See artikkel vajab toimetamist . (Mai 2020) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Rouge
Pindala	1,9 km² (2020) [1]
Elanikke	434 (1.01.2019) [2]
EHAK -i kood	7181 [3]
Koordinaadid	57° 44′ N , 26° 55′ E

Rouge on alevik Voru maakonnas , Rouge valla keskus. Rouge asub 16 km Voru linna keskusest edelas, Rouge urgoru pohjas ja veergudel.

Rouge on kohalik teedesolm (maanteed Haanjasse , Viitinasse , Krabile , Sanna , Vastse-Nursi ja Kaatso kaudu Vorru). Alevikku ja selle lahiumbrust ilmestavad Rouge urgorg, mis on kuni 75 meetri sugav ja sellesse suubuvad lisaorud. Oru pohjas on ahelana reas loode-kagusuunalised jarved.

Rouges asub Eesti sugavaim jarv, Suurjarv (suurim sugavus 38 m), lisaks sellele on umbruskonnas veel kuus jarve Valgjarv, Liinjarv, Kaussjarv, Ratasjarv, Tougjarv ja Kahrila jarv. Alevikus asub ka Rouge kirik .

26. juunil 2010 avati Rouges Eesti ema monument . Monumendi kavandi autorid on Ilme Kuld ja Riho Kuld , kavandi teostasid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rouge mois ja kirik on ehitatud 16. sajandil enne Liivi soda . Alevik tekkis kihelkonna keskusse 19. sajandi lopus. Praegune Rouge asub ajaloolise Ugandi maakonna Vagatavalve kihelkonna aladel, mis oli uks tihedamalt asustatud Eesti alasid. Praegune Rouge kihelkond moodustati 1783. aastal ning on uks kaheksast Voru maakonna kihelkonnast. 19. sajandi lopuks oli Rouge moisast kujunenud pollumajanduslik tootmiskompleks. Seal tootas ollekook, villavabrik, saeveskid, jahuveski, meierei, telliseloov, torva- ja soeahi. 20. sajandi algul lisandus neile aedviljakonservivabrik. ^{[4] [5]}

Loodus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rouge jarvestik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rouge jarvestik koosneb seitsmest kagu-loode sihil asetsevast jarvest. Urgorus paikneva aheljarvestiku pikkus Liinjarvest Kahrila pohjatipuni on umbes 6,5 km. Jarvestiku kogupindala on 68,7 ha, neid labib Rouge jogi (v.a Valg- ja Kaussjarv). Koik jarved on allikarohked, eriti Liinjarv. Suurjarv on Eesti sugavaim (38 m), suur on ka jarvesetete paksus, Liinjarves ule 21 m. Jarved on kesk- ja rohketoitelised, peamised kalad on sarg, ahven, haug ja nurg. Liin- ja Suurjarves elutseb haruldane jaaaja relikt ? kirpvahiline Pallasea quadrispinosa . Kaussjarv on nn segunematu veega (meromiktne) jarv. ^[5]

Rouge jogi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rouge jogi saab alguse Haanja korgustikult, labib Rouge jarvestiku ja suubub Vagula jarvest edelas paremalt Vohandu jokke. Joe pikkus on 26 km ja jogikonna suurus 68 km ² . Keskjooksul Nursi umbruses tuntud ja Ajojoena. ^[5]

Rouge park [ muuda | muuda lahteteksti ]

Inglise stiilis Rouge pargi rajas aastatel 1895?1898 moisnik von Samson. Pargi pindala on 5,3 ha. Puid ja poosaid oli umbes 100 liiki. Pargis peeti pidusid, on toimunud 3 Rouge laulupidu. Park asub looduskaunis kohas Rouge urgoru serval. Okaspuude osakaal pargis on markimisvaarne ning puistu tiheduse ja katvuse poolest sarnaneb park metsapargiga. Pargis leidub ka eksootilisi liike nagu ginnala vaher ( Acer ginnala ) ja siberi nulg ( Abies sibirica ).

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rouges vallas on kolm haridusasutust: Rouge Lasteaed, Rouge Pohikool ja Leiutajate Kulakool.

Rouge lasteaed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rouge lasteaed avas uksed esimest korda 1969. aastal kolme ruhmaga. Renoveeritud lasteaed avati 2010. aastal. Alates 2011. aastast tegutseb Rouge lasteaias viis ruhma, millest uks asub Viitina moisahoones ^[6]

Rouge pohikool [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rouge pohikooli maja vanem osa on valminud 1883., uuem osa 1966. aastal. Kooli juurdeehitis voimla ja taiendavate klassidega voeti kaiku 2003. aastal. 2008. aastal loppes koolihoone renoveerimine ning mindi taielikult ule maakuttele. Koolimaja on soe ja kaasaegne ning vastab Tervisekaitse ja Paasteameti nouetele. 2009. aastal valmis hoolekogu ja lastevanemate toel ouesoppeklass. Opilastele pakutakse kaks korda paevas tervislikku ja mitmekesist toitu. Nii koolilouna kui parastlounase pikapaevatoidu valmistavad oma kooli kokad. Kooli oppekava pohineb pohikooli ja gumnaasiumi riiklikul oppekaval. ^[7]

Leiutajate kulakool [ muuda | muuda lahteteksti ]

Leiutajate kulakool on Sanna kulas asuv pohikool, kus antakse I ja II astme pohiharidust. ^[8]

Ettevotlus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ettevotluse edendamiseks on loodud Haanja ja Rouge valla inimeste kuulutusi koondav veebiportaal kohalikule.ee. Tegemist on infoportaaliga, kus inimesed saavad teada anda oma pakutavatest teenustest ja toodetest, teavitada oma erinevatest oskustest ja ettevotmistest ning jagada ostu-muugikuulutusi. Rouge vallas oli 2015. aasta alguses registreeritud 139 osauhingut, 111 fuusilisest isikust ettevotjat, 64 mittetulundusuhingut, 4 tulundusuhingut ja 3 sihtasutust. Uks olulisi ettevotlusharusid on turismindus. Rouge koos Haanjaga on Voru maakonna populaarseimad turismisihtkohad, omades mitmekesiseimat vaatamisvaarsuste hulka ning suurimat turismiteenuste pakkujate vorgustikku Vorumaal. Rouge alevikus on kaks poodi, apteek ja tankla. ^[7]

Meedia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rouge vald edastab oma infot Facebooki kaudu, olemas ka meililist. Iga kahe nadala tagant ilmub A4-formaadis valla infoleht, mida trukitakse 750 eksemplari. Infoleht on tasuta kattesaadav koigis valla kauplustes, kulakeskustes ja raamatukogudes. Androidi operatsioonisusteemiga seadmetele on loodud nutirakendus Rouge App, kust saab infot valla vaatamisvaarsuste, majutus- ja toitlustusasutuste ning urituste kohta. Rouge noorteklubi eestvedamisel tegutseb ka Rouge televisioon, mis kajastab kohalikke sundmusi. Alates 2015. aasta suvest ilmub korra kvartalis Haanja-Rouge piirkonna uhisleht Tornioobik. Ajaleht on saanud nime kahe valla tunnussumbolite jargi. Tornioobik naeb ja kuuleb korgelt tornist koike, seda samas ka edasi kuulutades. ^{[7] [9]}

Sportimisvoimalused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rouge vallas on vaga mitmekesine sporditaristu. Tegeleda saab nii rahva- kui ka saavutusspordiga. Rouge kooli juures asub taismootmetes voimla, kus saab mangida korv-, vork- ja saalijalgpalli. Samas majas asuvad ka jousaal ja aeroobikasaal. 2012. aastal valmis kooli lahedusse taismootmetes poordiga jaahokivaljak. 2013. aastal paigaldati jaahokivaljakule kunstmurukate, mis voimaldab kevadest hilissugiseni jalgpalli mangida. Rouge noortekogu juurde rajati 2012. aastal skatepark , kus saab harrastada ekstreemsporti. Rouge vallas toimub aastaringselt palju spordiuritusi.

Rouge Suurjarve aarde on rajatud avalik rand. ^[10]

Eravalduses olevad spordirajatised:

• Jaanipeebu surnuaia korval asuv umbes 2 ha suurune golfivaljak;
• Kiidi maesuusanolv, kus tombenumbriteks on maesuusatamine, lumerongas ( snowtubing ) ja lumelauaatraktsioonide park;
• motokrossirada Vanamoisas, mis on valla krossihuviliste treeningupaik;
• motokrossi treeningurada Jaanipeebu kulas;
• Kurgjarve spordibaas koos oma rajatistega;
• Jaanipeebu surnuaia juures asuv jalgpalliplats. ^[7]

Vaatamisvaarsused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Ema monument [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti Ema monument

Eesti Ema monument on pustitatud austusavalduseks Eesti naistele. Monument vaartustab eesti naist emana, valjendab tanutunnet ning meie rahva kestmajaamist. Idee autor ja rajamise eestvedaja oli Hans Sisass. Kavandi autorid on kunstnikud-skulptorid Ilme ja Riho Kuld ning selle raiusid valja skulptorid-kiviraidurid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus. Monument avati 26. juunil 2010. See on tehtud Udmurtiast toodud kivist, 3,6 meetri korgune ning kaalub ligikaudu 6 tonni. ^[11]

Pesapuu vaatetorn [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Rouge vaatetorn

Rouge oobikuoru vaatetorn Pesapuu avati 10. oktoobril 2016. Vaatetorni korgus on 30 meetrit (ulemine vaateplatvorm asub 27 m korgusel). Idee autor on Karmo Tora. Valimuselt meenutab vaatetorn kahe linnupesaga puud. Ohtupimeduses kaunistavad torni erivarvilised tuled. ^[12]

Vabadussoja malestussammas [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Rouge Vabadussoja malestussammas

Malestussammas pustitati 1926. aastal 200 vabadussojas langenud rougelase malestuseks. Samba esikuljel on kivisse raiutud tekst: "1918?1920. Au langenuile! Tanulik Rouge kihelkond". Malestussammas ohiti 1945. aastal, pronkssodur ja kuju aluskivid kaevati samba lahedale maasse. Moni aeg hiljem peitis kohalik kunstnik Aksel Ollmann koos August Kirchi ja Osvald Kimaskiga kuju oma koju. Kuju restaureeris Ars Monumentaal ja 30. oktoobril 1988 ausammas taasavati. Pronkssodur on 2,28 m pikk ja 320 kg raske. ^{[13] [14]}

Kalmistud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rouge alevik piirneb edelas Jaani-Peebu kalmistuga Jaanipeebu kulas ja laanes Rouge vana kalmistuga Tindi kulas.

Rouge vana kalmistu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rouge vana kalmistu on sisse puhitsetud 1848. aastal. Kalmistu paikneb Rouge kirikust ida pool ja on 3,5 ha suurune. Vana kalmistut on poolitanud kivimuur, mis on ka praegu osaliselt nahtav. Teisele poole kivimuuri jaavad baltisakslaste hauad ja hauakambrid, sinna jaab ka Samson-Himmelstjernade perekonna hauaplats. ^[15]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Rouge pastoraadi peahoone
• Rouge muinastalu

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]