| Quedlinburg
|
|---|
|
|
|
 Quedlinburgi loss
|
|
| Pindala
|
120,44 km²
|
|---|
| Elanikke
|
23 313
(31.12.2022)
[1]
 |
|---|
|
| Koordinaadid
|
51° 48′ N
,
11° 9′ E
|
|---|
|
|
Quedlinburg
on linn
Saksamaal
Saksi-Anhalti
liidumaal
Bode
joe aares.
Quedlinburg on rajatud hiljemalt
9. sajandil
, kui Bode joe idakaldal eksisteeris asula. Quedlinburgi on esmamainitud
922
osana
Heinrich I
annetusest.
Parast Heinrichi surma
936
asutas tema lesk
Ringelheimi Matilda
Quedlinburgi Lossimaele
nunnakloostri
, kus opetati aadlike tutreid. Samal ajal ehitati
mungaklooster
joeorgu. Nunnakloostri pohieesmark oli palvetada Heinrichi malestuseks ja koigi tema jarel tulevate kuningate eest. Matilda juhtis kloostri ehitust kuni selle valmimiseni
966
. Kloostri esimeseks abtissiks sai Heinrichi ja Matilda poja
Otto I
11-aastane tutar
Quedlinburgi Matilda
, kes juhtis seda oma surmani
999
.
973
. aastal, vahetult enne oma surma kutsus Otto I Quedlinburgis kokku
Riigipaeva
. Sinna saabusid ka
Poola
valitseja
Mieszko I
ja
Boomimaa
valitseja
Boleslav I
ning isegi
Butsantsi
aadlikke. Otto esitles seal rahvale oma uut miniat, Butsantsi printsessi Theophanut, kelle abielu Otto I poja
Otto II
-ga pidi sumboliseerima ida ja laane impeeriumi vastastikust tunnustamist ja rahu.
Otto III
andis
994
Quedlinburgile oiguse pidada
turgu
(ta maaratles ka turuplatsi asukoha), koguda makse ja muntida
raha
.
Natsionaalsotsialistide
voimu ajal muudeti Quedlinburg mingis mottes kultuspaigaks, sest
Heinrich Himmler
nagi Heinrich I Saksamaa koige sakslaslikuma valitsejana. Tema 1000. surma-aastapaeva tahistati
1936
suure pidulikkusega. Mitme allika jargi pidas Himmler iseennast Heinrich I taaskehastuseks.
Linna mitu ajaloolist hoonet kuulub
1994
. aastast
UNESCO maailmaparandi nimistusse
.
