti-ti-ta, ti-ti-ta" ("sitsikleit-sitsikleit") voi kahesilbiline "ti-ta, ti-ta…". Mida mitmekesisem ja kolavam laul, seda edukam on isaslind. Laulma hakkab rasvatihane juba varahommikul pimedas, ohtul voib teda kuulda kuni paikeseloojanguni. Kutsehaalitsustest on tavalisemad "pink-pink", "tsi-fuuit", "tsitsida", "sii-sii", "huit", arevushuud kolab "t?agaga ..."
[7]
.
Rasvatihane on levinud koiksugustes
puistutes
, teda leidub aedadest suurte metsadeni. Siiski eelistab liik pesitseda
lehtmetsades
, kus leidub piisavalt pesaoonsusi.
Okasmetsades
on arvukus madalam. Pesitseb meeleldi ka inimese poolt ules pandud pesakastides ja seeparast on liik ka paljude
ornitoloogiliste
uuringute mudelliigiks. Paks lumi ja umbes ?40 kraadi mojub rasvatihasele surmavalt.
[6]
Rasvatihane toitub putukatest, nende munadest ja vastsetest. Talvel soob seemneid, marju ja puuvilju; toitub ka loomakorjustel.
[8]
Rasvatihane pesitseb koikvoimalikes oonsustes ja pesakastides. Emaslind rajab oonsusesse pesa, mis koosneb samblast, kuivadest kortest ja lehtedest. Sisevooderduses kasutab karvu, johve, taimevilla ja sulgi. Kurna 3?13 munaga leidub mai algusest kuni juuli teise pooleni. Munad on valged ja kirjatud hajusate roostekarva tappidega. Rasvatihane pesitseb meil uks kuni kaks korda aastas.
[8]
Rasvatihane on
paigalind
. Isased kasutavad pesakaste oobimiseks sagedamini kui emased.
[6]
- ↑
BirdLife International
(2004).
Parus major
.
2006
IUCNi punane nimistu
.
IUCN
2006. Vaadatud 5. mai 2006.
- ↑
Aasta lind 2016 on rasvatihane
- ↑
Harrap, S. & Quinn, D.
Tits, Nuthatches and Treecreepers
. Christopher Helm, London 1996
- ↑
"Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003?2008"
(PDF)
.
Hirundo
. Eesti Ornitoloogiauhing. 2009.
Originaali
(PDF)
arhiivikoopia seisuga 14.12.2011
. Vaadatud 22.06.2011
.
- ↑
"Rasvatihane, 2016. aasta lind"
(PDF)
.
- ↑
6,0
6,1
6,2
Talvituvate rasvatihaste (Parus major) kehakaalu oopaevased erinevused
- ↑
Ots, Margus (marts 2016).
"Rasvatihane, 2016. aasta lind"
(PDF)
.
- ↑
8,0
8,1
Rootsmae, L., Veroman, H.
Eesti laululinnud
, Tallinn,
Valgus
1974