Rapla kirik

Rapla kirik
Riik	Eesti
Asukoht	Rapla
Ehituse algus	1899
Ehituse lopp	1901
Sissepuhitsemine	30. september 1901
Koordinaadid	59° 0′ 28″ N , 24° 47′ 42″ E

Rapla Maarja-Magdaleena kirik on kihelkonnakirik Raplas .

1901 . aastal valminud Rapla kirik on uks stiilipuhtamaid uusromaani stiili jargivaid ehitisi Eestis . Rapla kiriku omapara teiste maakirikutega vorreldes seisneb eelkoige tema suurtes mootmetes ja kahe torniga fassaadis .

Kirikut kasutab Rapla Maarja-Magdaleena kogudus .

Legendid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Legendi kohaselt ehitati Rapla kihelkonna esimene kirik Kuusikule kruusamae otsa. Asja sellest ehitusest aga ei saanud: ukskoik kui palju ehitajad ka ei pingutanud, too edenes visalt. Lopuks said ehitajad aru, et see koht pole Jumalale meeleparane. Proovisid siis kirikut Raikkulasse ehitada, kutsusid mungadki appi. Too ikka ei edenenud. Mungad palusid oo otsa kiriku muuridel, kuid seegi ei aidanud. Jatsid siis mehed too katki ja poordusid nou saamiseks targa poole. See kaskis harjad vankri ette rakendada ja lasta neil ise kivikoormaga astuma hakata. Kus harjad seisma jaavad, seal ongi oige kiriku ehitamise koht. Harjad moodusid Rapla moisast , sammusid ule joe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik Vigala joe aarde rajada.

Moisaharrade suurimad vihavaenlased olid need, kes usu poole puudsid, kes uskusid jumalaid, kuid moisaharrad nendega ei saanud labi, sest olid kirikute vastased. Kehtna ja teiste ligemkondade moisaharrade suurim vaenlane oli Rapla kirik. Kui Rapla kirikut ehitatud, siis moisaharrad pidanud koosolekuid, kuidas Rapla kirikut havitada. Moisaharrad said vaga hasti Vanapaganatega labi, sest Vanapaganad ei pooldanud ka kirikuid. Kord soitnud Vanapagan Kehtnamoisa moisaharrale kulla. Sinna joudes Kehtna moisaharra sootnud ja jootnud Vanapagana kohu tais, siis hakanud usuteadust seletama ja vaidlema. Vanapagan lainud valja, kainud moisapargis ringi, viimaks moisaharra tulnud valja ja annud Vanapaganale haa nou, et visaku Rapla kiriku torn maha. Vanapagan olnud ka nous sellega, otsinud paraja kivi, roninud moisa katusele ning tahtnud Rapla kiriku torni maha visata, kuid kivi ei lennanud nii kaugele ja kukkunud Rapla tee aarde Pakamaele maha. See kivi on praegultki Paka mael ja Vanapagana kaks suurt kae jalge on kivil. Kivi on suurim kivi seal umbruses. Vanapaganast pole keegi enam peale kivi viskamist nainud.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rapla vana kiriku ehitajateks on peetud Padise kloostri tsistertslasi 13. sajandi teisel poolel. Rapla kirik oli pikk uhelooviline hoone, mille idaosas paiknes natuke kitsam kooriosa . Koor oli volvitud moneti omaparasel moel: altari kohal korgus baldahhiini meenutav kaar, ulejaanud ruumiosa kattis ristvolv . Koori idaseinas asus kolmikaken.

Et Rapla kirik poles Pohjasojas muurideni maha, toimus 1738 . aastal pohjalik renoveerimine. Toenaoliselt ehitati siis ka esimene kaarkamber . Rapla vanal kirikul oli puust kellatorn . Parast selle lagunemist ehitati 1795 . aastal uus kivist torn, mis oli uhtlasi kirikuaia varavaks.

19. sajandi lopul jai kirik Rapla Maarja-Magdaleena kogudusele vaikseks, muutus varisemisohtlikuks, ja lammutati. Uue kiriku ehituse algatajaks oli opetaja Carl Eduard Malm . Moodustati ehituskomitee, kuhu kuulusid kiriku eestseisjad, kohalike valdade esindajad, arhitekt Friedrich Axel von Howen ja ehitusmeister Karl-Rudolf Valdes . Kirikule pandi nurgakivi 1899 . aastal. Projekti autor oli Rudolf von Engelhardt , arhitekt Howen muutis aga projekti ja nii erineb tegelikult valminud kirik esialgsest kavandist.

Kirjeldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laudadest volvid olid Rapla uue kiriku ehitamise ajal vaga moodsad. Kiriku koor jargib gooti kunsti traditsioone. Hulknurkset apsiidi umbritseb gooti katedraalide kabeliteparga meenutav madal hoone osa, milles paiknevad abiruumid. Interjooris domineerivad peenikesed poolsambad , millele toetuvad volviroided suubuvad lae keskel asetsevasse paiskivisse . Ruumi jaotus kaheks korruseks on tuupiline 19. sajandi kirikuarhitektuurile. Uksteise kohal paiknevad akenderead torkavad silma juba kiriku eksterjooris. Luteri usu kirikutele kehtis ettekirjutus, et kantslist lugev opetaja peab olema nahtav ruumi igast punktist. Selleks ehitati seinte aarde vaarid, kuhu paigutati astmetena tousvad pingiread. Vitraa?akende vapid kuuluvad neile umbruskonna moisnikele , kes olid seotud uue kiriku ehitusega.

Rapla kiriku esimese oreli ehitas 1841 . aastal kohalik koster Ludwig Johann Karell . Pilli tooiga aga ei kujunenud kuigi pikaks ning 1878 . aastal telliti Saksamaalt uus orel, mis viidi ule ka praegusse kirikusse. 1939 . aastal valminud heakolaline vendade Kriisade orel on juba kolmas Rapla kirikus. Kiriku kantsel valmis Christian Ackermanni tookojas 1700 . aastal. Altariseina valmistas Rapla kirikule Lubecki paritolu Tallinna meister Quirinus Rabe 1737 . aastal. Altarimaali autor on Carl Siegismund Walther ( 1862 ).

Stiilipuhta arhitektuurilise lahenduse ja eeskujuliku teostusega umbes 900 istekohaga Rapla kirik mahutab ligi 3000 inimest. Suure ja avara hoone teevad hubaseks altar ja kantsel, elusuurune puidust krutsifiks 15. sajandist ja altariruumi vitraa?id . Suureparast interjoori taiendavad Gildemanni meistrite valmistatud ristimiskivi ja Haanja orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud kontsertorel .

Kirik 2013. aasta mais
Tuulelipp
Rist kirikutornis
Rist kirikuaia varavapostil

Kirikuaed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rapla kirikuaed on rajatud toenaoliselt uheaegselt 13. sajandi teisel poolel ehitatud kirikuga. Kirikuaias on sailinud 17. sajandist parinevad rongasristid. Piirdemuurid koos varavatega parinevad toenaoliselt 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. 1923. aastal avati kirikuaias Jaan Koorti kavandatud esimeses maailmasojas ja vabadussojas langenute malestusmark. Noukogude ajal suures osas havinud malestussammas taasavati 1989. aastal. ^[1]