Ragnar Frisch

Ragnar Frish
Taisnimi	Ragnar Anton Kittil Frisch
Sundinud	3. marts 1895 ; Oslo , Norra
Surnud	31. jaanuar 1973 (77-aastaselt) ; Oslo , Norra
Kodakondsus	Norra
Tegevusala	majandusteadus
Tunnustus	Nobeli majandusauhind ( 1969 )

Ragnar Anton Kittil Frisch ( 3. marts 1895 Kristiaania ? 31. jaanuar 1973 Oslo) oli norra majandusteadlane , Oslo ulikooli majandus professor , esimene Nobeli majandusauhinna laureaat.

Frischi isa oli kullassepp ja hobesepp Anton Frisch, ema oli Ragna Fredrikke Frisch (sundinud Kittilsen). Isa ootas, et poeg votaks kunagi pere ari ule ja Ragnarist sai David Anderseni tookojas opipoiss . Kuid ema soovitusel hakkas ta sel ajal uhtlasi oppima Kuninglikus Frederiki Ulikoolis, mis tanapaeval on tuntud Oslo ulikoolina. Ta valis majanduse , mis talle tundus koigist oppekavadest koige luhema ja kergemana. 1919 lopetas ta ulikooli. 1920 tegi ta ara ka meistritoo ja hakkas isa ettevottes tema partnerina toole.

1921 . aastal sai Frisch stipendiumi , mis voimaldas tal minna kolmeks aastaks Prantsusmaale ja Inglismaale majandust ja matemaatikat oppima. 1923 naasis ta kodumaale ja nagi, et vanemate ari on raskustes, jatkas ta teadustegevust, uskudes, et just see ja mitte kullassepatoo on tema toeline kutsumus. Temalt ilmus mitu artiklit toenaosusteooria kohta, ta oli 1925 . aastast Oslo ulikooli oppejoud ja sai 1926 . aastal filosoofiadoktori kraadi, kaitstes vaitekirja matemaatilise statistika alal.

1926. aastal ilmus Frischi artikkel, milles ta kirjeldas oma seisukohta, et majandus peab jargima sama teed empiirilise ja teoreetilise matematiseerimise suunas, mida teised teadused, eriti fuusika , juba lainud on. Samal aastal ilmus tema artikkel "Sur un probleme d'economie pure" ("Puhta majanduse probleemist"), milles ta alustas oma matematiseerimise programmi. Artikkel sisaldas aksioome , mille abil oli voimalik tapselt maaratleda nii ordinaal - kui ka kardinaalkasulikkus . Frisch hakkas ka opetama tootmisteooria kursust, pannes aluse selle teema matematiseerimisele.

1927 . aastal sai Frisch Rockefelleri fondilt stipendiumi soiduks USA -sse. Seal kohtus ta teiste majandusteadlastega, kes olid huvitatud uuest matemaatilisest ja statistilisest lahenemisest majandusele. Ta kirjutas seal ka artikli, mis analuusis investeeringute osatahtsust majandustsuklite selgitamisel.

Kuigi Frischi stipendiumi pikendati reisimiseks Itaaliasse ja Prantsusmaale, laks Frisch jargmisel aastal koju tagasi, sest tema isa suri ara. Ta kulutas uhe aasta perekonna tookoja kaasajastamisele ja selle rahalise seisukorra parandamisele. Ta muus perekonna varasid ja otsis juveliiri , kes tema eest ari juhiks. Seejarel jatkas ta teadustood.

Aastatel 1927?1928 ilmus Frischi artiklisari ajaseeriate statistika kohta. 1928 . aastal maarati Frisch Oslo ulikoolis statistika ja majanduse abiprofessoriks. 1929 . aastal ilmus tema esimene tahtis artikkel okonomeetria metodoloogia kohta ? "Statistiliste muutujate korrelatsioon ja hajutus", millele samal aastal jargnes artikkel "Staatika ja dunaamika majandusteoorias", mis toi majandusanaluusi dunaamika moiste. 1931 . aastal sai Frisch ulikooli korraliseks professoriks. 1932 . aastal asutas ta Rockefelleri Fondi toel ulikooli majandusinstituudi ja sai selle teadusdirektoriks.

Teise maailmasoja ajal Frisch vahistati. 17. oktoobril 1943 viidi ta Bredtveiti koonduslaagrisse , 22. novembril Bergi koonduslaagrisse ja 9. detsembril Grini koonduslaagrisse . Viimasest vabastati ta 8. oktoobril 1944 .

Ragnar Frisch tegeles peamiselt makromajandusteooria, okonomeetria ja tootmisteooriaga. Ta vottis kasutusele moisted " makromajandus " ja " mikromajandus ".

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ragnar Frisch valiti 1950 . aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia valisliikmeks.

1969 . aastal palvis ta koos Jan Tinbergeniga esimese Nobeli majandusauhinna too eest majandusprotsesside uurimise ja dunaamiliste mudelite koostamise alal.

1970 . aastal valiti Ragnar Frisch Ameerika Filosoofiaseltsi valisliikmeks.

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ragnar Frischi auks antakse silmapaistvate okonomeetriatoode eest valja Frischi medalit .

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ragnar Frisch abiellus 1920 . aastal Marie Smedaliga ja neil sundis tutar Ragna. Ragna tutar Nadia Hasnaoui on telesaatejuht, kes juhtis 2010. aasta Eurovisiooni lauluvoistlust . Parast seda, kui Marie 1952 . aastal suri, abiellus Frisch 1953 . aastal oma lapsepolvesobra Astrid Johannesseniga.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Biograafia lehel nobelprize.org (inglise keeles)