Rasvatihane

Rasvatihane
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis ( IUCN 3.1 )
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia ;
Hoimkond	Keelikloomad Chordata ;
Klass	Linnud Aves ;
Selts	Varvulised Passeriformes ;
Sugukond	Tihaslased Paridae ;
Perekond	Tihane Parus ;
Liik	Rasvatihane ;
Binaarne nimetus
	Parus major ; Linnaeus , 1758
	;

Rasvatihane toitumas

Rasvatihane ( Parus major ) on linnu liik tihaslaste sugukonnast . Ta on Eesti uks tavalisemaid ja tuntumaid linde ning uks pohjalikumalt uuritud linnuliike maailmas. Lisaks on ta Eestis arvukaim talvitaja.

Rasvatihane oli Eesti 2016 . aasta lind . ^[2]

Sustemaatika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rasvatihase umbes 30 alamliiki jagunevad ruhmadeks major , minor ja cinereus . ^[3] Ruhma major alamliikide alapool on kollane, cinereus ja minor ruhmade alamliikide alapool on valkjas.

Levila [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rasvatihane on laialt levinud Euraasias Briti saartest kuni Jaapani ja Sunda saarteni . Kesk-Aasiat asustab temaga vaga lahedane liik turkestani rasvatihane . Eestis on rasvatihane uldlevinud ja arvukas haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 300 000 ? 400 000 paarile, talvist arvukust 0,6?1,2 miljonile isendile . ^[4] Tema seisund on meil hinnatud stabiilseks, loenduste tulemused ei naita arvukuse pusivat kasvu voi vahenemist ^[5].

Valimus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikkus keskmiselt 15 cm ja kehamass 19 grammi. Rasvatihase paljude Aasia alamliikide alapool on hallikasvalge, kuid koigil alamliikidel on must lagipea ja kurgualune, ning kurgu alt labi kohualuse kuni sabani kulgeb must voot, mis on isastel selgelt laiem kui emastel. Isased on raskemad, pikemate tiibade ja jooksmega kui emased. Lehtmetsas oobivad isaslinnud on raskemad kui mannikus oobivad isaslinnud. ^[6]

Haalitsused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rasvatihasel on teada ule 40 haalitsuse, mitmest lauluvariandist on tuntumad kolmesilbiline "ti-ti-ta, ti-ti-ta, ti-ti-ta" ("sitsikleit-sitsikleit") voi kahesilbiline "ti-ta, ti-ta…". Mida mitmekesisem ja kolavam laul, seda edukam on isaslind. Laulma hakkab rasvatihane juba varahommikul pimedas, ohtul voib teda kuulda kuni paikeseloojanguni. Kutsehaalitsustest on tavalisemad "pink-pink", "tsi-fuuit", "tsitsida", "sii-sii", "huit", arevushuud kolab "t?agaga ..." ^[7].

Elupaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rasvatihane on levinud koiksugustes puistutes , teda leidub aedadest suurte metsadeni. Siiski eelistab liik pesitseda lehtmetsades , kus leidub piisavalt pesaoonsusi. Okasmetsades on arvukus madalam. Pesitseb meeleldi ka inimese poolt ules pandud pesakastides ja seeparast on liik ka paljude ornitoloogiliste uuringute mudelliigiks. Paks lumi ja umbes ?40 kraadi mojub rasvatihasele surmavalt. ^[6]

Toitumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rasvatihane toitub putukatest, nende munadest ja vastsetest. Talvel soob seemneid, marju ja puuvilju; toitub ka loomakorjustel. ^[8]

Pesitsemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rasvatihane pesitseb koikvoimalikes oonsustes ja pesakastides. Emaslind rajab oonsusesse pesa, mis koosneb samblast, kuivadest kortest ja lehtedest. Sisevooderduses kasutab karvu, johve, taimevilla ja sulgi. Kurna 3?13 munaga leidub mai algusest kuni juuli teise pooleni. Munad on valged ja kirjatud hajusate roostekarva tappidega. Rasvatihane pesitseb meil uks kuni kaks korda aastas. ^[8] Rasvatihane on paigalind . Isased kasutavad pesakaste oobimiseks sagedamini kui emased. ^[6]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ BirdLife International (2004). Parus major . 2006 IUCNi punane nimistu . IUCN 2006. Vaadatud 5. mai 2006.
↑ Aasta lind 2016 on rasvatihane
↑ Harrap, S. & Quinn, D. Tits, Nuthatches and Treecreepers . Christopher Helm, London 1996
↑ "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003?2008" (PDF) . Hirundo . Eesti Ornitoloogiauhing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14.12.2011 . Vaadatud 22.06.2011 .
↑ "Rasvatihane, 2016. aasta lind" (PDF) .
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 Talvituvate rasvatihaste (Parus major) kehakaalu oopaevased erinevused
↑ Ots, Margus (marts 2016). "Rasvatihane, 2016. aasta lind" (PDF) .
↑ ^8,0 ^8,1 Rootsmae, L., Veroman, H. Eesti laululinnud , Tallinn, Valgus 1974

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rasvatihane andmebaasis eElurikkus
Rasvatihane bio.edu.ee
Miks meelitasid rasvaantsud teadlase mereromantikast metsa saaskede ja puukide keskele?
Pool sajandit rasvatihaseuuringuid Eestis. Milline okoloks varitseb rasvatihast lehtmetsas?
Rasvatihasel on nutikus geenides , Maaleht , 27. jaanuar 2016
Eesti Posti postmark, esimese paeva umbrik ja maksimumkaart: Aasta lind ? rasvatihane (2016)

[IUCN-1] BirdLife International (2004). Parus major . 2006 IUCNi punane nimistu . IUCN 2006. Vaadatud 5. mai 2006.

[2] Aasta lind 2016 on rasvatihane

[harrap-3] Harrap, S. & Quinn, D. Tits, Nuthatches and Treecreepers . Christopher Helm, London 1996

[hirundo-4] "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003?2008" (PDF) . Hirundo . Eesti Ornitoloogiauhing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14.12.2011 . Vaadatud 22.06.2011 .

[5] "Rasvatihane, 2016. aasta lind" (PDF) .

[Magi-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 Talvituvate rasvatihaste (Parus major) kehakaalu oopaevased erinevused

[7] Ots, Margus (marts 2016). "Rasvatihane, 2016. aasta lind" (PDF) .

[Laululinnud-8] 8,0 ^8,1 Rootsmae, L., Veroman, H. Eesti laululinnud , Tallinn, Valgus 1974

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]